Õigus (0)

Õigus
Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev.
Õigus – kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik.
Iseloomustab

• Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile.
  
• Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse.
  
• Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament )
  
• Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel.
  

Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast, siis õigus lähtub riigist.
Tava, õiguse ja kõlbluse vahekord

• Õiguse, tava ja kõlbluse esitamisest ei tohi aru saada, et need on eraldiseisvad normikogud.
  
• Tava ja kõlblus siirdatakse sageli õigusnormidesse või on õigusnormide poolt sanktsioneeritud.
  
• Sotsiaalsed väärtused, mille kaitseks õigusnorme luuakse , pärinevad sageli kõlblusnormidest.
  
• Tava ja kõlblus võivad olla õigusega seotud ka nii, et õigus vaid viitab tavale või kõlblusele või omistab neile väärtuse või õigusnormi tähenduse.
  
• Ometi erinevad tava, moraal ja õigus selgelt teineteisest ja seda siis kui räägime tagajärgedest.
  
• Kuid (ainult) kõlblusnormide rikkumisel jäävad vaid südametunnistuse piinad , tavade rikkumisel järgnevad ühiskondlik hukkamõist, siis õigusnormide rikkumisel järgneb ettenähtud karistus .
  

Õiguse mõiste määratlus

• Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides.
  
• Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani.
  

Celsius – Õigus on headuse ja õigluse kunst .
Kelsen – Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord.
Ihering – Õigus on ühe riigi sunninormide kogum.
Paul Narits – Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest.
Normatiivsus

• Norm on juhis, mida peab järgima.
  
• Normatiivsus pidamine, olemapidamine
  
• Norm ütleb, kuidas peab olema.
  

Ühiskondlikkus

• Õigus on ühiskondlik nähtus.
  
• Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid.
  
• Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele.
  
• Kui kõik inimesed oma kohust täidavad kujuneb välja kord, kus inimeste käitumine muutub teiste jaoks ettenähtavaks.
  
• Ühiskonnas on kujunenud vahendid normide tagamiseks – sanktsioonid (karistus)
  
• Reguleerida saab nende olevuste käitumist, kellel on tahet ja soovi.
  

Ajaloolisus

• Õigus on ajalooline nähtus. Ta on pidevad muutumises ja saamises .
  
• Õiguse arengus võib esile tõsta kolme ajajärku:
  
  • Kombeõigus – arhailine ühiskond. Õiguse esimene avaldumise vorm.
    
  • Kohtutavaõigus – käitumisnormid, mida tunnustas kohus.
    
  • Riiklik õigus – mida riik õigusena tunnustab.
    

Kokkuleppelisus

• Õigus on konventsionaalne ehk kokkuleppeline
  
• Ükski asi ega tegu ei ole olemuse järgi õiguspärane või õigusevastane, see loetakse õiguse mõttes õiguspäraseks või õigusvastaseks.
  
• Samas tegu võidakse erinevate õigussüsteemides käsitleda erinevalt, sest seal on lihtsalt erinevalt kokku lepitud.
  
• Ühte tegu võidakse ajaliselt samas õigussüsteemis käsitleda erinevalt.
  
• Sama tegu võidakse erinevas kontekstis käsitleda erinevalt.
  

Neutraalsus eetika suhtes

• Õigus on eetiliselt neutraalne
  
• Asjaolu, et mingi tegevus on konkreetse õiguskorra raames keelatud või lubatud või kohustuslik, ei anna iseenesest alust väita, et see oleks hea või halb.
  
• Keelatud tegu võib olla olemuselt hea.
  
• Kohustuslik tegu võib olla eetiliselt halb.
  
• Üksnes ideaalis langevad eetiline käitumine ja õiguse käitumisnormid kokku.
  

Mis on õigussüsteem?

• Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku.
  

• Rooma õigus – Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul.
  

• Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite , peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega.
  

• Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri – Euroopa kohtu praktikas.
  

Mandri – Euroopa õigussüsteem

• Suured muudatused tekkisid 17 – 19 saj.
  
• Tõusid esilt ühiskondlik lepe, inim– ja kodanikuõiguse teemad.
  
• Kaks tähtsamat allsüsteemi :
  

1. Romaani ehk Prantsuse õigussüsteem – Napoleoni koodeks
2. Saksa õigussüsteem
Anglo– Ameerika õigussüsteem

• Tähtsamaks õigusemõistmisel on kohtupretsedendid – analoogilises kohtuasjas varem langetatud otsused.
  

Kohtupretsedent – Otsus, mis langetatakse sarnases kohtuasjas. (Võib olla mitukümmend aastat vana).