Kordamisküsimused Külm sõda (0)

Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991



Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991  
1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. 
Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see 
toimus, kui kaua kestis? 
Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, 
majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil.
Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid 
(eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted 
märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam 
tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada 
(kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed 
pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini 
blokaad)
*NSV Liidu sõjaline tugevnemine ja territooriumi laienemine II ms 
tulemusel
*USA sõjaline, majanduslik, poliitiline tugevnemine ja üleminek 
maailmapoliitikale II maailmasõja järel
*Lääne-Euroopa sõjaline, majanduslik nõrgenemine Vastaseisu vormid olid 
*ideoloogilised (demokraatia vs kommunism vs kapitalism), 
*majanduslikud (segamajandus vs plaanimajandus, EMÜ vs VMN), 
*kultuurilised ja sõjalised (võidurelvastumine – tavarelvastus, 
tuumarelvastus) konkurents kultuuri- ja spordi vallas. 
Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi (III 
maailmasõja) ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid,
millised riigid sinna kuulusid? 
NATO – 4. aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 
Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad 
teised tema kaitseks välja. Eesmärk: vastu seista NSVL sõjalisele 
ekspansioonile.
VLO -  1955 NSV Liidu ja tema Euroopa liitlaste (Albaania, Bulgaaria, 
Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari) sõjaline liit, loodi
vastukaaluks NATO-le. 1968 astus Albaania välja. VLO lagunes 1990–
91. Milles seisnes Trumani doktriin ja Marshalli plaan? 
Marshalli plaan - Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise 
Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aasta juunis algatatud 
abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja 
kommunismi pealetungi ennetamiseks. Rahaline abi Lääne-Euroopa 
riikidele 12,5 mrd dollarit sõjapurustuste taastamiseks (laen + 
tagastamatu abi)


Trumani doktriin - USA valitsuse välispoliitiline programm, mille 
president Truman esitas 12. III 1947 Kongressile, paludes Kreekale ja 
Türgile sõjalist ja majanduslikku abi. Trumani doktriin sai aluseks USA 
kommunistliku ekspansiooni tõkestamise poliitikale.  Millal, kelle vahel toimus, milles seisnes, kuidas lõppesid: 
Berliini blokaad - 1948-1949 NSVL, Ida-Saksamaa.
 NSVL sulges maismaateed Berliini läänesektoritesse, ajendiks 
läänetsoonides läbi viidud rahareform. Miljoneid inimesi Berliinis 
varustati toiduainete, kütuse ja toorainetega vaid õhu kaudu.
 Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes 
läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV, idatsoonis ja Ida-Berliinis 
Saksa DV. Korea sõda - 1950-1953 L-Korea poolel USA ja ÜRO lipu all olevad 15 
riigi sõjaväelased. P-Korea poolel Hiina ja NSVL üksused
 P-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli L-Koreale kallale ja
vallutasid suurema osa selle territooriumist. P-Korea sunniti taganema 
38. laiuskraadile, hiljem Hiina piirini. 
 1953.a. juulis sõlmiti  Panmunjomi vaherahu.
Korea poolsaar jäi jagatuks kaheks vastandliku reziimiga riigi vahel. P-
Koreas kehtestus jäik stalinlik reziim, L-Koreasse jäid valvama 
Ameerika väed. P- ja L-Korea piir kindlustati mõlema poole poolt 
maamiinidega. Kuuba raketikriis – 1962 NSVL, USA
 Pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide 
Kuubale paigutamine. 22. oktoobril kuulutas USA välja mereblokaadi, 
et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale.
 Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase 
likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Vietnami sõda - 1964-1973 USA, P ja L-Vietnam, Hiina
P-V ja L-V tülis, USA L-V poolele.
 1964 USA sekkus kodusõtta lõuna poolel, ajendiks Tonkingi lahe 
intsident.
Sõjaväeteenistuskohustuse kehtestamine USAs
 1965 P-Vietnami pommitamine õhust. USA vägede arvu suurendamine
500 tuhandeni.
 1968 - My Lai veresaun, u 300 vietnamlase tapmine US sõdurite poolt.
USAs sõjavastane protestiliikumine.
USA vägede järk-järguline väljaviimine 1969 -73. Sõja 
vietnamiseerimine. President Nixon.
 1975 vallutas Põhja-Vietnam Saigoni. Kahe Vietnami ühendamine.
Hukkus u 3 mln vietnamlast ja u 60 tuh US sõdurit


