Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda tekitada
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma.
me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa poliitilises elus? Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja ainus lubatud partei oli kommunistlik partei. Vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, politseijuhid jne. Massiküüditamine. 7. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa majanduses? Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, piirati talude suurusi, Rahareformi ja hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 8. Millised muudatused tõi Nõukogude okupatsioon kaasa kultuuris? Kõik allutati rangele kontrollile, isetegevuslikud seltsid ja ajalehed-ajakirjad suleti, mälestussambad ja raamatud hävitati, katkestati välissidemeid. 9
Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944.aastal? - Nõukogude armee jõudis Eestisse. 8. Millised olid Eesti sõjakaotused II maailmasõjas? Kirjelda - Purustatud maa -Rahvastiku vähenemine 200 000
Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Venemaa Baltiriikide hävitamiseks teise sammu, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valituse välja vahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil , Eesti ja Läti 17.juunil. KÜSIMUSED NSVL okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni sarnasused ja erinevused. Sarnasused Mõlemad võtsid Eesti vaikselt, ilma ühegi lahinguta Eestlaste vastu, üle. Elu eestlasena oli väge raske
Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all. Küsimused töö kohta: Mida tähendab lühend: MRP? Kes oli töörahva revolutsiooni eesotsas? Millal algas massiküüditamine ja kui palju inimesi umbkaudselt suri? Mis juhtus kuupäeval 22.06.1941 ? Nimetage vähemalt kaks kohta, kus toimusid lahingud. Kes nimetas ametisse Otto Tief'i? Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sinim%C3%A4gede_lahing http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3288&layer=206&lang=est http://et.wikipedia.org/wiki/Repressioon Google piltide jaoks. AITÄH KUULAMAST!
23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma
1924 kommunistide mässukatse 1934 Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde 1939, 23. august sõlmitakse Molotovi-Ribbentropi pakt 1939, 1. sept algab Teine maailmasõda 1939, 28. september nn. baaside leping Nõukogude Liiduga 1940, 17. juuni NSVL okupeerib Eesti 1940, 21. juuni lavastatud riigipööre 1940, 21. juuli marionett-Riigivolikogu kuulutab välja ENSV 1940, 6. august Eesti inkorporeerimine vormistatakse lõplikult 1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine
2. Okupatsioonide mõju eluolule Eesti sisepoliitikale ja majandusele. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. NL kehtestas uued seadused ja riigiorganid – Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Nende ülesanne oli täita Moskva korraldusi. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega. Ainuke lubatud partei oli kommunistlik partei. Endised kõrgemad ametiisikud hukati või vangistati ja tsiviilelanikkonnas viidi läbi massiküüditamine (14. juunil 1941): naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed vangilaagritesse, kus enamik neist suri. Ühiskondlik ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Välissidemed katkestati, eraettevõtted riigistati suleti ajakirjad ja ajalehed. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis tarbekaupade ja toiduainete puudus. 3. Eestlased võõrriikide vägedes, kus ja miks.
Selle salajase protokolli järgi jagati Euroopa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ära, Eesti jäi Nõukogude mõjusfääri. 17)Mis on Suvesõda? Kes seal osalesid ja mida nad tegid? Sõjategevus 1941. a suvel: metsavennad võitlesid Punaarmee vastu. Metsavennad olid eestlased, kes olid Nõukogude repressioonide eest metsa põgenenud ning varjasid end seal. 18)Milla okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt? 17. juunil 1940. a 19)Mis on massiküüditamine? Millal see toimus? Milline oli selle tagajärg eestlaste jaoks? 14. juunil 1941. aastal saadeti umbes 10 000 eestlast Siberisse asumisele. Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. 20)Mis on Otto Tiefi valitsus? Milline oli selle tähtsus? Eestlaste viimane katse taastada iseseisvus 1944. a septembris. Tänu Otto Tiefi juhitud valitsusele pääsesid mitmed Eesti poliitikud üle mere läände ning lõid seal Eesti eksiilvalitsuse. 21)Mis on holokaust?
