Romantism- Tekkis 19.sajandi teisel aastakümnel, iseloomujooneks on sügav vastuolu ideaalide ja tekkelise vahel. Romantikud pöörasid tähelepanu erandlikele isikutele, eesmärgiks ülima õnne saavutamine. Uuendused muusikas- Lõputu meloodia, sekventsi (ühe muusikalise motiivi kordus eri kõrgustel), kunstide läbemine, vormi vabadus, programmilisus. Programmilisus aitas lahendada keerulist instrumentaalmuusikat kuulajale. Lemmikanrid-Soololaulutsüklid, sõnadeta laul, sümfooniline poeem, lüüriline ooper, operett. Franz Schubert (1797-1828)-Muusikalise hariduse sai lauldes Viini õukonna poistekooris. Õpetajaks oli Antonio Salieri. Loominulised anded avaldusid varakult ning peale häälemurret kirjutas palju muusikat. Isa soov oli, et poeg hakkaks tööle kooliõpetajaks. Paraku Schuberti
· Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades. · Rahvuslik looming. · Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti. · On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme. · Romantilise loomusega, armastasid loodust, vaikust ja rahu. · Naised mängisid nende eludes suurt rolli. · Märksõnad: programmilisus, dünaamilisus, jõulisus. · On jätnud sügava jälje riigi muusikasse.
ROMANTISM 19. saj. (20. saj.algus) * 2 uut suunda 19.saj. (kriitiline realism- peam. kirjanduses, kujutavas kunstis ja vene muusikas ning romantism- Lääne muusikas) *Kodanlike revolutsioonide aeg *Romantiku tõde on tundetõde (mõistus võib eksida, tunne ei eksi kunagi) *Ülistati tundevabadust. Armastus. Kaunis on rõhutatult kaunis, inetu jäägitult inetu. MUUSIKA: 1. viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia 2. vormivabadus- hüljati klassikalised vormiskeemid 3. programmilisus- teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos 4. rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) Lemmikžanrid: 5. soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) 6. instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) 7. tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett 8. uus žanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks ...
juhtmotiiv). Tal oli julge pillikäsitus: palju vaskpille, koos kõlavad flööt ja fagott, reekviemis on 10 timpanit. Puhkpillide tihe kasutamine on seotud prantslaste ajaloo ja kultuuritraditsiooniga. Teosed: 4 sümfooniat(nimed vihjasid sisule) ; · ,,Fantastiline sümfoonia" (1830) I romantiline sümfoonia. (Loe lehelt pikemalt) · ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule,
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
· LOOMING: üritas pageda argielust, kaldudes muusikasse ja sümbolismi · Loomingu põhiosa moodustavad klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid, 3 sümfooniat HILISROMANTISM · Hõlmab aega 19.saj lõpp 20.saj algus · Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias · Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss GUSTAV MAHLER (1860-1911) · Oli ütlenud enda kohta, et on kolmekordne kodutu · Juudi päritolu · Sündis Böömimaal · Õppis Viini konservatooriumis · Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tsaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem. · LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid
1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas? Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline proramm. ,,Kodumaine viis" Kuldne sügis pillutab lehti, ojad vulisevad rõõmselt,
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid, programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pi...
Hilisromantism. Saksamaa, Austria. 19-saj lõpp-20 saj algus. Suur orkestrikooseis, ajaliselt pikad teosed, programmilisus. Anton Bruckner, Gestav Mahler. Impressionism. Pratsusmaa, 19.saj lõpp. Impressioon- mulje. Orestri kõlavärvide peened nüansid, värvilaigud, vaade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Muusikalise vormi vaba käsitlemine. Claude Debussy, Maurice Ravel. Neoklassitsism. Euroopa, 1920 aastad. Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele. Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund. Suured orkestrikooseisud asenduvad väiksemate ansamblitega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Lühikesed meloodiad. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Igor Stravinski, Benjamin Britten, Carl Orff. Ekspressionism. 20 saj alguse modernseim suund. Antonaalsus(loobumine helistikest). Dodekafoonia- intellektuaalne 12-tooni tehnika, Dissoneerivad, kooskõlad. Inimh...
"Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis.
· Tekkis 19 sajandi algul seoses muutustega ühiskonnas. Iseloomulik joon on sügav vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel. Tõukejõuks sai prantsuse kodanlik revolutsioon 18 sajandi lõpul. Paralleelsest romantismiga eksisteeris ka kriitiline realism. Romantikud toetusid enamasti rahvamuusikale, tähelepanu pöörati erandlikele isikutele. · Uuendused muusikas: muusikalise motiivi kordamine erinevatel kõrgustel. Kunstiline lähenemine. Vormi vabadus. Programmilisus. Lõputu meloodia. · Lemmikzanrid: sõnadeta laul, tantsuzanrite miniatuurid, sümfooniline poeem, ballett, muinasjutud lemmik temaatika, operett. Ferenc Liszt: · Elas aastail 1811 1886. Sündis Ungaris. 9 aastaselt toimus esimene kontsertturnee. Muusikat õppis Viinis ja Pariisis. TegutsesWeimaris, kus tlltas Weimari ooperiteatris ja sümfooniaorkestris. Asutas uuemuusika eest võitlemise ühinguid. Propageeris noori heliloojaid: R.Wagner, Ed. Grieg.
õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1917 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss Suri 1949 aastal Garmischis. Richard Straussi muusikastiili iseloomustavad: * tihe side kirjandusega, programmilisus (Literaturmusik) * üldkarakter sageli dramaatiliselt pingeline ja kirglik * harmoonia tonaalse ja atonaalse vahepeal * äärmiselt värvikas orkestratsioon, kiire pillide vaheldumine, arendas edasi Berliozi orkestriõpetust (Straussi ork.- õpik 1904). * kasutab lühikesi karakteerseid teemasid: "Ma piirdun alati lühikeste teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik." * meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur
20. saj. muusika kordamisküsimused: 1. 20.saj. muusikat iseloomustavad põhitunnused? Stiilide rohkus ja mitmekesisus väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ja mitmekesisus maailma eri piirkondade vastastikune mõju 2. Hilisromantismi tunnused, esindajad: G. Mahler, R. Strauss, nende tähtsamad teosed. Pikad teemaarendused, ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, programmilisus. Gustav Mahler- hiigelkoosseisudega sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid (,,Rändselli laulud") Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine.
19.saj 20ndad – 19.saj lõpp Iseloomulik romantismiajastu muusikale Meloodilisus – viisid on enneolematult kaunid (tunglevad, erutatud, vabad, lainetavalt arenevad, ulatuslikud) teemasid iseloomustab astmeline liikumine Kõlapildid – muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile (helidega püüti „kirjeldada“ ja „maalida“) Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentaaltsoonis Vormivabadus. Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhpillid domineerivad ja leiavad kasutamist ühe julgemates kombinatsioonides. Orkestriteosed muutuvad pikemaks
Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? · Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid: tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine. · Kõlapildid - muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile- helidega püüti ,,kirjeldada " ja ,,maalida". Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. · Vormivabadus. · Programmilisus alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. · Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. · Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. · Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides.
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (mill...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
1. Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 18.-20. saj. Kaunid meloodiad, programmilisus-kaasas sisuseletus või aluseks kuulus kirjandusteos. Vormiskeemid hüljatakse, rahvusliku koloriidi kasutus. Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad....
Kapelli juhatades võis helilooja kohe kuulda oma helitöid elavas esituses. See andis võimaluse parandada käigupealt kõik, mis piisavalt hästi ei kõlanud, ja jätte meelde, mis oli õnnestunud suurepäraselt. Vürst Eszterhazy teenistuses kirjutas Haydn enamiku oma ooperitest, kvartettidest ja sümfooniatest. Sümfooniaid lõi ta kokku 104! Sümfooniaid kirjutades ei seadnud Haydn endale ülesannet süzeed individualiseerida. Tema tööde programmilisus põhines eelkõige eralsiseisvatel assotsiatsioonidel ja leidlikel "visanditel". Isegi seal, kus programmilisus ilmneb terviklikumalt ja järjepidevamalt- puhtemotsionaalselt, nagu "Lahkumissümfoonias" (1772), või zanriliselt, nagu "Sõjasümfoonias" (1794)- puuduvad siiski eraldatavad süzeelised alused. Haydni sümfooniliste kontseptsioonide määratu väärtus peitub kogu nende suhtelise lihtsuse ja
vasse luulepõlvkonda. Temaga ajaliselt lähestikku sündisid August Alle, Johannes Barbarus, Marie Heiberg, Henrik Visnapuu, August Gailit, Jaan Kärner, Johannes Semper. Iseõppimine ja eakaaslaste kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus, kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb - ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte ,,salongi" ta siiski kuulus see oli üleilmne esperantokeelsete autorite vennaskond või kogudus. Selle kaudu oli tal valitud sõpru Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas eas Peet Vallaku esteetilistest vaadetest.
Hilisromantism Liisbeth Salutee, Mari-liis Viisimaa, Jonas Jaansoo, Anna-Liisa Pill Saue Gümnaasium 12 A Hilisromantismist üldiselt Tekkis 19. sajandi teisel poolel kõrgromantismi järellainetusena Kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal Teosed olid pikad ja kirjutatud suurtele orkestrikoosseisudele Harmoonia oli ebapüsiv ja rohkete kromatismidega Teoste programm oli ideelisfilosoofiline Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile muusika 20 sajandi alguse muusika tugevalt seotud 19 sajandiga Jagatakse kahte suunda : 1.klassikalistel traditsioonidel tuginev 2.kõla ja vormiuuendustel põhinev suund Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned : Hiigelkoosseisud , vaskpuhkpillid , harmoonia ,programmilisu...
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kav...
Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2. EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming: a) Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema muusikas on iseloomulikud programmilisus, impressionistlikud jooned. Tema looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest(nt: julge karakter ja südamlik huumor).Tema muusikas on ka muinasjutulised karakterid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Lemmikzanriks on soololalul b) Looming: Klaverile ,,Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid: ,,Lüürilised palad", ,,Albumilehed", ,,Humoreskid"
2. Kirjuta lahti mõte ,,Elleri“ koolkonnale aluspanija? Tema töö pani aluse nn Elleri koolkonnale ja uuele helikeelele eesti muusikas. 3. Nimeta millistes žanrites on Eller kirjutanud muusikat ning iseloomusta muusikalist helikeelt. Eller kirjutas praktiliselt eranditult instrumentaalmuusikat, lisaks kammer- ja orkestriteoseid, sümfooniaid, sümfoonilisi poeeme koorilaule ja soololaule. 4. Meenuta, mida tähendab programmiline muusika ja kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri loomingus? Nimeta helilooja 2 tuntumat programmilist teost. Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süžeele, vaid väljendab teostes valitsevat meeleolu ning need on peaaegu alati seotud loodusega. ,,Koit“ ja „Videvik“. 5. Nimeta kaks kõige varajasemat kirja pandud ooperit Eesti muusikas. 1. „Sabina“ 2. „ Lembitu tütar“
Tsaikovski- venemaa Sibelius- Soome Grieg- Norra 10. Mõisted: Sümfoonia- erineva vormi ja koosseisuga instumentaalmuusika teos. Tsaikovski, Sibelius Instrumentaalkontsert- mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile. Chopin, Liszt MUUTUSED ROMANTISMIAJASTU SÜMFOONIAS: Sümfoonilise tsükli ülesehitus(osade arv, nende tähendus) Orkestratsioon Programmiliste pealkirjade panemine Programmilisus Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. rapsoodia - vabas vormis fantaasiarikas heliteos novellett - vabas vormis lühike lüüriline klaveripala väikevormid klaverile - (musitseerimise kasvavast populaarsusest tingitud) lihtsam, harrastus muusikutele jõukohane repertuaar. Kammerlaul ehk Lied - klaverisaatega soololaul. (Tekkis 19.saj. algul Saksamaal.) (soolohääle
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmooni...
Ta astus "Salomega" kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: "Salome" sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süzeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile. "Elektra" orkestri koosseis on suurem kui tavalises sümfooniaorkestris ning meloodilised liinid märksa keerulisemad. Kõlavad korraga toonid, mis on üksteisest pooltooni kaugusel. 5.Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega, kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised, vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. 6.Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid.
saj.lõp 8. Mis on iseloomulik romantismiajastu muusikale? Meloodilisus. Viisid on enneolematult kaunid: tunglevad, erutatud, vabalt, lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine. Kõlapildid - muusikat püüti lähendada kirjandusele ja kujutavale kunstile- helidega püüti ,,kirjeldada “ ja ,,maalida”. Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Vormivabadus. Programmilisus – alati on muusikas ka mingisugune jutustus, mida jälgida. Programmiks nimetatakse helilooja poolt oma teosele antud sõnalist sisuseletust. Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides.
