Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KESKAEG (0)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee

Esitatud küsimused

  • Miks viikingid reisisid?
  • Mis toimus aastal 1054 ?
  • Mille poolest 2 kirikut erinesid ?
  • Kuid orjadel mitte?
  • Kuidas vabad talupojad muutuvad pärisorjadeks?
KESKAEG
* Kristlus
märter – kristlane, kes tapeti usu pärast
judaism – kristlus e. Ristiusk
4. sajandist alates Rooma ametlik usk
476 a. - Lääne- Rooma lõpp
*Frangi riik
Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa
lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel
feoodmaavaldus , mida võib pärandada
feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud
domeen – kuninga maavaldus
allood – vasalli suhtes vaba maaala
senjöör – annab maad vasallile
vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt
Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell ) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased
Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan )
Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia)
Keskaja ühiskond on seisuslik
1. vaimulikud
2. aadlid =feodaal
3. talupojad, kaupmehed jne
Seisustesse sünnitakse
Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper , usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed.
* Viikingid
Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa
Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid
Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised , ehtekunst
Aadli peamine tegevus on sõdimine.
* Ristisõjad
Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma
Tagajärjed: Itaalia linnade kiire tõus, Euroopa majanduse(kaubanduse)kiire kasv, ristiusu levik, juutide tagakiusamine, uued kombed ja kultuurid, lasteristisõjad, kuningate võim tugevneb
* Riigivõim
Feodaalne killustus – Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus. Kuningavõim on nõrgestatud. Tugevad ja sõltumatud suurfeodaalid , võitlevad omavahel maa pärast.
Esinduskogu – Parlament koosnes 2-st osast: ülemkojast(väikerüütlid, suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud) ja alamkojast( alamaadel , alamvaimulikud ja linnade esindajad)
Eesmärk: kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel.
Õigus alamatega omavolitseda,
Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne
*Keskaja kirik
Paavst – katoliku kiriku pea
Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus
Misjonär – ristiusu levitaja
Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus , armulaud, pihtimine , kiriklik laulatus , vaimulike ametisse pühitsemine)
Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle.
Kuuria – paavsti õukond
bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt
ketser – usust kõrvalekalduja, kes uskusid, et katoliku kirik on saatana kätetöö
inkvisitsioon – ketseruse vastu asutatud kohus
simoonia – vaimulikud ametikohad on müügis
9-10 saj. Katoliku kiriku langus. Milles avaldus? Nõrgestab konflikti ilmaliku võimuga, paavst võitis tõli, ilmalik jäi alla, võisid olla abielus(hiljem see muutud, ei tohtinud perekonda olla) vaimuliku ametiskohti saadi ostes. Miks?Tülid keisriga
Gregoriuse reformid : keelab simoonia, keelab vaimulik abielu, sätestati paavstide valimiskord
Mis toimus aastal 1054 ? Mille poolest 2 kirikut erinesid ? Saadik läks patriarhiga tülli ja nad panid teineteise kirikuvande alla.
Pani aluse lääne ja ida kirikule
Rooma katolik kirik
Kreeka katolik kirik
õigeusukirik
Paavst
patriarh
Konstantinoopol
Lähtub nii isast kui ka pojast
Lähtub ainult isast
Tsölibaat-abielukeeld
Ainult munkadel
*Talupojad:
Pärisorjadel on maa, kuid orjadel mitte?
Talupoegade pärisorjastamine
Rendihärrus – Lääne-Euroopas. Rentis kogu oma maa talupoegadele välja. Talupojad peavad tasuma kas rahas või milleski muus nt. Viljas
Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa).
Mõis – majanduskompleks
Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema heaks tööd tegema
Kuidas vabad talupojad muutuvad pärisorjadeks?
Anti ennast suurfeodaalide kaitse alla.
Vaba mehe õigus ja ka kohustus (vaba mees = aadlik):
õigus kanda relva ja kohustus käia sõjakäikudel.
Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrenttalupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma
raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma
teotöö - talupoeg peab tööd tegema aadliku eest
Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis.
*Keskaegne linn
tekivad ülikoolid
raadlinnavalitsus
patriitsid – rikkad kaupmehed
tsunft – linnakäsitööliste kutseühing
gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing
linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab
skraapõhikiri
ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed
KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine , kirjandus, näitemängud, traditsioonid
VÄLISILME- kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades
PAHED- prostitutsioon
ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine , vabadus,sedaused
ÜLIKOOL-tekkisid itaalias, arenesid linnakoolidest
Vasakule Paremale
KESKAEG #1 KESKAEG #2 KESKAEG #3 KESKAEG #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ke1r1 Õppematerjali autor
*Kristlus
märter – kristlane, kes tapeti usu pärast
judaism – kristlus e. Ristiusk
4. sajandist alates Rooma ametlik usk
476 a. - Lääne-Rooma lõpp

*Frangi riik
Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa
lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel
feood – maavaldus, mida võib pärandada
feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud
domeen – kuninga maavaldus
allood – vasalli suhtes vaba maaala
senjöör – annab maad vasallile
vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt
Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased
Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan)
Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia)
Keskaja ühiskond on seisuslik
1. vaimulikud

Sarnased õppematerjalid

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika

Ajalugu
Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
13
docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

Ajalugu
10-klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG
7
docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212

Ajalugu
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele K

Ajalugu
Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne ­ Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V ­ XI saj. vahekeskaeg XI ­ XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp ­ XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad ­ preestrid sõdijad ­ sõdurid töötegijad ­ talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida ­ Rooma ja Lääne ­ Rooma - 476 a. varises Lääne ­ Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid ­ asustasid Põhja ­ Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased ­ asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõ

Ajalugu
Keskaeg
10
docx

Keskaeg

Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus

11.klassi ajalugu
Kõrg-Keskaeg Euroopas-konspekt
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii

Ajalugu
Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele
7
doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasa

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun