Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3)

Mis on kirjandusteadus ?
Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut.
Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste ?
Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on
lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) – mittefiktsionaalne (muu), ent
paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik.
Mida tähendab Lotmani lause “ Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem”?
Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem.
Miks on kirjandusteose vorm oluline?
Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus.
Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid ?
Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas
on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud
tekstid.
Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist?
Üldjuhul puudub suulisel tekstil autor ning tekst võib muutuda igal esituskorral.
Miks on võimalikud erinevad kirjandusteaduse mõisted?
Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas
peetakse kirjanduseks.
Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused?
Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne.
Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust?
Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist.
Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus?
Lingvistika , sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika -teksti interpreteerimine.
Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline?
Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid.
Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline?
Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses,
maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi
põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise
spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika on kirjandus kui kunstiliik .
Milleks on vaja kirjandusajalugu?
(Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob
kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Periodiseerimine on vajalik uurimistöö struktureerimiseks (nii probleemiti kui kronoloogiliselt), konkreetseks museoloogiliseks tööks, eeskätt ekspositsiooni ülesehitamiseks.
Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida?
Kriteeriumide valik on põhimõtteliselt vaba. Nt elualad, poliitiline ajalugu, majandus, kultuur, teadus, tehnika, moeajalugu jne.
Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline?
Kirjandusajalugu on alati kirjutatud mingitest ideedest lähtuvalt, seega on latentselt ideoloogiline.
Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada?

Liigitamine taseme põhjal. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi “ülevat”, ja ajaviitekirjandust, “sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse žanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm.

Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika , lüürika, draama ), esseistika , teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus , õigusalane kirjandus.
Mis on poeetika ? Millised on poeetika liigid?
Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne , deskriptiivne , immantentne poeetika.
Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis ?
Kõige olulisemaks žanriks pidas Aristoteles tragöödiat.
Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki.
Kõige tähtsam on tragöödia.Luuletaja ülesandeks pole kõnelda mitte sellest, mis toimus, vaid sellest, mis võib toimuda.
Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat?
Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus.
Kirjeldage poeetika arengut. Millised on autorid ja miks on nad olulised?
Horatius (65-8 e.Kr.) – normatiivset tüüpi poeetika.
Keskaeg – poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav. Poeesia sõltub vabade kunstide alla koondatud teadusvaldkondadest.
Renessanss – Dante teos on uue kirjanduse kõrgpunkt.
14-15 sajand – kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid.
Barokk – järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz.
Valgustusaeg – Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat tüüpi poeetikad. Lessing ja Gottsched.
Romantism .
Realism . Dickens , Tolstoi , Balzac .
Naturalism . Zola , Vilde.
Mis on klassika ?
Classicus – kõrgemasse maksuklassi kuulub rooma kodanik.
Klassika – antiikkirjandus ; teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood.
Klassikaline – väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla miski, mis jääb püsima. Klassikaline periood on eri maades romantism.
Mis on žanrid, milleks neid vaja on?
Kirjanduslikud žanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Žanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist.
Mida mõistetakse luule all? Mille poolest erineb luule näidenditest ja eepikast?
Lüürika ehk luule on kirjandusžanr, mida defineeritakse enamasti vastanduses eepikale ja dramaatikale.
Millised on lüürilise teksti tunnused?
 Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse
riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused
sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest ( inversioon ).
 Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud.
 Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib
iseennast.
 Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile.
 Lugejat kõnetatakse vahetult, toimub otsene kirjanduslik kommunikatsioon. Sellest
tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ).
 Eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus,
keelelised pildid on väga tähtsad.
 Tekst on lauldav, muusikalähedane
• Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed.
• Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid.
• Traditsioonilses luules subjekt , kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast.
• Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus.
Mis on meetrika ?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas?
Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis -rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus , jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus.
Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid?
Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi . Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel, nt paarisriim , ristriim, süliriim.
Mis on stroofika ? Millised on kanoniseeritud stroofivormid?
Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende
ühendamist suuremateks üksusteks. On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. Sonett , haiku , eleegiline distihhon .
Sonett
Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi
(endekasillabo) ; Soneti tavalise riimiskeem on ABBA ABBA CDC DCD ; teema
arendus on tõusva pingega 8. reani ; kulminatsioon on 14. värsis ; sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi.
Mis on eleegiline distihhon?
Ei tea.
Mis on haiku?
Pärineb Jaapanist. Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale.
Mis on eepika?
Eepika on suurima mahuga kirjandusžanr, mis omab vastet pragmaatilises keelekasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine ( ajalookirjutus , elulugu, reportaaž jne).
Milliseid küsimusi võiksime eepilisele tekstile esitada?
Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga ? Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne?
Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja ?
Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga?
Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid?
Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega?
Mida mõistetakse sündmustiku all? Kuidas sündmustik ja tegevuse aeg omavahel suhestuvad?
Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades. Jutustamismeetod rõhutab sündmustikku.Eristada saab järgmisi tasandeid: väline sündmustik (saab ka filmis kujutada); sisemine sündmustik (nt sisemonoloog).
Kuidas moodustub kirjanduslik tegelaskuju?
Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus:jutustamismeetod, otsene kõne, positsioon jutustatavas maailmas, nende seos tegevustikuga.
Millised on tegelaskõne vormid?
Otsene kõne, kaudne kõne, siirdkõne (vormiliselt räägib jutustaja, aga tunda on ka tegelase kohalolekut, mineviku sündmused), sisemonoloog (jutustaja ei sekku), teadvuse voog (muljed, mõtted tegevus).
Mis on romaan? Kuidas liigitatakse romaane?
Jutustava proosa suurvorm . Probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Romaane saab liigitada erinevatel alustel, nt ainestiku järgi (ajalooline, armastus, seiklus ), kujutamisviisi järgi (psühholoogiline, esseistlik, arenguromaan ), mahu järgi (lühiromaan, epopöa), vormi järgi (päevikromaan, värssromaan).
Millised on veel eepilise teksti liigid?
Novell – Tihe sündmustik, väike hulk tegelasi, üks keskne teema, puänt.
Jutustus – sündmustik novellist laiem, mitu sündmust, vorm vabam, romaanist lühem ning ülesehituselt lihtsam.
Muinasjutt – sisaldab imesid jm mida reaalses elus ei esine. Maailm on imepärane, aeg ja ruum ei ole määratletud.
Valm – lühijutt, mis sisaldab loomi ja on õpetliku sisuga.
Legend – millegi saamislugu .
Anekdoot – lühike naljalugu.
Mille poolest on draamateosed erilised?
Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes – s.o. sündmustiku dramatism . Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus.
Kuidas jaotub näidendi tekst? Milliseid osi saab eristada?
Tekst jaotatakse vaatusteks, piltideks, stseenideks, jm. Peatekst (kõneldav tekst); kõrvaltekst (pealkiri, tegelaste nimestik, juhised jm REMARK ), ekspositsioon (sissejuhatus situatsiooni).
Mis on remark, mis on ekspositsioon, mis on selle funktsioonid?
Remark on ääremärkus. Ekspositsioon on selgitus . Ekspositsioon juhatab sisse situatsiooni, informeerib eelloost, paneb käima tegevuse.
Võrdle klassikalist draamat avatud draama vormiga .
Range ülesehitus, terviklik, selge arenguskeem.Ajaühtsus, tegevusühtsus, kohaühtsus. Avatud draama vorm on vastupidine kõigele.
Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust?
Ajaühtsus, kohaühtsus, tegevusühtsus.
Mis on commedia dell arte ?
Improviseeritud teksti ning kindlate tegelastüüpidega ja maskidega rahvakomöödia.
Milline on dramaatika žanrite liigitus?
Tragöödia, komöödia, draama.
Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ja draama neist mõlemast?
Ajaloolisus (tragöödias ajalugu-müüdid, komöödias väljamõeldised); moraalsed kriteeriumid (tragöödia kehastab voorusi, komöödia naeruvääristab pahesid); sotsiaalne seisus on erinev; isikute kõnestiil erineb; aines; erinev lõpp. Draama on žanr tragöödia ja komöödia vahepeal .Kajastab keskklassi elu.
Mida mõistetakse draama episeerumise all?
Dramaatiline teater vs eepiline teater. Näitlik vs jutustav.