Kellele või millele rajaksin ma ausamba?
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti
iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõjas kaotati 3600 sõdurit, haavati sai 14000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks.
Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10000 vangilangenud
punaväelase vastu. Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks
kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiiglaslik võitlus,
mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga
meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa
aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel
kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie
soovisime – meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba
Vabadussõjas osalejatele .
Vabadussõja võitmine on selle alus, et me üldse saame rääkida
vabast Eestist. Vabadussõja võit tõestas, et üks väikeriik on
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
125 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cermedes
Õppematerjali autor
haridusega vene sõjakoolide kadettidele ja silmapaistvatele allohvitseridele, kes tegelikult täitsid ohvitseride ülesandeid. Mitmed aseohvitserid tõusid kompaniiülema kohale ja mitmeid autasustati Vabadusristiga. Aseohvitsere kaotasime kokku 17. Üldine ohvitseride kaotus oleks seega : 269 ohvitseri. Ja seegi arv ei pruugi olla lõplik. Siia pole näiteks arvestatud Ingeri rügemendi kaotusi. Samuti on jäetud välja ka need kelle kohta on andmed ebakindlad või äärmiselt ebamäärased. Kokkuvõttes võime arvestada ümmarguselt 300 ohvitseri kaotusega. See on suhteliselt suur arv, moodustades kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919
· Mapäeva kokkutulek * juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev (Ajutine Maanõukogu), mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis * täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot, keda hiljem asendas Konstantin Päts. * Autonoomia raames olid sellega võimalikud tulemused nüüd saavutatud. Üle jäin nüüd kas rahulduda saavutatuga või otsida teid edasiminekuks * Tallinnas Rahvuskongressil püstitas seetõttu Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26.
[viide?] Hinnang Vabadussõjaaegne Sõjavägede Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner kirjutas 1939. aastal: Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiigla võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see mida meie soovisime meie oma riik. Kronoloogia 1918 · 11. november - Omakaitse likvideeriti. Tegevust alustas Eesti Kaitseliit, millele läksid üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud. · 16
Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati olevat vallanud mingi kuri jõud, siis neid kardeti, aga lahkunud omastena ka armastati ja austati ning püüti lepitada ja nende heatahtlikkust pälvida hauapanustega või kalmule toitu tuues ja seal nendega koos süües või neid koju ühisele ohvrisöögile kutsudes (hingedeaeg). Alates II a.t. e.m.a. , kui läänemeresoome hõimud läksid rändkalastuselt ja jahinduselt üle aleviljelusele ja lõpuks põlispõldude harimisele, toimus muutus ka rahvausundeis ja kombeis. Tekkis arvukalt uusi usundilisi kujutelmi. Naaberhõimudelt laenati haldja (hooldaja) kaitsevaimu nimetus. Head ilma ja õigeaegset vihma loodeti taeva-, ilma- ja piksehaldjalt.
pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi. 1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril. Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti välja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jõudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama. Eestlased palusid abi venelastelt. Tartumaale tuligi Vjatsko (Vana Kurat), kellele lubati anda maa, mida ta suudab kaitsta. 1224 - Tartu piiramine. Selle vallutamisega oli eesti mandriosa hõivatud. 1226 - Paavsti saadik Modena Wilhelm käis eesti, sest eesti vallutajad olid tülli läinud (Ordu ja Taani). Ta pidi looma nn Vaheriigi Taani ja Ordu vallutuste vahel (Läänemaa, Järvamaa, Virumaa). Ei tulnud välja. 1227 - Saaremaal Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Viimasena võitles Muhu linnus, kuid Valjala alistus hiljem ilma võitlusetta.
maha, kõik vangid lasti vabadusse ja vangla pisteti põlema. Sealt edasi mindi vabastama ka teisi vange. Kõikjal vabastati vangid. Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi. Päeva jooksul ühinesid ka tööliste ja madrustega ka Tallinna sõdurite garnison. Mitmes polgus tapeti sõjaväeametnikke, arste jne. Ööl vastu 3. märtsi oli Tallinnas rahutu - süüdati politseidasutusi jne. Samalaadsed sündmused leidsid aset ka mitmetes teistes Eesti linnades, kus leidus rohkesti vene sõdureid või vene rahvusest sõdureid - Narva, Pärnu, Haapsalu, Tartu, Kuressaare. Haapsalus relvastatud madrused tapsid linnapea ja kohaliku pastori?. Kokku tapeti märtsi alguses u 20 inimest. 1905. aasta revolutsiooni jooksul tapeti ainult 1 inimene. Tagant järele hakati veebr rev nimetama Päikesepaiste revolutsiooniks. Enamik Eestist sai revolutsiooni toimumisest teada ajalehtede vahendusel, mingeid sündmusi maal eriti ei toimunud. Maarahva puhul võib tähtsaks pidada 10
Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus matmiskombed- asulast väljaspoole, kägara-asend, vb kardeti surnuid europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria
Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid