Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ta püsima ei jäänud?

Lõik failist

Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused
Keskaegne Lääne-Euroopa oli jagunenud mitmete riikide vahel. Tolleaegsetel riikidel ei olnud kindlaid piire ja neid valitsesid kuningad, kes olid oma maa jaganud suurfeodaalide vahel laiali. Feodaalsel killustusel oli nii tugevusi kui ka nõrkusi. Mis iseloomustab feodaalühiskonda ja miks ta püsima ei jäänud?
Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab

Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused #1 Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rene puusepp Õppematerjali autor
analüüsiv refetaat, kümnenda klassi ajalugu, miks ei jäänud püsima,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Keskaegne ühiskond

KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas. Ris

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Keskaegne ühiskond

1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristius

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Skandinaavia Bondid ­ taluperemehed Varjaagid ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid ­ kohalikud koosolekud Ragnarök ­ hea ja kurja viimne võitlus Alltingid ­ maakondlikud Ruunikiri ­ vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi ­ haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid ­ kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid ­ viikingite nimetus (põhja Saaga ­ vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid ­ orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev ­ suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuud

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja k

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasa

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Keskaeg, usk

Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Frangi riigi valitsejad vajasid tugevat ratsaväge. Aga ratsamehe varustus oli kallis ja pealegi polnud talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma. Seetõttu anti sõjameestele maatükk. Sealt saadava tulu eest pidi talupoeg endale soetama varustuse ning igal ajal ilmuma väeteenistusse, kui vaja. Maatükk kandis nime feood ehk lään. Selle maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees. Feodalism oli ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ning seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad. Valitsejad läänistasid sageli oma vasallidele suuri maavaldusi koos paljude küladega. Neid vasalle nimetati seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealike järglased ­ hertsogid ­ või valitsejate poolt määratud piirkondade asevalitsejad ­ krahvid. Suurfeodaalid

Ajalugu
thumbnail
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Kujunemise põhjused: Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge ning oma vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Maatükki hakati nimetama lääniks ehk feood ja selle valdajat vastvalt kas läänimees või feodaal. Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda.Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu. Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun