Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (1)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal
Tehnoloogia arenes:

• võeti kasutusele ratasader
  
• võeti kasutusele hobune
  
• võeti kasutusele rangid
  
• vesiveskid ja tuulikud
  

Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele.
Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus . See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096 . aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda proovis vallutada isegi Richard Lõvisüda. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut. Ristisõjad õhutaisd Euroopas usulist vaimustust.
Seisuste esinduskogud Prantsusmaal ja Inglismaal
Kuninga ja vasallide vastuolude tõttu tekkis 8.saj Inglismaal vajadus seisuste esinduse ehk parlamendi järgi. Kõik feodaalid olid kuningale truudust vandunud, kuid see ei andnud õigust valitsejal alamatega omavolitseda. Kunn John Maata ajal tõsteti mässu ja sunniti kuningat allkirjastama „Suurt vabaduskirja“. see kinnitas alamate õigused.
Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal.
Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia : mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve.
Feodaalkord ja rüütliseisus
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega.
Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. – 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid .
Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates.
Aadli elulaad ja rüütlikultuur
Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi.
Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos . Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks.
Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikeks kivist kindluskompleksideks.
Turniirid said arvatavasti alguse 11 sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud rüütlimeeskonda ründasid teineteist suurel lagedal väljal, mis asus tavaliselt kahe küla vahel. Kui rüütlite piigid murdusid, jätkasid nad võitlust mõõkadega – kuni päikeseloojanguni. Turniiridel rüütellikkust eriti üles ei näidatud. Rüütlid tormasid ühiselt teistele rüütlitele kallale ja võeti isegi vange.
Talupojad ja mõisamajandus
Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond. Elatuti peamiselt põllumajandusest. Enamik talupoegi oli sunnismaised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, koos lastega. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest . Küka moodustas sageli omaette kogukonna mille liikmed üksteist aitasid.
Kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidemises. Hakati nõudma raharenti.
Mõis – naturaalmajanduslik suurmajand, kus pease tööjõu moodustasid talupojad.
Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaatetes põimus kristlki õpetus sageli sajanditevanuste uskumuste ja rituaalidega. Levis ka ketserlus .
Linnad. Valitsemine ja majandus
Linnade teke ja areng muutis otsustavalt ühiskonda ja pani aluse kapitalistlikule majandusele. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis-ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linnade asukoha puhul polnud peamine mitte looduslikasukoht vaid kauplemisvõimalus.Suurimad linnad olid Rooma ,Merseilles, Veneetsia , Pariis jne.
Linnad.Eluolu ja kultuur
Püstitati kindlustatud majad, linnad olid piiretud müüridega. Vasemad linlased pidid elama eeslinnades. Linnaelanike toit oli mitmekesine .Muudeti suhtumist abiellu. Hakati rohkem abielluma, kuna linna elu oli vabam. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis aeg-ajalt kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga.Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildi , tsunftid kui ka terve kodanikkond üheskoos. Olid näitemängud. Linnakirjanduses domineerisid vastupidiselt teatrile ilmalikud motiivid.
Ristiusk ja kirik
Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel . Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Saatan kiusas juba esimesi inimesi Aadamad ja Eevast, ahvatledes naist paradiisiaias noppima õuna keelatud puu otsast.Jumal, Kristus ja Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Peale surma ootab häid inimesi taevas ning patustajaid põrgu.
Sakramendid – ristimine , usukinnitus(leer), armulaud , pihtimine ,viimne võidmine, kiriklik laularus, vaimulikku ametisse pihtimine.
1054 oli suur kirikulõhe. Lõhe lääne ja ida kiriku vahel.
Ülikoolid ja teadus
Hariduskeskusteks kujunesid kloostrid , haridus oli vaimulik. Koolid hakkasid arenema ka linnadesse, kloostrikoolide kõrvale loodi katedraalikoolid ehk toomkoolid . Õpilaste sekka kuulus aina vähem vaimulikku seisusesse kuuluvaid poisse. Kasvas kirjaoskuse tähtsus. Rajati ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said.
*Konstantinooplos asutati esimene ülikool. Bolognia ülikool 1119. Ülikoolis pidi olema traditsiooniliselt 4 teaduskonda : usuteadus, arstitadus, õigusteadus ja kunstide teaduskond.
Õpiti ladina keeles. Õpiti 7 vabat kunsti: grammatika, retoorika, dialektika ,aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika . Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppetöö ja suhtlus käis ladina keeles.
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal
1347-1349 – Katk, 1/3 elanike sureb. 1358 – žakerii. Itaalia linnad arenesid edasi, tekkisid kapitalistlikud ettevõtted. Inglismaal tungisid ülestõusnud 1381 . aastal kohuni Londonisse, kus nende juht Wat Tyler kuninga käsul sõnamurdkliklult tapeti .
1337 -1453 saja aastane sõda.Konflikt Inglise ja Prantsuse dünastiate vahel oli alanud juba XII sajandil. mil Inglise kuningad said abielude kaudu suure osa Prantsusmaast oma võimusesse. Sõda ise toimus kahe suure lainena, mil Inglased katsusid Prantsusmaad vallutada. Nende edu oli suuresti tänu osavatele vibuküttidele. Prantslaste olukorra päästis Champagne talutüdruk jeanne d’Arc, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma. Sõjaõnn pööras Inglismaale selja ja sõja lõpuks jäi neile vaid Calais’ kindlus Prantsuse põhjarannikul.
Jan Hus oli tšehhi usureformaator ja filosoof . Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted:

• Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega.
  
• Sakramentide (kiriklikud rituaalid , 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma.
  
• Nõudis kirikuvarade sekulariseerimist (ilmalikustamist).
  
• Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel.
  

1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.