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987
Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREZIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtidest nong 1941.aasta 14.juunil leidis aset massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist ligi 10 000 inimest välja. Naised, lapsed ja vanurid läksid Siberi, täisealised mehed vangilaagritesse. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile ning riigistati(natsionaliseeriti) kõik eraettevõtted. Taludele määrati maksimaalne suuruse piirang (30ha) ja elatustase langes rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusel. Tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. 1941.AASTA 22
· 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28. sept allkirjastatakse baasideleping Venemaaga · 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused · 1987 fosforiidisõda · 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek · 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform
märts 1944 märtsipommitamine Tallinnas*22. sept 1944 Punaarmee vallutas Tallinna*23. aug 1939 sõlmiti MRP pakt*24. nov 1944 Saksa väed taandusid Sõrve poolsaarel ja Eesti langes Nõukogude mõju alla*21. juuli 1940 Toompeal Riigivolikogu teise koosseisu esimene istungjärk*28. sept 1939 sõlmiti Baasideleping NSV Liidu ja Eesti vahel*17. juuni 1940 NSVL okupeeris Eesti*14. juuni 1941 I massiküüditamine *J. Uluots presidendi kohusetäitja - peaminister*J. Pitka Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, *H. Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht*K. Säre Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja*J. Lauristin EKP liige*J. Vares Barbarus uue valitsuse peaminister*O. Tief Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees*A
Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti need nõudmised vastu ja Punaarmee okupeeris Eesti 17.juunil 1940. Eesti kuulus nüüd NSV Liidu koosseisu ehk Venemaa riigi alla. Eesti nimeks sai Eesi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 2. Nõukogude okupatsioonireziim Eestis: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Esimene nõukogude okupatsioon oli 1940-1941.aastal. Muudatused: · Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused kaotati · Kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused · Loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Neil puudus teglik võim, nende ülesandeks oli täita Moskava korraldusi.
Näiteks romaanid, jutustused, novellid, näidendid, luuletused, mälestused, päevikud jne. Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne. Teadustekst edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused, teaduslikud artiklid ja esseed. Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Aastal 1940 lavastas Nõukogude Liit okupeeritud Eestis riigipöörde. Aasta hiljem toimus juuni massiküüditamine. 1044. aastal pages kolmandik eesti kirjanikkonda kodumaalt. Aastal 1949 toimus märtsi massiküüditamine. 1956. aastal algas Nõukogude ,,sulaaeg´´. Aastast 1962 algas nn kassetipõlvkonna tulek. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Jaan Kross (1920), Betti Alver (1906-1989), Juhan Smuul (1922-1971), Mati Unt (1944) ja Paul-Eerik Rummo (1942). Eestlane laulab ennast taa vabaks 1986. aastal hakkas ilmuma ajakiri Vikerkaar. Aasta 1987 oli uue ärkamisaja algus. 1988 aastal
pinnale. · Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil. · Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares-Barbarus. · 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule. · Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega. EKP ainuke lubatud poliitiline erakond. · 1941 14. Juuni massiküüditamine, välja üle 10000 inimese asumisele ja vangilaagritesse. · Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine. · Metsavennad, Vene-Saksa sõda. · Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots.
......... Kultuurivaldkonnas võib positiivsena välja tuua................................................................................. NSVL tegevusele kujunes ka vastupanu. Aktiivseim nendest oli.............................Tean veel................... ja 1980.a. kirjutatud..................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg Hrultsov Breznev Perestroika ja glastnosti algus II massiküüditamine I sõjajärgne üldlaulupidu ETV teke ,,kuldsed 60-ndad" Üleminek kohustuslikule keskharidusele ,,40 kiri" Moskvas OP purjeregatt Tallinnas Kes või mis on ENSV-, EKP Kulak Kolhoos Küüditamine Metsavend Karotamm Käbin Vaino Sebe Kodueesti kultuur Väliseesti kultuur Gustav Ernesaks Venestuspoliitika Defitsiit
Millal/aeg 1944-1953 1953-1968 1968-1985 NSVL/ENSV (E)Nikolai Karotamm (E)Johannes Käbin (N)L.Breznev/Karl Vaino Liider (N)J.Stalin (N)Hrustsov(1953-1964)/(1964-1982)L. Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist
Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuurielu tasalülitamine toimus '50 aasta märtsi pleenumiga(istungjärk). Eestlastest partei juhtkond asendati eestlastest venelastega. Väga palju kultuuriinimesi süüdistati lääne ees kodanikuideoloogia kandmises. Osa vangistati, teistel keelati oma teoste avaldamine
· Masina- ja metallitööstus s.h. NSV Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluvad tehased · Kergetööstus · Võõrtööjõu sisstetoommine tööstuse ja ehituse tarbeks Kollektiviseerimine · 1944 jätkatakse 1940 aasta maareformi elluviimist (talude maksim. Suurus 30ha) · Uus maasaajatel ca 15ha (talumajapidamised ) · Klassivaen külades · 1947 kolhooside moodustamisega alustamine · 1949 märtsis massiküüditamine 5. Repressioonid okupatsioonide ajal Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. Juunil, tõsise hoo sai alles pärast Eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat. Kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud. Nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest mis pandud toime iseseisvas eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941
Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajakirjandust, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, lisaks katkestati ka välissidemed, natsionaliseeriti ka kõik eraettevõtted. Eesti sai baltiriikidest kõige enam kannatada ja Eesti rahvaarv vähenes 200 tuhande inimese
6) Muutus maailma, sealhulgas Euroopa poliitiline kaart. Eesti 1) omariikluse häving 51 aastaks (1940 - 1991): 1. nõukogude okupatsioon 1940 (17. 06) - 1941. Saksa okupatsioon 1941 - 1944. 2. nõukogude okupatsioon 1944 - 1991 (20. 08) 2) materjaalsed kaotused ja purustused 3) rahvastiku vähenemine ligi 1/4 võrra ehk 280 000 inimese võrra (~1,1 miljonit oli muidu aga vähenes 860 000 peale). Suurimad inimkaotused: ~80 000 läändepõgenenut 1944, üle 10 000 küüditatu 14. 06. 1941 (2. massiküüditamine 25. 03. 1949, üle 20 000, valdavalt maaelanikkond, et hirmutada kolhoosidesse astumist).
Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus
annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944 1941 valmistusid nii Saksamaa kui ka NL omavaheliseks sõjaks
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus
(kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu rikkumises, saadeti armee sisse. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Eesti jäi ilma ohvitseridest, poliitikutest ja haritlastest. Talvesõda Soome säilitas iseseivuse (loovutades veidi maad) 4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine:
Vb oleks me kultuur ja kombed alles jäänud, sest Sakslased olid leebemad kui punaarmeelased. © Siimo Lopsik 2009 19. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Eesti jäi üheks suurimaks kaotusi kandnud riigiks, kaotades 1/4 (ca 282 000) oma rahvast. Ainult Läti kaotused olid suuremad, 1/3 rahvast. Eestis taastati Nõukogude terrorivõim, mille üks näide oli juba 1949. a toimunud järgmine massiküüditamine. 20. mõisted - MRP N-Liidu ja Saksa vastastikuse abistamise leping Baaside leping Eesti ja N-Liidu vaheline leping, kus toodi punaarmee Eestisse juunikommunistid - N-Liidu propagandat ja riigipööret teostanud isikud Eesti NSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik hävituspataljonid -N-Liidu poolt koostatud rühmad,kelle ülesandeks oli taganemisel jätta Eestist maha "must maa" 14
Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944
Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle. (Esimese nõukogude okupatsiooni aasta jooksul koos lahinguis langenutega kaotas Eesti 61 000 inimest) VI Saksa okupatsioon 1941-1944
vabariigi valitsusest kujundati rahvakomissaride nõukogu; linna ja vallakogude asemel tulid täitevkomitee.Eesti kommunistlikust parteist sai nö ühiskoda juhtiv partei.algas riigistamine, maareformi käigus kuulutati maa ja talud riigi omandiks, talude max suurus 40 ha.Kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama markismi-leninismi, NL ajalugu ja konstitutsiooni, kehtestati ülirange tsensuur.Ümberkorraldusi saatsid repressioonid, endiseid ametnikke küüditati, 14.07.1941 toimus massiküüditamine, eestist deporteeriti 10000 inimest, mehed vangilaagrisse, ülejäänud siberisse.Suvesõda- 22.06 puhkenud vene-saksa sõda, taandus kaotusi kandnud punaarmee korratult.7 juulil ületasid sakslased eesti piiri.Neile loovutati vastupanuta lõunaeesti, augusti keskel hõivati narva ja tähelepanu koondus tallinnale.eesti pinnal toimuval sõjas lõid oluliselt kaasa metsavennad, kes pakkusid vastupanu punaarmeele, tahtsid eesti iseseisvust.nende vastateks olid punaarmee ja hävituspataljonid
Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II MS-s? Stalingradi lahing- 1942. 14)Missuguses lahingus tegi Saksamaa viimaseid katseid võitmiseks? Kurski lahingus- 1943. 15)Millal ja kus avati Teine rinne? Prantsusmaal- 1943.a.
