Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna ● Eestisse tulid ka rootsalsed ja venelased ● Rootslased vallutavad Lihula Amb Pilt Kivilinnus Pilt Heitemasin e. katapult Pilt Ristisõdade lõpp ● Saksa ordu vallutab Kuramaad ● Ebaõnnestus Leedulaste ristiusustamine ● Leedu vürstid moodustavad riigi ● Iseseisev ristiusustamine Aitäh kuulamast!
Katapult Katapult ehk heitemasin oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid. Et katapult oleks võimsam ehitati see suuremaks ja määrati statiivile (aparaadi vm kolmene jalaosa). Katapuldi leiutajat pole veel määratud, kuid ajaloolane Diodorus Siculus kirjeldas ajalooliselt kreeklaste katapulti 399. eKr
1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed vallutajaid toetasid Kaupmehed Katoliku kirik ordu Eestlastel puudus maakondade vahel korralik koostöö Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1 %88%D0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB %D0%B5%D1%82) %D0%B5%D1%82) Piiramistorn. (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada.
Vastast toetasid Taani ja Rootsi. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste, latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid. Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud. Koostööst venelastega suurt kasu ei olnud. Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D 0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB %D0%B5%D1%82) Piiramistorn. (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-Francis- Pavisors-and-Moveable-Tower-Assaulting-Castle-1812.jpg) Kaotuse tagajärjed. Negatiivsed tagajärjed:
suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid
Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid Rüütel elukutseline raskeratsaväelane Kannupoiss tulevase rüütli teenistus rüütli Aadel pärilike eesõigustusega kõrgem relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid seisus Bilda vastukaalukatapult e. heitemasin Trubaduurid prantsusmaa poeedid ja Turniir organiseeritud sõjamäng laulikud 1. Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima, senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema, kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli õigused-vastuhakata ülekohtusele senjöörile,maad pärandada. Senjööri kohustused- peab
majana, vaid pigem on tegemist mingisuguse kohaga, mis oli varem kokku lepitud ning kuhu koguneti. Võimalik, et olid välja pandud ka teatud valvemehed. Piiramisretked Piiramisretked on need retked, mida võetakse ette eesmärgiga mingi kindel linnus enda võimu alla saada. Nad on oma olemuselt täiesti erinevad, kuna nendele võeti kaasa ka sõjatehnikat, et piiramist läbi viia. Hendrik räägib vahel ka heitemasinatest, kuid see ei tähenda alati, et tervenisti toodi kohale heitemasin. Talvel regedega liikudes oli masinaid isegi lihtsam kaasa võtta, kui muudel aastaaegadel. Eduka piiramisretke tulemuseks võib olla mitte ainult ühe linnuse alistamine, vaid isegi teatud suurema piirkonna alistamine. Näiteks 1227. piiramisretk, mille käigus piirati Muhu linnust, mis andis alla ning liiguti seejärel edasi Valjala linnust piirama, ka seal anti alla. Ehitusretked Tähendab tegelikult seda, et ristisõdijad üritasid vastase territooriumile ehitada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
