Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Liivalaia Gümnaasium
Ristiusu teke ja areng Vana- Rooma Impeeriumis
Kevin Kadak
11 b klass
2009
Sisukord:

Sissejuhatus

Piibel ja kristlik kirjandus

Jeesuse sünd
Jüngrid
Jeesuse vangistus ja surm
Ülestõusmine ja taeva minek
Vana Testamendi koosseis
Vana Testamendi keel
Vana Testamendi ajaloolisus
Uus testament

Ristiusu levik

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas.
Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest. Kui te juhuslikult usklik ei ole, siis kujutan ette, et see võib tunduda päris igavana. Samas on hea teada midagi usust, mida usuvad üle ühe miljardi inimese.
Siit referaadist saab ka teada, miks inimesed Jumalasse usuvad, ning kuidas ta taevasse läks ja mida ta nendele lubas, kes teda usuvad. Minu jaoks tundub see natuke ebareaalne, kuid sellegipoolest, head lugemist!
Kokkuvõte
Kristlik usk ehk ristiusk sa alguse Vana-Rooma impeeriumist. Selle aluseks oli Jeesus , kes hakkas seda levitama mööda Juudamaad. Talle tulid appi ka 12 jüngrit, kes aitasid tal usku levitada. Lõpuks ei meeldinud Jeesuse tegutsemine Rooma valitsusele, sest arvati, et ta õhutab juutide ülestõusu. Ta mõisteti surma läbi risti löömise ja ta sõbrad matsid ta maha. Seejärel ärkas ta ellu, ning läks jüngrite silme all taevasse.
Ta lubas, et need, kes Jumalasse usuvad, saavad vabaks oma pattudest.
Mina mõistan seda kui üht põhilist põhjust, miks inimesed Jeesust usuvad.
Kokkuvõtteks ütlen, et seda referaati tehes sain päris palju targemaks ristiusu koha pealt.
Usk on usk, ning minul ei ole selle vastu midagi, kui usuvad. Mind see referaat kahjuks ei inspireerinud Jumalat hakata uskuma. Mina usun endasse ja tean, et inimene arenes välja ahvist . Usun evolutsiooni ja ei mõista põhjust, miks peab usu pärast sõdima.
Piibel ja kristlik kirjandus
Nimetus „kristlus” tuleb kreekakeelsest sõnast christos – Jumala poolt salvitud valitseja. See on heebrea sõna mašiah (eesti k „salvitu”) tõlge. Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus.
Jeesuse sünd
Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile, kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli tollal Rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus . Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemma. Seal sündiski Jeesus.
Jeesuse avalik tegevus
Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes kolm aastat. Jeesus õpetas, kuidas uuel kombel täita Moosese antud seadusi, alustades prohvet Jesaja sõnadega:
„Issanda Vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulatama evengeeliumi vaestele; ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse, kuulutama Issanda meelepärast aastat.”
Ta nimetas seda jumala riigiks ning kuulutas, et selle lootuse täitumine on lähedal.
Jüngrid
Jeesus rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Ta kogus enda ümbes kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina (kreeka keeles apostolos, tõlkes „saadik”). Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid ( Piiblis räägitakse 70 väljavalitust), kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele.
Jeesuse vangistamine ja surm
Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu . Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Mõne usujuhi meelest oli Jeesuse sõnum jumalateotus ning nende arvates õhutas ta juute usuteadusest loobuma. Kuigi oli selge, et valitsevad ringkonnad tahtsid Jeesust tappa, tõid tema üha kõulisemad jutlused kokku suuri rahvahulki. Ööl enne Jeesuse vahistamist kutsus ta oma lähedased sõbrad paasapühade ühtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks.
Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngri Juudas Iskariotisiga, et Jeesus vangistatakse ning tuuakse kohtumõistmiseks Rooma asehalduri Pontius Pilatuse ette. Pilatus ei leidnud küll põhjust Jeesuse surmamõistmiseks, kuid seda nõudis suur rahvahulk ning Pilatus andis neile järele. Ta mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi, mis oli Rooma riigis tavaline ohtlike kurjategijate hukkamise viis.
Jeesus suri ning üks või kaks tema sõpra asetasid surnukeha hauda, mille sulgesid kiviga. See toimus reedel, päev enne sabatit.
Ülestõusmine ja taeva minek
Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid , et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi. Seejärel ilmus naistele ingel , kes ütles, et Jeesus elab. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et ta on surnust üles tõusnud. Nad jõudsid järeldusele, et Jeesus on uut moodi messias : mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja.
Nelikümmend päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid Jeesuse taevaminekut; see oli viimane kord, kui nad Jeesust nägid. Aga enne lahkumist lubas ta neile, et saadab Lohutaja, Jumala Püha Vaimu, ning jüngrid jäid ootama. Ühel päeval kuulsid nad tuule koginat ning nägid tuleleeke oma peade kohal. Vaimustusega kiirustasid nad kiiruga kõigile teatama, et Jeesus on Jumala Poeg, et ta on surnust üles tõusnud Jumala väe abil ning kõik, kes usuvad, et Jeesus on messias ning lasevad end ristida , päästetakse nende pattudest.
Vana Testamendi koosseis
Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugused. Protestantide Vanas Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks.Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavad deuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse.
Vana Testamendi keel
Vana Testament on kirjutatud heebrea keeles, üksikud osad (Jr 10:11; Es 4:8–6:18, 7:12,26; Tn 2:4–7:28) on kirjutatud arami keeles. Heebrea keel oli Palestiinas vanal ajal laialdaselt kasutusel, hiljem asendus see pikkamisi aramea keelega. Jeesuse eluajal oligi aramea keel igapäevaseks kõnekeeleks, tõenäoliselt ka Jeesuse emakeeleks.
Vana Testamendi ajaloolisus
Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana- Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele.Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami , Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid , mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid.
Uus Testament
Uus Testament (kr. Καινή Διαθήκη), mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks, mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks.Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid (‚rõõmusõnumid’; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad „ Apostlite teod” (kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist.
Ristiusu levik
Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas.
   Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad Jumalasse, armastavad Jumalat ja ligimesi. Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Jeesus õpetas, et kannatusi tuleb taluda alandlikult, sest kõik kannatajad ja rõhutud saavad tasu pärast surma. Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele.
Tänapäeval on kristlusel kolm põhiharu: katoliiklus , õigeusk ja protestantism . See on levinum usund maailmas.
   Katoliku kiriku eesotsas olev paavst on ühtlasi Vatikani riigipea (kiriku õpetuse järgi on ta ilmeksimatu). Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias,
Austrias, Poolas, Ungaris, Tšehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel .
   Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias , Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias.
   Rahulolematus katoliku kirikuga põhjustas 16. saj. nn. usupuhastuse – reformatsiooni. Selle tagajärjel eraldusid katoliiklusest protestantlikud usundid (luterlus, kalvinism , anglikaanlus, baptism , metodism). Need eitavad paavstivõimu ning peavad kristluse ainsaks aluseks piiblit . Luterluse rajas Saksamaal 16. saj. I poolel M. Luther. Luterlikul jumalateenistusel langeb pearõhk jutlusele, mitte kombetalitlusele. Luterlasi on Saksamaal, Skandinaavia riikides, USA-s, Lätis ja Eestis.
   Kristlasi on maailmas rohkem kui 1 miljard.
Kasutatud kirjandus:

www.wikipedia.org
www.google.com
www. neti .ee
www.miksike.ee
„Maailma Usundid 2006” – Elizabeth Breuilly ; Joanne O’Brien ; Martin Palmer

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 35 allalaadimist

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #1

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #2

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #3

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #4

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #5

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #6

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #7

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis #8

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kevin317 Õppematerjali autor

Referaat

vana rooma impeerium

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kristlus - referaat

Ta rääkis, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seaduseid, mis on kirjas Piibli Vanas Testamendis. Alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele. Jeesus kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal. Neid tuntakse kaheteistkümne apostlina. Rännata, haigeid tervendada ja tihti tänutäheks korraldatud pidustustel osaleda ja omale hulgaliselt pooldajaid koguda, sai ta umbes kolm aastat. Rooma võimudele Jeesuse tegevus ei meeldinud ning nad hakkasid kahtlustama, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Ööl, enne vahistamist, kutsus Jeesus kokku oma lähedased sõbrad õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks. Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngriga Juudas Iskariotiga, et Jeesus vangistatakse ning tuuakse kohtu ette. Tegelikult ei leitud põhjust Jeesuse risti

Kultuurilugu

docx

Kristlus

Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus. JEESUSE SÜND Jeesus sündis Maarjale ja Joosepile , kes elasid Naatsaretis Galileas. Juudamaa oli sel ajal rooma riigi osa ning Jeesuse sündimise ajal viidi riigis läbi rahvaloendus. Maarja ja Joosep pidid rahvaloenduseks reisima Petlemmasse. Seal sündiski Jeesus. JEESUSE AVALIK TEGEVUS Umbes 30-aastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, mis kestis umbes 3 aastat. Jeesus õpetas, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi. JÜNGRID

Religioon

doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10

Ajalugu

doc

Kristlus

kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi

Rahvusvahelised suhted

doc

Kristlus retsensioon

Usundiõpetus

docx

Lühireferaat Piiblist

Eeva ), Kaini ja Aabeli lugu, veeuputus ning Jumala leping Noaga, Taaveti ja Koljati võistlus. [3]. 3. Uus Testament e. Evangeelium Uus Testament sündis hellenistlikus maailmas ja on kirja pandud kreeka keeles. Uus Testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Arvatakse, et Rooma keiser Constantinus Suur, kes tunnistas 313. aastal ristiusu lubatuks, finantseeris Piibli koostamist. Uue Testamendi koostamiseks oli valida rohkem kui 80 evangeeliumi vahel, Constantinuse suunamisel valiti neli: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. Need evangeeliumid ülistasid Kristust kui Jumala sarnast, teised evangeeliumid korjati kokku ja põletati. Nii kõrvaldati piiblitekstide hulgast tuhandeid lehekülgi, mis rääkisid Kristusest kui surelikust inimesest. Kõik, kes neid

Eesti keel

doc

Ristiusu teke ja areng

Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.

Ajalugu

docx

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel

Religioon

Rohkem sarnaseid