Slovakkia. 3. Millal toimus?: JFK mõrv 22. nov 1963 Watergate'i afäär 1974 SLV loomine 1949 SLV-SDV suhete aluste leping 1972 Saksamaa taasühinemine 3. okt 1990 Thatcherism 1979-1990 (?) IV vabariik Prantsusmaal 1946-1958 V vabariik Prantsusmaal 1958-... Stalini surm 5. märtsil 1953 Hrustsovi sula 1953-1964 Breznevi aeg 1964-1982 Ungari kriis 1956 Praha kevad 1968 Perestroika algus 1985 Riigipöördekatse NSVL 19. aug 1991 NSVL lagunemine 1991 Murranguaasta I.-Euroopas 1989 Jugoslaavia lagunemine 1989 Tsehhoslovakkia "sametlahutus" - 1992
USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest)
Sai avalikuks, et ameeriklased olid juba tükk aega nõukogude õhuruumis luuranud. 1960. aasta jooksul läksid Hiina ja NSV Liit lõplikult tülli. Mao Zedong ei pidanud Hrustsovi enda ja Staliniga võrdväärseks kommunismi juhiks maailmas. Aprillis 1961 kukkus läbi ameerklaste katse Fidel Castrot võimult tõrjuda (Sigade lahe operatsioon), mis viis Kuuba ja NSV Liidu suhete tihenemiseni. Detsembris kuulutas Castro end leninismi pooldajaks, oktoobris 1962 sattusid NSVL ja USA aga Kuubale nõukogude rakettide paigutamise tõttu sõja lävele (Kuuba kriis). Juunis 1961 kohtusid Hrustsov ja USA uus president Kennedy Wienis, Austrias. Augustis 1961 püstitati Berliini müür. Juunis 1963 seati sisse otseühendus (telefoni teel) USA presidendi ja NSV Liidu juhi vahel, eesmärgiga tulevikus vältida Kuuba kriisi taolisi konflikte. Samal ajal algas Prantsusmaa eemaldumine NATOst, president de Gaulle parandas suhteid NSV Liiduga.
Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga
puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi (III maailmasõja) ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO – 4. aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Eesmärk: vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. VLO - 1955 NSV Liidu ja tema Euroopa liitlaste (Albaania, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari) sõjaline liit, loodi vastukaaluks NATO-le. 1968 astus Albaania välja. VLO lagunes 1990– 91. Milles seisnes Trumani doktriin ja Marshalli plaan? Marshalli plaan - Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aasta juunis algatatud
· Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes) · Sõjatööstus kasvas taas, ,,sõjalis-tööstuslik kompleks" · Lõpuaastatel kriitika majanduse aeglane areng, suutmatus vastata NSVL väljakutsele Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane · Nixoni doktriin suhete loomine NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga
Kõik kommentaarid