Afganistani sõda - 1979-1989 Afganistan, NSVL, Pakistan
 Sõdis u 100 tuh meest, toetades Afganistani valitsust. Eestlasi u 1500.
Vastasjõudu (modzaheedid) toetasid relvade ja rahaga USA ja 
Pakistan.
Partisanisõda, halvad teed, mägine maastik. Helikopterid. Suured 
sõjapidamise kulud.
Tulemuseks rahvusvaheliste suhete halveneme
1980. a boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge
1984 boikoteerisid idabloki riigid Los Angelese olümpiamänge
USA kehtestas viljaekspordi embargo Millised olid pingelõdvenduse põhjused? 
Sõjalised:
Uus tase ja tasakaal tava- ja tuumarelvastuses (kontinentide vahelised 
ja 
kesktegevusraadiusega tuumaraketid) 
Poliitilised:
Võimul uued võtmeisikud 
USA - Nixon, 
NSVL - Brežnev
Prantsusmaa - De Gaulle 
SLV - Brandt 
HRV - Mao Zedong
Soome - Kekkonen
Välispoliitiliste doktriinide muutumine. 
NSVL – rahulik kooseksisteerimine, USA – sildade ehitamine
SLV – loobumine Hallsteini doktriinist
Majanduslikud:
Majanduskriis: nafta hinna tõus maailmaturul OPECi otsusel. Lääs vajas
NSVL naftat ja gaasi.   Kuidas muutusid pingelõdvenduse ajal USA-NSVL, USA-Hiina 
RV suhted, milles seisnes Helsingi nõupidamise tähtsus?  
SLV ja SDV suhete normaliseerimine 1972
USA ja Hiina RV suhete normaliseerimine 1972
NSVL – USA tuumarelvastuse piiramise lepingud 1972, 1979
Helsingi kokkulepe 1975 33 Euroopa riiki tunnustas kehtivaid piire. 
Deklareeriti jõu kasutamisest loobumist, inimõiguste austamist. 
USA – NSVL Sojuz-Apollo kosmoseprogramm Kuidas lõppes külm sõda? 
1985 sai M. Gorbatšov NSVL juhiks.
NSVL pankrotis
Konstruktivistliku teooria kohaselt lõpetas külma sõja see, et NL 
otsustas, et USA ei ole enam eluohtlik vaenlane, mille järel ka USA ei 
tundnud end enam ohustatuna NL poolt. Sellise muutuse tagajärjel 
muutus nendevaheline suhtlus märgatavalt.
Millised R. Reagani ja  M. Gorbašovi otsused ja kokkulepped 


aitasid lõpetada külma sõda?
1987 USA-NL kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimisest 
Euroopas
NSVL teatas, et ei sekku enam Ida-Euroopa riikide siseasjadesse 1989
NSVL tõi väed välja Afganistanist 1989
NSVL nõustus 2 Saksamaa ühinemisega 1990
NSVL otsustas Ida-Euroopa riikidest väed välja tuua  1991
1991 USA –NSVL kokkulepe strateegilise tuumarelva kärpimisest  ¼ ja 
1/3 võrra 2. Kommunistlik maailm ja NSVL. Pt  21, 25. 
Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku 
riigikorraga riigid Ida-Euroopas ja Aasias?
Kommunismi  mõjuvõimu suurenemisel tekkis idablokk, kuhu kuulus 
1950 algul NSVL territooriumil olevad 13 riiki – NSVL, Poola, 
Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehholsovakkia, Ungari, Bulgaaria, 
Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea ja Mongoolia Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja 
majandusmudelit? 
Võim koondunud kommunistliku partei kätte,
kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused,
kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, kultuurielu, 
sõjaväe jm üle,
plaani ja käsumajandus,
ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus,
põllumajanduse kollektiviseeritus,
tööstuse natsionaliseeritus Miks lagunes kommunistlik kord Ida-Euroopas 1989. aastal? 
 1988 Poola valitsuse läbirääkimised opositsiooniga. 1980. a loodud 
ametiühingu “Solidaarsus” legaliseerimine
 1989 I vabad valimised – “Solidaarsuse” võit, kommunistid jäid 
valitsuses vähemusse.
Shokiteraapia majanduses, hüperinflatsioon. 
Poola Rahvavabariik nimetati Poola Vabariigiks
1990 presidendiks sai Lech Walesa Mis oli Solidaarsus ja kuidas tuli võimule?  
1980-1981 toimus sisepoliitilise olukorra teravnemine Poolas, rajati 
sõltumatu ametühingukoondis Solidaarsus. Lech Walesa juhitud 
töölisliikumine nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ning 
alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas selles aktiivselt katoliku 
kirik, kuna samal ajal oli Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II.


Milles seisnes sametrevolutsioon? 
Sametrevolutsioon on 1989. aastal toimunud rahumeelne revolutsioon 
Tšehhoslovakkias, mis kestis 17. novembrist 29. detsembrini.
- 17. novembril said üliõpilased loa rahumeelseks meeleavalduseks, 
kui aga üliõpilased hakkasid hüüdma antikommunistlikke loosungeid, 
ründas miilits ning peksis üksikuid noori. Seejärel levitasid 
jõustruktuurid millegipärast kuuldust, nagu oleks üks tudengitest 
tapetud. Järgmise 24 tunni jooksul tuli kümneid tuhandeid üliõpilasi 
tänavatele. Nüüd miilits vahele ei astunud.
- 19. novembril naasis Prahasse Vaclav Havel ja seadis end koos 
mõttekaaslastega sisse Praha teatrisse. Mõttekaaslastega kutsus ta 
kokku kodanike foorumi, mis muutus varivalitsuseks. 
- 24. novembril astusid tagasi parteijuhid.. Järgmisel päeval kogunes 
pool miljonit inimest Letná parki, et avaldada toetust Havelile. 
- 28. detsembril valis kommunistlik parlament Haveli presidendiks. 
Sametine revolutsioon oli õnnestunud kiiresti ja valutult. Milliste sündmuste tulemusena ühinesid kaks Saksamaad? 
Kommunistliku korra vastased massimeeleavaldused suurlinnades. 
Sisejõud ei allunud Honeckerile. Gorbatchov taunis vägivalda. 
 Nov 1989 murdis rahvas Berliini müüri läbi. Sisejõud ei takistanud. 
Honecker läks erru ja põgenes riigist.
 1989-1990 2+4 läbirääkimised. Lääne-Saksamaa on valmis kinni 
maksma ühinemise.
 1990 sept 2+4 leping Moskvas: ühinenud Saksamaa täielik 
suveräänsus taastatakse, võõrväed viiakse välja.
 1990 3. okt. Saksamaade ametlik taasühinemine, 1994 NL väed viidi 
välja. Millisteks riikideks lagunes NSV Liit? 
Leedu kuulutas end iseseisvaks 1990 jaan, teised 14 liiduvabariiki 1990
suvel. Venemaa ja kõik ülejäänud sh Eesti 1990 sügisel 20. aug. NSVL. 
Milles väljendus Stalini-aegne terror NSV Liidus 1945-53?
Ajupesu. Kommunistlik propaganda. Ajaleht “Pravda”, raadio. 
Tsensuur.
Kommunistlik noosrooühing. Pioneeriorganisatsioon. Peamine 
välisvaenlane oli kapitalistlik läänemaailm. 
Riigipühad: 9. mai võidupüha, 7. november – oktoobrirevolutsiooni 
aastapäev. Korraldati paraade.  Milles seisnes Hruštšovi liberaliseerimine? 
Ühiskonnaelu liberaliseerimine – lõpetati massirepressioonid, laienes 
vähesel määral sõnavabadus, GULAGI järk-järguline likvideerimine, 
süütult represseeritute rehabiliseerimine Milles seisnesid positiivsed arengud NSVL majanduses 1953-
64? 


Eelisarendati rasketööstust. Pöörati tähelepanu põllumajandusele
Põllumajanduses kampaaniate tegemine. Maainimeste elujärje 
paranemine – kolhoosnikele hakati palka maksma rahas
Suurendati riiklikke kokkuostuhindu põllumajandustoodangutele
Hakati ehitama paneelelamuid (hrustsovkad), et tagada inimestele 
eluase
Riigi elektrifitseerimine jpm Milles väljendus stagnatsioon valitsemises ja seisak 
majanduses 1964-85?
Leonid Brežnev  (1964 -1982)– NLKP peasekretär ja NSVL 
Ülemnõukogu esimees oli mõõdukas stalinist, kuid isikukultust ei 
kujunenudki. Aja jooksul muutus ta inimestele naeruväärseks. 
1980. aa lõpus koosnes riigi juhtkond enamikus 70stest meestest.
Toimus korruptsioon, varastati riigivara, kehtis onupojapoliitika. 
Partei- ja riigitegelastel eraldi privileegid: erikauplused, ametiautod jm
Loobuti reformidest. Bürokraatia kasv oli arengule pidurdav. 
Kaksikmoraal. Inimeste usk kommunismi kadus. Alkoholi 
kuritarvitamine.
Majanduskasv aeglustus 1-2% aastas, kõrgtehnoloogia erinevates 
valdkondades jäi üha enam Läänest maha, rubla ostuvõime langes, jäi 
lõpetamata suurim ehitusprojeks Baikal-Armuuri raudtee jne Läänemaailm ja USA. Pt 14-15, 18-19. 
Kuidas muutus vasak- ja parempoolsete jõudude vahekord 
läänemaailmas II poolel? 
1950 võimul parempoolsed valitsused (K. Adenauer, Charles de Gaulle,
D. Eisenhower) 
1960 II poolel -1970 võimul vasakpoolsed (W. Brandt Saksamaal, F. 
Mitterrand Prantsusmaal). 
1980-90 taas parempoolsed (R. Reagan, M. Thatcher, H. Kohl) Millised on tähtsamad kaheparteisüsteemiga suurriigid? 
Suurbritannia - Konservatiivne Partei (toorid) ja  Liberaalne Partei 
(viigid)
USA - Demokraatlik Partei (reformimeelsem) ja Vabariiklik Partei 
(konservatiivne) 
Millal tabas läänemaailma majandusbuum ja kuidas mõjutas 
see inimeste ja riikide heaolu? 
Läänemaailma majandusbuum leidis aset 1950-60 aastatel. Inimestele 
tagati parem elukvaliteet toetuste, miinimumpalga kehtestamise ning 
töötu abiraha tõstmise näol. Riigid rahastasid arstiabi, ühiskondlikku 
transpordi, hariduse  Miks algas 1970. aa majanduskriis ja kuidas see mõjutas 
valitsuste poliitikat? 
1973. aa tõstsid OPECi riigid nafta hinda maailmaturul  400% – üldine 
hinnatõus, USA firmade konkurentsivõime langus.
Lõpp 1960 aastate suurte autode tootmisele. Loodi USA naftavarud.


Tööpuudus, hindade kasv. Dollari inflatsioon oli 1970 aastate lõpus u 
12% aastas. 
Valitsus püüdis kehtestada kontrolli palkade ja hindade üle, ent loobus. Kes oli, millist sise- ja välispoliitikat ajas Charles de Gaulle? 
Charles André Joseph Marie de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja 
riigimees. Protestis Neljanda Vabariigi põhiseaduse vastu, asutas 
parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse Partei. oli Prantsusmaa 
president 1959-1969, likvideeris 1960. aastal Prantsuse 
koloniaalimpeeriumi andes iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia
kolooniatele. Toetas Prantsusmaa vastupanuliikumist ajal, mil 
Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud. 
Kes oli millist sise- ja välispoliitikat ajas M. Thatcher? 
Margaret Hilda Thatcher, paruness Thatcher oli Suurbritannia 
Konservatiivse Partei poliitik, Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 
1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975–
1990. Oma peaministriks oleku ajal oli ta selgelt vastu sotsialismile – 
vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile 
kuulunud ettevõtteid, vähendas makse jne.
Välispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja 
eelistas tugevdada sidemeid USAga. Ta oli Saksamaa taasühinemise 
suhtes, kuna kartis, et Saksamaa võib muutuda liiga mõjuvõimsaks. Millised probleemid ja arengud olid USA ühiskonnas 1960. 
aastatel? 
Mustanahaliste võitlus 1960
Mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest ja rassilise 
diskrimineerimise vastu hariduses, avalikus elus, töösuhetes.   
1963. a 200k osavõtjaga protestimarss Washingtoni. Vaimulik Martin 
Luther Kingi kõne „I have a dream.“
1964. a kodanikuõiguste akt tagas inimeste põhiseaduslikud õigused 
nahavärvist olenemata 
M. Luther King sai Nobeli rahupreemia, mõrvati 1968. a
Televisiooniajastu algus
Must-valge televisioon 1950- 60
Poliitikute debatid (Nixoni - Kennedy valimiseelne debatt)
 Reklaam, meelelahutus (spordivõistlused, filmid, 1969. a astronautide 
maandumine Kuule, staaride kontserdid: Elvis)
Meelelahutustööstus 1960
USA filmitööstuse keskus Los Angeles, California.
Hollywoodi stuudiod, näitlejate eramud. Iga-aastased USA 
Filmiakadeemia Oscari- auhinnad. Missivalimised.
Disneylandi lõbustuspark, Las Vegase kasiinomaailma teke
Hipide liikumine 1960


Tekkis 1960.aa vastukaaluks väikekodanlikule heaoluühiskonna 
mudelile (ei asjadekultusele, jah vabale armastusele) 
Narkootikumid, pikad juuksed, teksad, kommuunid.
USA kosmoseprogramm 1960 
Kosmoseagentuuri NASA loomine
Kosmosekeskused Floridas, Texases
Sõjalised ja rahuotstarbelised eesmärgid
I satelliit 1958 Explorer 1
Esimesed inimesed Kuul 1969
Vietnami sõja vastased protestid 1960.aa
1964 sõjaväeteenistusse kutse põletamised ülikoolides 
1965 - 68 massimeeleavaldused Washingtonis, San Franciscos, New 
Yorgis jm 
1969 – 1973 USA vägede väljatoomine Vietnamist Milline oli presidentide Kennedy ja Nixoni saatus? 
John Kennedy 1961 – 63
USA noorim president (43-aastane ametisse astumise ajal).
Tapeti nov 1963 Dallases/Texase osariigis Lee Harvey Oswaldi poolt
Presidendiks sai asepresident L. Johnson
President Nixon võimul 1969 - 74
Vabariiklane, Eisenhoweri ajal asepresident. Erialalt jurist. 
Advokaadifirma omanik NYs.
Astus ametist tagasi Watergate’i afääri tõttu (pealtkuulamine 
demokraatide peakorteris Watergate’i hotellis Washingtonis). 
Nixonit süüdistati võimu kuritarvitamises ja õigusemõistmise 
takistamises. Ka Nixoni administratsiooni tegelasi mõisteti süüdi võimu
kuritarvitamises.   Mida kujutas endast reaganoomika ja tähesõdade programm?  
Reaganoomika:
Toetuste, riiklike kulutuste kärpimine.
Majandusvabaduse suurendamine 
Maksude alandamine 3 aastaga 1/3 majanduselu elavdamiseks
Föderaaleelarve defitsiit kaeti laenudega, riigivõlg kasvas 8 aastaga 
997 miljardilt 2,8 triljoni dollarini.
USA relvajõudude arvu suurendamine ja suurem rahastamine.
Tähesõdade programm:
"Strateegilise kaitse algatus" oli USA presidendi Ronald Reagani 23. 
märtsil 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette 
USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste Varssavi Lepingu 
Organisatsiooni riikide rünnaku eest kosmoses asuvate tuumarelva 
kanda suutvate ballistiliste rakettide tõrjesüsteemi rajamise abil. Kuna 
programmi eesmärgid ja meetodid tundusid utoopilistena, siis 
hakkasid massikommunikatsioonivahendid seda varsti George Lucase 
filmisaaga ("Tähtede sõda") järgi kutsuma "Tähesõdade programmiks" 

Document Outline

• Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991