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma
· Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform · Algas Eesti industrialiseerimine, suurriikliku üleliiduliselt integreeritud tööstuse ülesehitamine · Talurahvale avaldati survet põllumajandussaaduste müüginormikohustuste, maksude ja töökohustustega · 25. märtsil 1949 viidi läbi massiküüditamine, veeti ära 21 000 inimest · 1953 märtsis Stalini surm tõi kaasa terrori nõrgenemise · 1954-1956 hakkas sunnitöölaagreist ja väljasaatmiskohtadest tagasi tulema vabastatuid · 1953. aasta septembrist üritati üleliiduliselt rakendada meetmeid põllumajanduse olukorra parandamiseks · 1958 Veebruaris likvideeriti masina-traktorijaamad ning nende põllumajandustehnika müüdi kolhoosidele · 1962
*Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, suleti ajalehti-ajakirju, katkestati välissidemed, rahareform) 3. 14.juuni 1941 suur massiküüditamine 4. Saksa okupatsioon 28. august 1941-15. detsembril 1944 *NK okupatsioon asendus natsliku okupatsiooniga *Moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest tsiviilvalitsus. *Moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus *Keelustati igasugune poliitiline tegevus *Hukati juudid ja mustlased *Käivitati repressioonid 5. Sõjategevus Eesti pinnal 1941 *22. Juunil 1941 algas Vene-Saksa sõda
Külastuskäik KGB kongidesse Metsavendlus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti aladel toimuv väga kirev. Möödunud repressioonid, sõda ja massiküüditamine olid teinud väga palju halba ning inimesed alustasid enda varjamist juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus aga selline vajumine pärast 14. juuni küüditamist. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse maha jäänud hulgaliselt seal teeninud eestlasi, peagi liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist
Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm. 2.) Territoorium: Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt. 3.) Metsavendus: kuni 30000. Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid. Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8
september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
Võimule saadi relvastatud traktorijaamu, muutused kultuurielus. Poldud rahul Pariisi rahukonverentsi I MS tulemuste ja Weimari riigipöördega ning sellele järgnenud 14.06.1941 toimus I massiküüditamine tingimustega. vabariigiga rahulolematud. (10205 in). 1941. a algas Suvesõda, tekkisid kodusõjaga metsavendade salgad, Omakaitse. NSVL lõi
isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Baasideleping – leping, mis andis NSV Liidule võimaluse Punaarmee toomiseks Eeestisse 28.09.1939 Eesti NSV - kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Massiküüditamine – Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Siberisse Natsionaliseerimine – riidgistati kõik eraettevõtted Metsavennad – relvastatud vastupanuvõitlejad Eesti Vabariigi taasehtestamiseks Mobilisatsioon – sõjaväekohustlaste tegevteenistusse kutsumine Omavalitsus - Eestis loodi kindralkomissariaat Suur põgenemine – 1944. Aastal põgeneti nõukogude okupatsiooni eest läände
Jaapan 2120000 580000 2700000 USA 416000 1700 418500 Suurbritannia 382700 67100 449800 NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2)
1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov. Sm ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse) MRP salajane lisaprotokoll- protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Sm huvi piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Holokaust- juutide hävitamine Massiküüditamine- repressioonid tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline, ilma kohtuotsuseta kodumaalt vägivaldne väljaviimine 1941a. 14.juuni Natsionaliseerimine- riigistamine e. riigi omaks võtmine Metsavennad- karistuseta või repressioonide hirmust metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt N. võimu esindajate vastu. Mobilisatsioon- sõjaväkke kutsumine. Suur põgenemine- põgenemine Nõukogude võimu eest läände (sügis 1944) Riikide juhid. J
Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse. Punaarmee
Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Eestlastel tuli võidelda erinevates armeedes ja mundreis. Tihti sõditi isa-poja, poeg-isa vastu. 14.06.1941. aastal toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis- deporteerides Eestist üle 10000 inimese, keda ohtlikuks peeti. Eesti rahval ei olnud erilist valikut, meilt lihtsalt võeti võimalus sõdida oma riigi eest. Punaarmeesse minejaid oli vähe. See on ka üks põhjuseid, miks kuulutati välja sundmobilisatsioon, vaatamata sellele, et mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Sellega võeti Punaarmeesse vastu umbes 33000 eestlast, kes rinde asemel viidi Venemaale tööpataljonidesse
territoriaalne laskurkorpus. Üldmobilatsiooni käigus mobiliseeriti u. 32000 eestlast Venemaale, kellest esimese talvega suri juba umbes 8000 meest. Olid Soomepoisid ehk eestlased, kes saksa okupatsiooni eest põgenesid soome, sest ei tahtnud kumbaski armees võidelda või siis soovisid Soomet aidata. Eestis tegutsesid metsavennad ehk repressioonide eest metsa varjunud mehed. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid metsavennad Punaarmee vastu. 1941. aastal toimus Nõukogude okupatsiooni all massiküüditamine. Eestist küüditati üle 50 000 inimese. Inimesi saadeti ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta asumisele Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega
NSVL ja Saksamaa huvisfäärid jagati suurriikide vahel, mis tähendas vastava piirkonna tagasivallutamist kumbagi suurriigi poolt 11) Kuidas on omavahel seotud MRP ja baaside leping? Baaside leping andis õiguse rajada sõjaväebaasid ning MRP aga jagas väiksemaid riike, mille eesmärk oli need hiljem vallutada. 12) Mida tähendab väljend kummaline sõda? Kumbki pool polnud väga aktiivne oma sõjategevuses. 13) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras! A. Juunipööre B. Massiküüditamine C. Eesti liitmine NSV Liidu koosseisu D. baaside lepingu sõlmimine E. MRP sõlmimine F. Riigivolikogu valimised Vastus: …E, D, A, F, C, B 14) Põhjenda, miks sai 1940. aasta juunipööre Eestis võimalikuks: NSVL esitas nõudmised NSVL -l lubati seejärel ehitada baasid NSVL ei oodanud kaua, ning okupeerisid Eesti
kõrgeim täidesaatev organ valitsus oli Ministrite Nõukogu. Mõlemad kõrgemad organid allusid rangelt kommunistlikule parteile. NLKP poliitika otseseks täideviijaks olid julgeolekuorganid ( KGB ). Juba 1944.aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised, saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. 1944-1945 represseeriti u. 30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur.
vabadusvõitlust, kus eestlased olid ligi 20 aastat kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Kuna sõjaline ülekaal vastase pool, tuli alla vanduda. Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi. Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Väga kohutav oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine. Sõja ajal metsavennad võitlesid vabaduse eest, kaugemaks sihiks oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõik need raskused ei suutnud murda eeslaste vabadusearmastust: kuulati Ameerika Häält, peideti sini-must-valget lippu lootuses, et saab kord jälle lehvima panna. Mõned inimesed olid lootuse kaotanud, rasketel aegadel läksid üle vastaspoolele, kuid enamus eestlasi jäid truuks oma põhimõtetele. Väga suur tähtsus oli Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja
annaabi.ee 
