Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (1)

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse ­ Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad ­ kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust ­ 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik:

Ajalugu

4

docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Barbarossa, inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma tagasi vallutada ei õnnestunud. Eurooplased tegid veel viis katset Kristuse püha hauda enadale võita, kuid edutult. Kokku 8 sõda. 4 sõda viis välja hoopis Konsantinoopoli vallutamiseni ja rüüstamiseni 1204 aastal. Kõiks see halvendas ristisõdade mainet. 1291. Langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja sõjad lõppesid. Ristisõjad ei andnud küll soovitud tulemust kuid olid kasulikud Euroopale, just Euroopa rüütlitele kes said ennast välja elada ja seega lõppesid ka feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Itaalia kaubanduslinnadele tõid ristisõjad pikakajalise kaubandusliku ülemvõimu ning tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Eurooplased liikusid rohkem kui varem, nende silmaring laines, Idamaadest levisid Euroopasse ka uued tavad ja kombed. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust, rüütlid tundisd nüüd end kui Kristluse eest võitlejatena. Kuid

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks

Ajalugu

7

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Kõrg ­ ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14

Ajalugu

4

odt

Keskaeg II kursuse arvestuse küsimused ja vastused.

*Keskaja mõiste... ... hakati kasutama 15. saj. Itaalias renessansiajal, lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal ... tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ebakultuurseks peetud ajajärku ...pime aeg *Esmalt kasutati Itaalias nn renessansiajal.Inimesed püüdsid eeskuju võtta antiikaegsetest Rooma ja Kreeka kultuurist.Lõplikult juurdus keskaja mõiste nn valgustusajal.Tänapäeval peetakse seda perioodi praeguse Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt oluliseks,viljakaks ja loominguliseks. Toonased inimesed muidugi ei arvanud,et elavad keskajal.Pigem uskusid paljud,et tegemist on ajajärguga enne peatset saabuvat maailmalõppu.Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas Konsantinoopoli vallutamist,Ameerika avastamist või reformatsiooni algust. c)Kaardiülesanne *Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne,need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse.  2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid,

Ajalugu

5

doc

Kõrgkeskaeg

Keisrid tuginesid Rooma õigusele,mille põhjal oli keiser kõrgeima võimu kandja ja ülim seaduseandja. Paavstivõimu kohta polnud Rooma õiguses midagi kirjas. Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid kokkuvõttes edukamad. 13.saj kaotas keisrivõim senise tähtsuse: Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus poliitiline killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentious III ajal (11981216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end koguni paavsti vasalliks. Siis kuj välja kiriku tsentraliseeritud korraldus. 5.Ristisõdade ajend,eesmärgid,osavõtjad *Ajend: Jeruusalemmas Jeesuse haua vallutamine moslemite poolt *Eesmärgid: 1)vabastada Jeruusalemm 2)vallutada LähisIda 3)suurendada paavsti autoriteeti ja valdusi 4)feodaalide agressiivsust Euroopast välja suunata 5)Genova ja Veneetsia soovisid taastada kontrolli Vahemere kaubanduse üle *Osavõtjad: 1)paavst Urbanus II ­ 1096

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - erinevad perioodid

ristiusk. Vana- Vene riigi õitseng saabus aga Jaroslav Targa valitsusajal (XI saj), mil laienes riik, ühtlustati seadusandlust ja arendati suhtlemist Euroopaga. Pärast Jaroslav Targa surma (1054) lagunes Vana-Vene omavahel võistlevateks vürstiriikideks. Esiplaanile tõusid Vladimir-Suzdal ja Novgorod. Viimase eripäraks oli vabariiklik riigikorraldus. Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil

Ajalugu

Kommentaarid (1)