Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865
Nelipühilaste kõrval kõige kiiremini misjoneerivaks on ikkagi katolikukirik (alged jäävad 16. sajandisse). Õigeusukiriku aluseks on territoorium, idee kohaselt peaks ühe kiriku raames kuuluma sellel territooriumil elavad kõik rahvad, kuid tegelikkuses on esimene pigem ikkagi rahvusprintsiip (venelased misjoneerivad venelasi, bulgaarlased bulgaarlasi jne). Protestantlikud kirikud oluliselt paindlikumad. Asetavad esiplaanile usutunnistuse, sageli ka rahvuse. Kristliku kiriku uurimine Ajaloolisus on alati kaasas käinud. Moodne ajaloouurimine algas 18.-19. sajandil, enne seda vaadati kristliku kiriku ajalugu ajaloolisena, kuid käsitlused olid erinevad. Keskajal üritati periodiseerida. 19. sajandit on nimetatud ajaloosajandiks, kuna ajaloo uurimine vaadati metodoloogiliselt üle ning sellega puutus distsipliinina kokku ka kirikulugu. Muutub ajalooliseks uurimisobjektiks. Seetõttu on kirikulugu nii teoloogia kui ka
Vana Testament 2013 ● Juutide püha raamat ● Juutide ajalugu ● Piibli vanem osa ● Kuidas Jumal lõi maailma ja inimese. Kirjutatud enne Jeesuse sündi. Vana Testament koosseis: ● Protestantide Testamendis 39 raamatut ● Tanahis samade tekstidega aga 24 raamatut. ● Keel: heebrea ● Ajaloolisus: Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Väljend "Vana testament" on tõlge ladinakeelsest väljendist Vetus Testamentum, mis omakorda on tõlge kreeka väljendist hē Palaia Diathēkē 'Vana Leping (Testament)'. Kristlased nimetavad nende raamatute kogumit Vanaks Testamendiks, sest nad usuvad Heebrea kirja põhjal, et alates Jeesuse Kristuse tulemisest kehtib Jumala ja inimkonna vahel uus leping.
Selleks sümboliks on Vabaduse Rist, mis oli esimese Eesti Vabariigi tähtsaim orden ja sümboliseeris hiljuti kätte võideldud vabadust kõige otsesemalt. Sel märgil on oma ajalugu, mis hõlmab nii Vabadussõda kui ka vabadust ning teist nii laia tähendusega ja üldmõistetavat märki meil ei ole. Vabaduse Risti said üsna vähesed Vabadussõjas osalenud inimesed. Üldisemalt on sammas sümboolne austusavaldus kõikidele, kes Eesti iseseisvumisele on läbi aegade kaasa aidanud. Teatud ajaloolisus oleksgi samba eesmärk traditsiooniline vorm looks sideme esimese vabariigiga, materjalikasutus oleks aga selgelt tänapäevane. Klaas on läbipaistev ja erinevalt näiteks marmorist pole sel rahvust. Klaasiga loodav igijää efekt viitab Eestile kui põhjamaale. Sammas rõhutab järjepidevust et ajaloos ei ole kahte, vaid üksainus Eesti Vabariik ja vahepealset aega tuleb ühelt poolt meeles pidada, kuid teiselt poolt see seljataha jätta
Liivalaia Gümnaasium Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis Kevin Kadak 11 b klass 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas. Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest
kätkevad endas väärtusi ja hinnanguid. 2)regulatiivsus-õigusega kujundatakse inimeste käitumist e määratakse, kuidas inimene peab käituma. 3)ühiskondlikkus-ühiskonnas reguleerivad õiguse normid inimese käitumist, eelkõige inimestevahelises suhtlemises. Õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu ja jõusuhetel. Ühiskonnas kehtivad õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt (riigiorgan, hõimupealik). 4)ajaloolisus-õiguse vajadus kujunes välja pika aja jooksul. Õiguse arengus eristatakse kolme ajajärku-Tavaõigus-kujunes läbi kogukonna jaoks oluliste tavade kinnistumise ja nende tavade järgimiseks sunnimehhanismide tekkimise. Kohtutavaõigus-õiguseks oli see osa tavadest, mida kohus tunnistas õiguslikult siduvatena ja millest lähtus. Isikuks oli erapooletu autoriteetne isik, näiteks väejuht või pealik. Riiklik õigus-õigusnormid tekivad läbi
o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele. o Kui kõik inimesed oma kohust täidavad kujuneb välja kord, kus inimeste käitumine muutub teiste jaoks ettenähtavaks. o Ühiskonnas on kujunenud vahendid normide tagamiseks sanktsioonid (karistus) o Reguleerida saab nende olevuste käitumist, kellel on tahet ja soovi. Ajaloolisus o Õigus on ajalooline nähtus. Ta on pidevad muutumises ja saamises. o Õiguse arengus võib esile tõsta kolme ajajärku: Kombeõigus arhailine ühiskond. Õiguse esimene avaldumise vorm. Kohtutavaõigus käitumisnormid, mida tunnustas kohus. Riiklik õigus mida riik õigusena tunnustab. Kokkuleppelisus o Õigus on konventsionaalne ehk kokkuleppeline
Cersei ja Jamie Lannisteri mängivad Lena Headey ja Nikolaj Waldau. Seriaalis on nad kujutatud kaksikutena ning raamatus on mainitud nende sarnasus, kuid kahjuks pole seriaalis kuidagi aru saada, et nad kaksikud on ning ei leia, et näitlejad oleksid head olnud. Raske oli kuulata, vaadata ja aru saada nende tekstist ja näitlemisest. Kuningat kehastav Mark Addy suutis välja tuua oma tegelase kõik vajalikud jooned ning ilmekuse. Leian, et Troonide mäng on kõikidele kellele meeldib ajaloolisus, müstilisus või süngus. Soovitan eelkõige täiskasvanumatele, sest on ka mõningaid räigeid või ulmelisi stseene. Sündmustik on briljantne: hästi läbimõeldud ja hästi jutustatud ja loomulikult ka filmitud. Stseenid on läbimõeldud ja pole ühtegi ebavajalikku. Väga suurepärane ja huvitav näitlejatöö ning kenad kostüümid. Soovitan vaadata!
Johannese evangeeliumist, kus jutustatakse lugusid Jeesuse elust ja tema tööst. Evangeeliumitele järgneb 21. apostlite kirja, kus on räägitakse jüngrite elust. Uus Testament lõpeb Johannese ilmutustega, kus Jeesus saavutab võidu kurjuse üle. Apostel on kristluse kuulutajad ning evangeelium on rõõmusõnum. VANA TESTAMENT Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vana testamendi ajaloolisus Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugused. Protestantide Vanas Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks.
kaastunde ja hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest. (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Sellest tulenevalt eristab Aristoteles tragöödias kuus koostiskomponenti, mis tähtsuselt järjestuvad järgmiselt: faabula, karakterid, mõtted, sõnaline väljendus (tekst), muusikaline kompositsioon, lavaline miljöö. Tragöödia ja komöödia eristavaid kriteeriume Ajaloolisus (Aristoteles: tragöödia = midagi, mis on kas ajaloos või müütides olnud, komöödia = väljamõeldised); Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk,
jäljendab> tegevaid
5) keelelisus: ''Keel on ol koda''. avab tõdesid, tunnetusmoodus. 6) kos-olemine: in on suhtleja, in kes sünnib maailma, alati sinna oodatud. asjad ei saa omavah suhelda. suhtl on in-sele vajadus. 7) olemisunustus: in kesk vaid käega katsutavale, unustab ol sügavuse. Pole tõel elu. Samas on ol.unust 1 võimalus seda taas leida ja selle suurust hinnata. 8)man: sk.k umbisikuline kõneviis- tehakse, minnakse. In langeb massi najale, teeb, mis kõik teevad. Kirekegaardlik. 9)ajaloolisus: alati mõjutamas, kuid saab valida, kas sellele alluda, oma prob-d ajal kaela ajada; või leida ajaloo kordumisest endale võimalusi. 10) meelestatus: in on tunnete kaudu ol-ga ja maailmaga seotud, maailmas on seda, mis meid rõõmustab, kurvastab. 11) hirm, äng: hirm-in teab, mida kardab. äng: ei tea, in kardabki ''eimiskit''. 12) tõel ol: äng aitab leida tõelise enda, paneb mõtlema, mis on viga, leida lahendusi. 13) surelikkus: paratamatus
järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist. Prantsuse kirjanduses tähistas ,,Jumalaema kirik Pariisis" uut etappi ajaloolise romaani alal, kusjuures teos jäi kauaks ületamatuks. Juba järgmisel kümnendil läks moodi seiklusromaan, mille ajaloolisus piirdus vaid minevikudaatumitega. Hugo pöördub aga uuesti ajaloolise temaatika juurde alles kümnendite pärast. Hilisematel aastatel kirjanik ei jätnud kirjutamist, vaid tegeles sellega edasi ja lõi mitmeid hitiks saanud raamatuid. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal. Ta surmapäev kuulutati rahvuslikuks leina- pühaks. Ta põrm asetati Panteoni, Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi. Ta matused kujunesid prantslaste sügava armastuse demonstratsiooniks oma suure rahvuspoeedi vastu.
kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt autobiograafiline (õppis ise Tartu Horni tütarlastekoolis, teoses tema noorusaeg baltisaksa perioodi lõpp/Esimene maailmasõda ja Venemaa revolutsioonid); aadlisoost naiste harituse juurde kuulus "sahtlisse kirjutamine"; pärast baltisaksa kultuuri lõppu palju retrospektiivset idealiseerivat kirjandust. Werner Bergengrueni groteskne huumor ("Surm Tallinnas") Loomingus läbiv surmatemaatika, ajaloolisus, üleloomulikuna tunduva seletamine ratsionaalselt, ühendab ühendamatut, protokollisarnane stiil, puänt, anekdootlikkus; baltisaksa kirjanduses lühivormid eelistatud; kirjutas veel ajaloolisi romaane, novelle, luulet, tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit; kristlik humanist, katoliiklasena oli Hitleri-Saksamaal põlu all.
Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele. Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? Ajaühtsus, kohaühtsus, tegevusühtsus. Mis on commedia dell arte? Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpidega ja maskidega rahvakomöödia. Milline on dramaatika zanrite liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ja draama neist mõlemast? Ajaloolisus (tragöödias ajalugu-müüdid, komöödias väljamõeldised); moraalsed kriteeriumid (tragöödia kehastab voorusi, komöödia naeruvääristab pahesid); sotsiaalne seisus on erinev; isikute kõnestiil erineb; aines; erinev lõpp. Draama on zanr tragöödia ja komöödia vahepeal.Kajastab keskklassi elu. Mida mõistetakse draama episeerumise all? Dramaatiline teater vs eepiline teater. Näitlik vs jutustav.
Kui naine meest kritiseerib, kahaneb mehe enesehinnang ja usk endasse, seega püüavad mõjukad mehed naisi enda varju jätta, et meestel endil oleks võimalus „särada“. Shakespeare'i õde oli vennaga sama andekas, kuid jäi ta varju, sest ühiskond ei andnud talle võimalust end väljendada. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. • Alused ja põhiseisukohad: Põhiteksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel. Tekst ise on ajalugu/osa ajaloost. 1)ideoloogia allutab inimesi valitseva klassi huvidele 2)(ajastu diskursused) ei peegelda tegelikult eksisteerivaid nähtuseid, vaid loovad neid 3)tihe kirjeldus • Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus: Ajalugu pole määratud tähendusega objektiivsete tekstide kogum, vaid on tekst, mida tõlgendatakse.
Ilm on parim juuni ja oktoobri vahel, kuna kuumimad kuud on juuli, august ja september. Novembris ja jaanuaris on ilmad veidi külmemad ning veebruar ja mai on sademeterikkad. Sao Migueli on kutsutud ka Havai ja Sveitsi lapseks, sest seal on olemas Havaile omased liivased rannad, sinine ookean, kaunid järved, rohelised taimed aga ka Sveitsile sarnased kõrged mäed ja künklik maastik. Sao Miguel pakub turistitele kõige rohkem võimalusi, sest linnas Ponta Delgada on kõrvuti kaasaeg ja ajaloolisus. Ponta Delgadas on munakividest laotud tänavad, iidne arhitektuur ja monumendid kõrvuti kaasaegsete poodlemiskohtade, restoranide ja ööklubidega. Turistide meelitamiseks reklaamitakse Terra Nostra parki, samuti ka golfiväljakuid, võimalusi näha vaalu ja ujuda koos delfiinidega, linnuvaatlust, purjetamist, sukeldumist ja teisi sise- ja välistegevusi. Sao Migueli asend on kaasa aidanud edukale majandusele. Sao Miguelil on
6 Ajaloofilosoofia filosoofia osa, mis uurib ajalooprotsessi üldisi seaduspärasusi: ajaloo mõte ja suunitlus, erinevate ajastute vahelised seosed, vabaduse ja paratamatuse vahekord. Esimesena kasutas terminit ,,ajaloofilosoofia" prantsuse filosoof Voltaire. 2.1 Hegel ja ajaloofilosoofia üldiselt Hegel suhtub ajaloosse tõsisemalt kui ükski filosoofia suurkuju enne teda. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhimõte, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusse mille järeldused ulatuvad nimelt ja isegi metafüüsikasse. Ta arvab, et inimene ei ole olemas kõigepealt, et olla ajalooline, ta on algusest peale ajalooga seotud. Ajalugu ei ole kogum erinevaid kogemusfakte, mis osutuvad selleks, mis nad juhtuvad olema, vaid protsess, millel on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on põhiolemuselt seaduspärane; selle seaduspärasuse
tingimused. - eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel
Õiguse tunnused Kursuse programmis nimetatud õpikutes esitatakse järgmised õiguse tunnused, millega seonduvalt kirjeldatakse ka õiguse ülesandeid. Normatiivsus. Õigusega määratakse kindlaks, mida peetakse konkreetsel ajahetkel selles ühiskonnas heaks ja mida halvaks, mida soodustada ja mida mitte. Regulatiivsus. Õigusega kujundatakse inimeste käitumist. Ühiskondlikkus. Õiguse normid reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas, inimeste suhteid teiste inimestega. Ajaloolisus. Õigus kujuneb ja muutub aja jooksul. Õiguse ülesanded Õigusel on ühiskonna elu korraldamisel oluline ülesanne, sh: Korrafunktsioon. Ülesanne tagada kord inimeste vahelistes suhetes ja inimese suhetes riigiga. Määrata kindlaks suhetest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse piirid ning nende teostamise kord. Korrafunktsiooni täitmiseks peab õigus olema kõigi jaoks haaratav (kättesaadav, mõistetav) ning üksikasjalik ja üheselt tõlgendatav. Rahufunktsioon
· Jutustad sõdimisest või võitlemisest kangelane hukka, kuigi tavaliselt seda ei teha · Vägivald · Faktipõhilisus ehk realistkikkus · Rüütellikkus, õilsus, au versus muinasjutulikkus · Krislik pool · Osades olid armastusteema, osades · Ajaloolisus mitte · Alati on rängad katsumused, millega · Kultuurierinevused paistavad välja tuleb hakkama saada eepostes · Alati on paha tegelane, kelle hävitama · Erinevad läbielamised peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg
ajalooline metodoloogia. 8(vt. Moodle ‘Kirjandus(aja)lugu’) 3. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. (Vt 6 Moodle’Uushistoritsism ja uus kultuurilugu’) 4.Ajalo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. 5. Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides 6. KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on
ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia Uushistoritsism Tekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, aga ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Feministlik kirjandusteooria Lähtepositsioon – sooline erinevus on kategooria, millele traditsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, seetõttu vajab kirjandus ja -kriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist Postkolonialistlik teooria Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud
väljaspool ühiskonda ei saa õigluslikult õigus kehtida, sest eitoimu inimeste omavahelise käitumise reguleerimist võimu oleva institutsiooni poolt. Samuti tähendab see, et õigusnormid põhinevad ühiskonnas olemasolevatel võimu- ja jõusuhetel. Õigusnormid on kehtestatud võimu omava isiku poolt tahteaktiga või muutunud kehtivaks ühiskonna liikmete pikaajalise käitumise ja selle tunnustamise tulemusel. · Ajaloolisus Õigus kujuneb pika aja jooksul ehk see ei saa tekkida tühja koha pealt. Enamasti tugineb formaalselt uus õigus vanale õigusele välja arvatud revolutsioonilistel muutustel ühiskonnas. Võimalik on pöörduda tagasi vanade regulatsioonide, mis on vahepeal kaotanud oma kehtivuse ja põimida neid uute nüüdisaegsete vajadusest lähtuvate regulatsioonidega. o Tavaõigus Kujunesid sunnivahendid kogukonna jaoks oluliste tavade
(vaimu iseendamõistmine). Hegel kuulutaski oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ja muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhitõde. Inimene on ajalooga algusest peale seotud. Ajaloofilosoofia aineks on maailmavaimu arengu seaduspärasused. Maailmavaim on aluseks kõigile maailmas toimuvatele ajaloolistele protsessidele ja sündmustele. Maailmavaimu ei seosta Hegel ühegi konkreetse isikuga ega ka Jumalaga tavainimese mõistes. Maailmavaim on pigem üldistatud inimene või inimteadvus, mis on vastandatud mõtteliselt konkreetsetele inimestele. Ta tegutseb ajaloos ja on selle liikumapanija.
.."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42. Nimeta vähemalt viis eesti soost kirjameest-haritlast 19. sajandi lõpust. F. R. Kreutzwald, E. Bornhöhe, C. R. Jakobson, J. V. Jannsen ja J. Hurt. 43. Mis iseloomustab eesti rahvusromantilist kirjandust? Eesti rahvusromantilist kirjandust iseloomustab: isamaalisus, igatsus, romantilisus, ajaloolisus, mütoloogia kasutamine ja rahvuslik eneseteadvus. 44. Kes algatas eesti kirjanduses romantilis-ajaloolise jutustuse? Eesti kirjanduses algatas romantilis-ajaloolise jutustuse E. Bornhöhe. 45. Nimeta kolm E. Bornhöhe olulisemat teost. E. Bornhöhe kolm olulisemat teost on: ,,Tasuja", ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". 11. klass 1. Tooge viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont.
saj hispaania rüütliromaan: Montalvo "Amadis de Gaula" Pastoraalromaan e lamburi romaan tegevus idealiseeris maailma, loosduse rüpes, kangelased peened, põhineb teaduslikul utopismil Jacopo Sannazaro "Arcadia" (1504), Cervantes "La Galatea" (1585), Honore d'Urfe "L'Astrée" D. H. Lawrence, Evelyn Waugh, Philip Roth "American Pastoral" (1997) Kelmiromaan sündmused seotud tavaelug,a tegelane liigub ühisk madalam kihtides, teenib mitut isandat, pettus, sohk; isel ajaloolisus, ere naturalism-ei häbene detaile 16. saj hispaania kelmiromaan ("Tormese Lazarillo elukäik") 18.-20. saj: Defoe, Lesage, Thomas Mann ("Seikleja Felix Krulli pihtimused"), Romain Gary (alias Roman Karcew, Emile Ajar) Gooti romaan kaksikmaailm, teispoolsus ja labane materiaalne maapealne maailm; tegel vaimud, surnud tegelased, surnuaed Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley Saksa Schauerroman
saavutatakse või hävitatakse, selle moraalne positsioon temast ei sõltu. Kategooriline imperatiiv kohustab tahet. Kant eeldab, et inimeses on justkui kaks poolt: mõistuslik ja soovide pool. Tegutse vaid sellise maksiimi järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks seaduseks. Tema kindlus on a priori. Inimene järgib seda moraali normi vaid ja ainult normi enda pärast. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA. Hegel on süsteemiehitaja. Ta loob kõikekatva koondsüsteemi. Talle on ajaloolisus filosoofiline põhitõde, mille järeldused ulatuvad sügavale inimmaailma tõelisusesse. Inimene on algusest peale ajalooga seotud. Ta teeb ajaloo mõisteliseks. Ajalugu iseloomustab range sisemine sihipärasus. Ajalool on eesmärk, objekt ja suund. Ajalugu on seaduspärane. Ajalugu on protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus. Maailma valitseb mõistus, seega on ka ajalugu mõistuspärane. Suured isikud väljendavad maailmavaimu tahet
huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria
Pärisorjus on üks orjuse praktikaid. Kaasaegsed 18. sajandil pidasid eestlaseid orjadeks. Knapp pidas tõelist pärisorjust orjuseks. Leibenschaft ehk keha omamine. Pärisorjus on ajalooline termin, pärisorjust kui õiguslikku situatsiooni kriteeriumi, millega pärisorjused sarnaseks pole võimalik leida. Saksamaal loobutud pärisorjuse terminist. Pärisorjust ise uurida: õiguslikult (milline tegelikult talupoja seisund), mõiste ajaloolisus (mille kohta kasutatud pärisorjuse terminit). Kostelleck on pärisorjust keskaja ja varase uusajaga enim seostanud. Pärisorjus kinni järjepidevas traditsioonis. Kreekas erinevaid termineid mittevabade kohta (majapidamisorjad, sõjavangidest orjad). Helotid Spartas, oma majapidamisega, sunnismaised, on nimetatud riigipärisorjadeks, 7.-8. sajandil e. Kr. Esimene ametlik orjust kritiseeriv leping Rahvaste Liidu ,,Orjuse konventsioon". Eestis oli orjust 14. sajandi lõpus 15
viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses? *milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on teksti loomise ajaloolistel ja kultuurilistel tingimustel ning selle hilisematel tõlgendustel. Alused: * Louis Althusser: ideoloogia allutab inimesed valitseva klassi huvidele * Bahtini dialogismi teooria * Ajastu diskursused ei reflekteeri ,,tegelikke" nähtusi, hoiakuid, vaid loovad neid
IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Kirjandustekste ei saa tõlgendada objektiivselt, neutraalselt. Teksti naturaliseerimine oli eesmärk, kohandamine, vastab lugeja ajastule. Kriitikud, mitte ei ava, vaid konstrueerivad sisu. Kriitik ja lugeja on kinni oma olevikus ja ei saa minna minevikku. Tegelikult on dialoog oleviku ja mineviku vahel. 59.Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus on uushistoritsistide moto. Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu; Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse; Iga teksti võib vaadelda kui kui mingisuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust; KIRJANDUSSEMIOOTIKA (Kadri Tüür loeng) 60
kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid samuti kirjandusliku nähtusena. UUS KULTUURILUGU Ajaloo tekstuaalsus ja tekstide ajaloolisus. Võimu ühiskonnas on näha nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides KULTUURIUURINGUD: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. FEMINISTLIK KIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia
järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi (muinasjutt, rahvajutt jne). Klassikalised filoloogid, kelle kaudu muinasteadusesse tuli etnoloogiat ja antropoloogiat. Avastati viljakusekultust, loodusvaime, surevaid jumalusi jne. Liialdused: leiti paganliku nõiakultuse jälgi kõikjal Euroopas, mõrvadeks või hukkamisteks maskeeritud inimohvritega (nt Jeanne d’Arc) Lord Raglan: riituse vormel on tähtsam kui ajalootõik, nt Robin Hoodi kaheldav ajaloolisus on igav, aga tema kuuluvus sangaritüüpi, mida esindavad Oidipus, Theseus, Joosep, Zeus, Apollo jne on huvitav. Mall eeldab ühist sugupuud, ebaharilikku sigitust, lapsetapu ohtu, pääsemist ja pagendust varajases eas, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik.
Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. Mida on sel tekstil öelda? Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti. Bourges’is kujunes Mos Gallicus, selle märksõnaks sai met-hodos (kr. k) – tee, mida mööda sõidetakse, et jõuda õige sihini. Jean Bodin, „Kuus raamatut riigist“. Suveräniteet, ühtne ja absoluutne õigusvõim (absolutismi põhjendus). Reformatsioon ja õigus Ususõjad (kuni 17. saj keskpaigani)
o ning selles formuleeritud väited ja nende süteemid (teaduslikud teooriad) tuleb allutada rangele verifitseerimisele kogemusliku sisuga. · Uus lähenemine pole teooriast sõltumatut vaatluskeelt ja järelikult ka kontseptuaalselt värvumata fakte. · Sõnadel on tähendus vaid lauseted, lausetel vaid keeles terviku. Mõistmata mingit semantilist sisu, tuleb seda vaadata vaid keele seisukohalt. Teadusliku tõe ajaloolisus · Teaduslik tõde on sotiaalsete tingimuste ja praktikate tulem (Kuhn, Feyerbend, Rorty) · Kriitiline realism (Bhaskar) vastuväide: et peamine eksperiment oleks võimalik, peame eeldama, et o Tegelikkust ei loo mitte üksnes konkreetne kogemus ja sündmuste aktuaalne käik; o Vaid ka struktuuride, jõud, mehhanismide arengu tendentside ehk siis sellised tegelikkuse aspektid, mis tekitavad neid aktuaalseid fenomene. ainult
Surm ise on polüvalentne termin, mis tähendab nii mitteelamist (seisundit, mis tuleb pärast elu lõppu), kui ka elu lõpetamise protsessi. See viimane tähendus assotsieerub aktiivse tegevusega -- suremine on protsess, mis nõuab teatud pingeid ja ettevalmistust ("ma pole veel surmaks valmis"). Bioloogia asend reaal- ja humani- taarteaduste vahel bioloogias tuleb igal sammul kokku puutuda aspektidega, millel on ilmne humanitaarteaduslik loomus -- nähtuste ajaloolisus, unikaalsus, intentsionaalsus, kirjelduste narratiivsus. Teaduslik bioloogia on praegusajal oma põhiosas seadnud eesmärgiks füsikalistliku ideaali. Seda võib aga mõista nii, et elamise kvaliteet ise jääb vaatluse alt ning teaduslikest kirjeldustest välja. Semiootiline lähenemisviis bioloogias toob selle kvaliteedi -- tähenduse kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis
..etüüdid. Balzacil jäi see suur projekt lõpetamata. Teaduslikkus, planeeritus, siin hulgas see, et romantiline õhustik, mis ümberringi oli - tihti peale on sunnitud põimima sinna teostesse armastuslugusid - romantismi tunnuseid me aga sellisel määra ei leia ja üks suur asi on keskkond (romantikute jaoks on keskkond teisejärguline asi, Balzaci jaoks on see aga tähtis, järelikult pole tegemist romantismiga, ta soovib kujutada oma kaasaega, ajaloolisus jne). Siin on oluline vahe ja selline on Balzaci realism, ta pärandas seda edasi - me tunneme seda naturalistide juures - ka nemad räägivad teaduslikkusest, aga teadus on juba muutunud - teadus tähendab siis eksperimenti.
Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest. Pealisülesandeks tõe ajaloolisuse kirjeldamine, tõe muutlikkus konkreetsetes inimelu valdkondades. Tõe ajaloolisus seotud võimu, subjekti ja teadmisega. Teda huvitab, kuidas erinevad teadmised ajaloo käigus on saavutanud tõe väärtuse ja kuidas võim on ennast legitimeerinud läbi tõe ja kuidas inimesed on ennast kujundanud tõde tunnistades või tootes. Ajalugu pakub enese muutmise võimalusi olevikus. Ajaloo uurimine aitab meil asju muuta küsitavaks ja vabstada iseensesest mõistetavusest. Foucault on paljud oma teooriad hiljem ümber
Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris Sõltub mingi ajastu majanduslikest, ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest
Vaid loovad neid, diskursus kui võimu produkt ja selle kandja 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest, Bahtini dialogismi teooria 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus: mingi kultuurinähtuse jne. lähilugemine, detailne analüüs määratlemaks kultuurisüsteemi, normide, traditsioonide jne. jooni, mis seda nähtust kujundavad Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus Louis Montrose: uushistoritsism > vastastikkune huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu Ajalugu ei ole määratud tähendusega objektiivsete faktide kogum, on tekst, mida tõlgendatakse Iga teksti võib vaadelda kui kui minigsuguse ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust Põhiseisukohad I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris
taotlus on tõlgitsust põhjendada.Hermeneutika hakkab nn oskusõpetusest kujunema üheks epistemoloogia vormiks, mis peab mõistmisprotsessi humanitaarteaduste aluseks ning kontrollib selle aluse usaldusväärsust. Kaks teemat, millega Dilthey järgnevale ajale kõige suuremat mõju avaldas.Esiteks inimese ajaloolisuse tematiseerimine.See on kõige nähtavam Heideggeri „Olemises ja ajas“(1927).Sellest Heideggeri teosest kuni Gadameri „Tõe ja meetodini“(1960) jäi ajaloolisus saksa filosoofia põhiteemaks. Teiseks pani Dilthey oma teesiga vaimuteaduste tunnetusteoreetilisest autonoomsusest aluse kuni tänapäevani vältavale diskussioonile humanitaar- ja sotsiaalteaduste eripära üle. HEIDEGGER Inimese olemine on DASEIN — ennast reflekteeriv olemine, olev, kes suhtub oma olemisse. Olemine (EKSISTENTS) seega paratamatult hermeneutiline — elades mõistame paratamatult nii või teisiti olla.
Ülevaade ajaloolisest arengust Umbes aastast 5000 eKr pürinavad varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres. Sajanditega asustustihedus kasvas ja kerkised esile suuremad keskused. Umbes 3000 eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse järgi tegi selle teoks kuningas Menes, kes olevat ühtlasi rajanud Alam- ja Ülem-Egiptuse piirialale ka uue pealinna Memphise. Menese kui valitseja ajaloolisus on küll vaieldav (ei või välistada, et tegemist on legendaarse koondkujuga mitmest varasest valitsejast), kuid ühtse Egiptuse riigi teket imetatud ajal võib pidada kindlaks. Sellest ajast alates allus Egiptus piiramatu võimuga kuninga vaarao võimule. Umbes samal ajal kujunes välja välja tüüpiline egiptuse hieroglüüfkiri, mis väheste muudatustega jäi käibele aastatuhandeteks. Ühtlasi sai tol ajal alguse ulatuslikum vase
modernism - > postmodernism? kas modernismina Unt ei loobu psühholoogilisest aspektist sel ajal. Vaino kirjeldatu ei ole postmodernism? Tõenäoliselt on. Pinda Vahing alustab. Tulevad psühholoogilisse modernismi. valmistab ka hilisemateks muutusteks. följetonistlik proosa - õõnestuslik tendents. Tähendust omab rohkem. Mihkel Mutt "Hiired tuules" Leo Metsar. Üks väheseid, kes sel ajal tsehhi keelest tõlkis. Ülo Tuulik - ajaloolisus laieneb dokumentaakirjanduse aladele. Ülo ja Jüri on kaksikvennad. Pärit Abruka saarelt. Ilukirjanduslikke tekste vähe, tuntuim 74 "Sõja jalus" kus kujutab Sõrve elanike küüditamist Saksamaale. Väga isiklik teema vendadele, sest nad olid lapsed ja nad viidi Saksamaale ja toodi sealt tagasi. Jüri Tuulik - Suri 2014. 1976 "Meretagune asi" rannakirjanduse jätkuv kehastaja. Räägitakse meretagustst asjadest. Novellilooming silmatorkav. Suurematest tekstidest romaan 1979 "Vares" tuntuim
Historigraafilised vahendab sündmusi, näitab kuidas neid sündmusi väärtustati. Vahendavad fakte, mis peaks olema tõde. Terviklik jutustus - alates maailmaloomisest, alates mingi institutsiooni loomisest ja tema ajaloost, mingist maast ja tema ajaloost. Annaalid lühikesed, aastate kaupa kirjapanekud tähtsamatest sündmustest. Nt kuningas suri, troonile sai tema poeg jne. Varasemast keskajast meieni jõudnud ainult Püha Nikulause annaalid, mille ajaloolisus on küsitav. 2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub zanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine. 3. Õigusesse puutuvad kirjutised õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad
Ka ajaloolise romaani oluline uuendaja. Kui üldhinnangut anda, siis võiks seda nimetada anglo-saksi taustaga modernismiks hüplemist pole, sisaldab vabavärssi. 13.Loeng Gert Helbemäe · 1960 Ohvrilaev Ta sattus pärast sõda Inglismaale ja oli sealsete eestlaste kultuurihing kuni surmani. Ta on Inglismaal tegnutsenud Eesti kirjanikest kõige olulisem. Jaan Krossi Tallinna temaatika vormija oli Helbemäe. Me rõhutame Helbemäed kui psühholoogilise romaani meistrit. Ajaloolisus ja psühholoogilisus võivad ka koos esineda ja põimuda. Selle põimumise näitena võikski olla ,,Ohvrilaev", millel on realistlik põhikiht, aga samas ka Kreeka ja juudimütoloogiliale tugeinev alltekst. Kolmas tahk võiks olla näitekirjandus paguluses on seda vähe. Tekstimahult kõige väiksem, aga paradoksaalselt see tahk mis toob talle kõige enam kuulsust: tal saab valmis lasteraamat ,,Minni ja Miku", mis
ideede kriitiline antoloogia" (Paris,1977) * Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. -) Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. -) Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. -) Benois ei väsi kordamast: INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS, KELLE AJALOOLISUS ON PANDUD PAIKA TEMA KULTUURI POOLT. -) Kultuur ise evolutsioneerub pidevalt. Kultuur ja rass on tema arvates sügavalt sisemiselt seotud. -) Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4
See oli siis Estland - paikkond, kus elavad rahvas eistre (idapoolne), seda on nimetatud ruunides ja saagades, kui saagad jutustavad kangelastegudest, kuulsate meeste suurtest asjadest, siis mida kaugemal, seda suuremad kangelasteod. Tuleb leppida asjaoluga, et 6.-10. sajandi saagad jäävad muinasloo ja ajalooliste sündmuste piirile. Nt Inglingid - Snorri oli kirjanik või oli rahvapärimuse kirjapanija. Kuningas Ingvari ajaloolisus pole 100% kindel. Saagade järgi toimusid Eestisse sõjakäike, nad maksid kuningale makse. Me võime kindlad olla, et nad käisid siin. Me võime kindlad olla, et toimus kaubavahetus Skandinaaviaga, aga me ei saa olla kindlad, kas need retked toimusid saagadest mainitud inimeste poolt ja saagadest nimetatud ajal. Me ei saa olla kindel et see eistr on just Eesti ala kitsamas mõttes. Eesti viikingid valitsesid Läänemerd, samas osa Eesti alast oli Novgoradi vürsti maksukohustlased?,
säilitada paralleelide tõmbamise oskus eesmärgipärase käitumise ja tegelikkuse vahel. Õigusfilosoofia on teadus, mis käsitleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel moel – filosoofiliste meetoditega. Ta ei ole õigusteaduse haru selle puhtas tähenduses. Õiguse filosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme. Sellisteks on: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguskorra struktuur, õiguse muutumine e ajaloolisus, õiguse tunnetamise võimalused ja viisid, õiguse kehtimise alused, õiguse idee jne. Õiguse filosoofia eseme moodustavad: maailm kui olemine, äratundmine (subjekt) ja õiguse eksisteerimisviis (õigus kui protsess). Kas õigus on midagi inimestele etteantut ehk siis ontoloogiline kategooria või tekib ta läbi teadvuse ja selle abil (arusaamisteooria) või saavutab ta oma läbilöögivõime tänu eksisteerimisele ja rakendamisele. Kas õiglus on olemas, milline peab olema õiglane õigus
annaabi.ee 
