Karl Suure keisririik (0)

Karl Suure keisririik .
Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli . Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi
valitseja Pippin Lühike.
Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768-814), keda tuntakse Karl Suurena.
Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast sõjaretkedel. Ta vallutas langobardide riigi ja sai ka Itaalia kuningaks. Ta alistas ka saksid.
Lisaks Galliale allusid Karl Suurele ka suur osa Itaalia ja paljud germaanlaste alad üle Saksamaal. Aastal 800 krooniti Karl Suur keisriks.
Karl Suure valitsemise ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid, kus oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindel pealinn riigil puudus Üheks keisri meelispeatuspaigaks oli Aachen . Karl Suura pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks