Kreekakeelne theos tähendab jumalaid, jumalikke olendeid, kuid mitte sugugi "Jumalat" selles tähenduses, nagu seda sõna meie päevil kasutatakse. Seepärast ei tähenda teosoofia "Jumala Tarkust" nagu seda tõlgitakse, vaid Jumalikku Tarkust, st. tarkust, mis on jumalatel. Teosoofia, sõnasõnalises tõlkes "teadmine jumalikust", on ideede kogum, mis väidab et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetan...
Hüpnoos Maria Elise Remme Greete Hiiemäe Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat. Millal tekkis ja kes oli looja? Tänapäevane hüpnoos tekkis 18.sajandil ja loojaks oli Austria ravitseja Franz Mesmer (1734-1815). Tema teooria järgi põhines nähtus inimestes peituvates magnetjõududel ehk nn animaalsel magnetismil. Terminit ,,hüpnoos" hakkas kasutama soti arst James Braid (1795-1860). Hiljem tegeles sellega tuntuim psühhiaater dr Milton H. Erickson (1901-1980). Erinevad hüpnoosiseisundid Unistamine Keskendumine (ei märka ümbritsevat) Hõivatud olemine ja ajataju kaotamine Jõudmine teekonna lõppu, mäletamata kuidas sinna jõuti Armumine Fakte Hüpnoosile allub ligikaudu 95% inimestest. Hüpnoosis olev inimene teab alati,...
peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat, 1974-1993, oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Ühtlasi oli ta pikemat aega seotud kommunistliku partei ladvikuga, olles nii nõukogudeaegse muusikaelu üks olulisemaid juhte Eestis. Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimasel aastakümnel on ta saanud rohkesti kompositsioonitellimusi ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt.
1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 19551966 oli ta Eesti Raadio helirezissöör ning 19661974 Eesti Televisiooni muusikasaadete peatoimetaja. Peaaegu kakskümmend aastat oli Rääts ENSV Heliloojate Liidu esimees. Aastatel 19681970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, ErkkiSven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. 2002 Valgetähe III klassi teenetemärk Valgetähe teenetemärk on asutatud 1936. aastal Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks. Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete tunnustamiseks ja välismaalastele Eesti riigile osutatud teenete eest. Looming Räätsa loomingut on väga palju esitatud nii nõukogude aastatel kui ka pärast Eesti taasiseseisvumist
Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez. Elektronmuusika elektrooniline aparatuur.Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Esindajad: Edgar Varése. Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(`Elektroonilised marginaalid'). Live-elektroonika - ühendatud interpreetide mäng kontserdilaval ja elektroonika võimalused. Esindajad:John Cage(`Cartridge Music'). Eestist: Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Peeter Vähi, Rauno Remme. Postmodernism. (60ndate algus).Avangardismi kõrgperioodil pööre postmodernismi suunas. Pop- ja jazz-muusika elementide kasutamine.Kasutati eelmiste sajandite muusikastiile ja muusikalisi tsitaate. Ehk siis tagasipöördumine vana juurde. Esindajad: Luciano Berio. Eestist: Arvo Pärt(`Collage sur B-A-C-H' , `Credo'), Kuldar Sink, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera. Minimalism nn korduste muusika.Tagasipöördumine harmoonia ja meloodia poole.
MUUSIKAAJALUGU 1. Millised sündmused ja nähtused tähistasid rahvusromantilise perioodi lõppu Eesti muusikas? Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löö...
Isiksuseomadused on olemuselt bioloogilised ning nende avaldumine sõltub aju närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid. Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Sisuliselt võiks Jaanus Remme artikli põhjal 9 järeldada, et bioloogiline põhi iseloomul justkui oleks, kuid pole teoreetiliselt täielikult tõestatud. Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" (Authentisch leben, Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel
kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949- 2001, 8 ooperi autor), nendega liitusid veidi hiljem René Eespere (*1953), Erkki-Sven Tüür (*1959, peamiselt instrumentaalmuusika) ja Urmas Sisask (*1960, koori- ja klaveriteosed). 1990ndad tõid eesti muusikasse taas uue põlvkonna: Mari Vihmand (*1967), Toivo Tulev (*1958), Helena Tulve (*1972), Galina Grigorjeva (*1962), Mart Siimer (*1967), Rauno Remme (*1969), Tõnu Kõrvits (*1969), Tõnis Kaumann (*1971), Jüri Reinvere (*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena Tulve «à travers» (1998), Jüri Reinvere "Loodekaar" (2000). 1990
vallanduda. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult kohaneme keskkonnaga erineval moel. Paradoksaalselt on selle paindlikkuse meie käitumisse programmeerinud meie geneetiline päritolu. Samas Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Elujõudu, müstilist vis vitalist ehk entelehhiat on sajandeid peetud kõige elusa lahutamatuks koostisosaks. Küll on teda seotud organismi erinevate osade ja kehamahladega, hiljem on arenev teadus teda paigutanud mikroskoopi listesse rakustruktuuridesse ning seostanud teda eriti sageli just pärilikkusmehhanismidega. Tänapäeva geneetika ja biokeemia sunnivad seda
sellest, mida nad on pidanud oluliseks seoses oma riigi, kultuuri, uskumuse või muu sellisega. Rahvuslik külg ühisel rahal aitab igal riigil omanäoliseks jääda ja sümboliseerib konkreetse riigi jaoks olulisi väärtusi. 18 19 Kasutatud kirjandus 1. Euro.eesti.ee 2. http://elik.nlib.ee 3. www.ecb.int 4. www.wikipedia.com 5. David Fontana „Sümbolite uus salakeel“ 6. Inglise keelest tõlkinud Kullo Remme ja Rein Turu „Märgid ja sümbolid“ 7. Mark O’Connell ja Raje Airey „Märgid ja sümbolid“ 8. Miranda Bruce-Mitford „märgid ja sümbolid“ 20
KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirja...
Jaan Rääts lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti
Vokaalmuusika ,,Öö" (1998) 3.Mari Vihmand (sünd. 1967) Looming: Sümfooniline muusika ,,Floreo" (1995) ,,Aknad unustatud maastikule" (1997) Kammermuusika ,,Laul õnnelikust zorrütonist ja phyllisest" (1992) Tsükkel ,,Inglid tulevad tagasi" (2001) Kammerooper ,,Lugu klaasist" (1995) 4.Mart Siimer (sünd. 1967) Looming: Koorilaulud ,,Homme", ,,Siin tahan ma elu elada", ,,Hüüan su poole", ,,Talupoja laul", ,,Tuul merelt", Kantaat ,,Kivide valged juuksed", Kantaat ,,Kivide tulekeel" 5.Rauno Remme (1969-2002) Looming: Elektonmuusika-multimeedia ,,Gen Ision" Videoinstallatsioon ,,Piilutorn" Elekronooper ,,Zond" ,,Railway to London" 6.Tõnis Kaumann (sünd. 1971) Looming: ,,Nihilissimus acutus" (1995) Kammermuusika ,,Skeletisümfoonia" (1996), ,,Chritmas classics vol 1"(2001), ,,Mutant"(lugu gripiviirusest) (2000), Süit ,,Sherlock" (2004), ,,Tenebrae responsooriumid" (2001) Lasteooper ,,Marakratid" (2001), ,,Mina Napoleon" 7.Jüri Reinvere (sünd. 1971) Looming:
Kuuiku ajaarvamine. Asutamise algusest peale laulavad ansamblis Riina Roose ( ansambli juht), Toomas Rullvabakutseline muusik, esineb löökpillimängijana( Ultima Thule, Eldorado), Olavi Kõrre, kes on samuti vabakutseline muusik( Kukerpillid), Riho Ridbeck (dirigent, laulja), Kadi Selde vabakutseline laulja, Elo Toodo lauluõpetaja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuldaja. Kiigelaulukuuik on koostööd teinud veel paljude teiste Eesti pillimeestega nagu Taavo Remme, Villu Veski, Jaak Jürisson, Raivo Tafenau, Ain Agan, Ivo Varts, Ain Varts, Raul Sööt jpt, aga Kuuiku suurim sõber on siiani Olav Ehala, kes on ansamblis helilooja, klaverisaatja ja konferansjee. Kuuik on välja andnud 3 CD plaati, millel kõlavad Eesti heliloojate laulud, enamus neid on tulnud Olav Ehala ja Toomas Rulli sulest. 4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