Asutad Budapesti Muusikaakadeemia ning tegutses seal õppejõuna. ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. On kirjutanud kokku 19 Ungari rapsoodiat. 12. Liszt ja Weimar Veetis suved Weimeris. 1848–1861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus Liszt on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist või isik, kes rajab oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile. 14. Liszt ja klooster Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Üritas reformida kirikumuusikat, ent ebaõnnestus. 15. Liszt ja tema õpilased/õpetamine (vahekord)? Soovis, et kõik õpilased tuleksid tema juurde ühtemoodi riietega
Ta surigi Bayreuthis, kolm päeva pärast oma väimehe Richard Wagneri muusikadraama "Tristan ja Isolde" etendust. Looming Lisaks klaveriloomingule (vt virtuooside konspekti!) on Lisztil veel 13 sümfoonilist poeemi, 2 programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks. · Harmoonia on oluline väljendusvahend (eriti hilisema loomingu puhul). · Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861
Ühisjoon: Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavale värvikasutusele, 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. tämbridramaturgia, uued huvitavad kõlad ja pillikooslused , vastandab erinevaid helisid. Kasutas kvart- kvinti nt: “Uppunud Katedraal” 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid neil pole seost kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee. Sai inspiratsiooni ragtime stiilist näiteks teose “Nuku Cakewalk” puhul. 6
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis
Muusika kuulamine: Klaverikontsert: soolopill + sümfooniaorkester 1) suurejooneline, rõõmsameelne, uhke, tihe vaibuva ja valjeneva vaheldumine, mänguline, lendlev, üsna tempokas, soolopill vaiksem ja õrnem, tantsuline klassitsism 2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest...
(Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate ja interpreetide tutvustamiseks. Suurt tähelepanu pööras oma õpilastele, kellelt ta tasu ei võtnud. Weimari perioodil loodud tähtsamad teosed: 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"; siminoor klaverisonaat, enamus ungari rapsoodiaid. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus. Liszti oli sügavalt veendunud kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idees kõik geniaalsed kunstiteosed on omavahel sugulased, üks aitab mõista teist. 14. Liszt ja klooster. Pärast oma tegevust Weimaris aastal 1861 siirdus Liszt Rooma, astus vaimulikku seisusesse ja asus elama kloostrisse. Seltskonnas võis teda näha väga harva ning külalisi võttis vastu ainult kord nädalas. Loomingus sai tähtsaks vaimulik temaatika
4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse. 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee . 6. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid.
Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest. Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond.
tingimustele. Fondi eesmärk on anda turutoetust ja soodustada struktuurseid muutusi põllumajanduses; Kalanduse Arendusrahastu (Financial Instrument for Fisheries Guidance – FIFG) tõhustas struktuurseid meetmeid kalanduse valdkonnas; 50. Eesti regionaalpoliitika Esimene Eesti regionaalpoliitika alusdokument oli regionaalpoliitika kontseptsioon, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 1994. a.. Eesti regionaalpoliitika korralduslikud põhimõtted järgmised: programmilisus. Meetmete kompleksne rakendamine pika-ajaliste eesmärgistatud programmide raames; kontsentreeritus. Meetmete suunamine eelkõige piiratud arvule sihtpiirkondadele ja sihtvaldkondadele; subsidiaarsus. Meetmete rakendamine ja selleks eraldatud vahendite haldamine toimub madalaimal pädeval haldustasandil; partnerlus. Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine meetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel; täiendavus. Regionaalpoliitiliste vahendite eraldamine
Luule keelekeskne asi ja siin eriti. Mismoodi keelekeskne? Baturini puhul eelkõige see, et kui räägime kirjakeelsest Baturini luulest, siis see on väga tugevalt stiliseeritud keel, keelel on tehtuse maik aeg-ajalt juures. Mulgikeelses pooles maiku vähem, kahtlemata keeleuuendusega sõbralikud sidemed. Üheltpoolt tegemist looduslähedase ja maalähedase autoriga, teisalt äärmiselt kunstlik, stiliseeritud hoiak seal juures. Mingi kirjanikuks olemise programmilisus. Ta võtab plaani: teeb sellise luulekogu (eriviisil sündinud, 77 Galerii, mis sisaldab luulet maalikunstist) Põnevust märgatakse, kord võetakse nii, kord teisiti vastu. Kahtlemata mingi koha tollases luulepildis leiab. Tõsisem retseptsioon tuleb proosaga, hiljem tuleb draama mängu. Draamaraamatutest 93. aastal Kummitus kummutis. See on näidendikogu, seal on ka "Kuldrannake" sees. Põhiosaks saab proosa. Proosas ilmselt võiks mitut järku eristada, kindlasti tuleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
