Kristlus - referaat (0)

KRISTLUS
Referaat
2012
SISUKORD

Kristlus 3
Jeesus 4
Ajalugu........................................................................................................................5
Uus Testament ............................................................................................................6
Vana Testament..........................................................................................................7
Kristluse Ususuunad..................................................................................................8
Õigeusk..................................................................................................................9-10
Rooma katolik usk....................................................................................................11
Protestantlus .............................................................................................................12
Kasutatud kirjandus.................................................................................................13
KRISTLUS
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis  ennustatud Messias . Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja  Okeaanias . Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas .
Kristlus oli algselt judaismi  usulahk , ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks.
Nimetus " kristlane " tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookiajüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" vanim säilinud kasutus on kolmanda. Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt.
Ristiusu tuntuim sümbol on rist.
Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja  Maarjast  ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas  Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse , kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.
Kristlusel on tänapäeval palju harusid. Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli võivad kristluse vormid üksteisest erineda nii, et raske on neis ära tunda ühte usundit, kuid peaaegu kõik ususuunad on üksmeelel Kristuse kesksel õpetusel.
JEESUS
Jeesus sündis Petlemmas Maarjale ja Joosepile ajal, kui toimus rahvaloendus ning enda kirjapanemiseks olidki Maarja ja Joosep selle pika rännaku ette võtnud. Jeesuse lapsepõlve tegemiste kohta meil andmed puuduvad. Jeesuse tegevus on fikseeritud alles siis, kui ta oli 12 aastane ning jäi üksinda Jeruusalemma õpetajate juurde neid küsitlema ja kuulama . Põhitähelepanu on pööratud Jeesuse tegevusele kui ta oli umbes 30 aastane ning alustas rändamist ja õpetamist. Ta rääkis, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seaduseid, mis on kirjas Piibli Vanas Testamendis. Alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele.
Jeesus kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal. Neid tuntakse kaheteistkümne apostlina. Rännata, haigeid tervendada ja tihti tänutäheks korraldatud pidustustel osaleda ja omale hulgaliselt pooldajaid koguda, sai ta umbes kolm aastat. Rooma võimudele Jeesuse tegevus ei meeldinud ning nad hakkasid kahtlustama, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Ööl, enne vahistamist, kutsus Jeesus kokku oma lähedased sõbrad õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks.
Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngriga Juudas Iskariotiga, et Jeesus vangistatakse ning tuuakse kohtu ette. Tegelikult ei leitud põhjust Jeesuse risti löömiseks, kuid seda nõudis rahvad ning kohus, eesotsas Pontius Pilatusega, andis rahva nõudmisele järele - ta mõistis Jeesuse surma ristilöömise läbi, mis oli Rooma riigis sellel hetkel tavaline kurjategijate hukkamise viis.
Jeesus maeti hauda, mis suleti kiviga. Kolmandal päeval tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid , et haud oli tühi. Järgnevatel nädalatel nägid paljud Jeesuse sõbrad teda elusalt ning uskusid, et Jeesus on surnuist üles tõusnud Jumala väe abiga. Nad jõudsid järeldusele ning hakkasid teistele kuulutama, et Jeesus on messias, universumi valitseja ja kõik kes lasevad ennast ristida , päästetakse nende pattudest.
AJALUGU
Kristlus tekkis judaismi haruna 1. Sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Algul oli kristlus vaeste ja orjade usund , kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus on praegusel hetkel pooldejate arvu poolest esimesel kohal. Kuna kristlus kasvas välja judaismis , siis on ta äga palju põhitõdesid üle võtnud Vana Testamendist.
Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks . Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on  Peetrus , Johannes ja hilisem liitunu  Paulus . Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks.
UUS TESTAMENT
Kristlaste pühaks raamatuks on Piibli Uus Testament, mille originaalkäsikirju ei ole siiani leitud, küll aga hulgaliselt koopiaid. Uue testament oli kirjutatud Kreeka keeles. Sedamööda, kuidas käsikirjade arv kasvas, suurenes ka juhuslike või kavatsuslike vigade ja muudatuste arv käsikirjades. Autentsuse huvides küll käsikirju võrreldi, kuid vigu tekkis ja ka levis sellest hoolimata. Praktilisest seisukohast võib kinnitada, et 99% Uue Testamendi tekstidest on väga suure tõenäosusega autentsed originaaliga, vaidlus ülejäänud protsendi ulatuses aga ei puuduta sisu oluliselt. Need on kas ilmsed kirjavead või ebaolulised variatsioonid grammatikas või sõnastuses. Praeguse kuju sai Uus Testament 380. aastaks.
Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist : Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist, kus jutustatakse lugusid Jeesuse elust ja tema tööst. Evangeeliumitele järgneb 21. apostlite kirja, kus on räägitakse jüngrite elust. Uus Testament lõpeb Johannese ilmutustega, kus Jeesus saavutab võidu kurjuse üle. Apostel on kristluse kuulutajad ning evangeelium on rõõmusõnum.
VANA TESTAMENT
Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Vana testamendi ajaloolisus
Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugused. Protestantide Vanas Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks.
Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud  arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse.
Ajaloolisus
Vana Testament on tähtis  ajalooallikas  Vana- Idamaade  kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele.
Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad  Aabrahami , Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju kirjalikke allikaid , mingeid kirjutisi Piibli jutustustest ega selle peategelastest, mis pärineksid ajast enne 650 eKr. Teised arheoloogid on leidnud tõendeid, mis kinnitavad Piibli jutustusi, kuigi puuduvad kirjutised, mis juutide lugusid otseselt ümber jutustaksid.
KRISTLUSE USUSUUNAD
Kellena Jeesust mõista andis hoogu erinevateks usulahkude kujunemiseks. Tänapäeval pürgivad erinevad kristlikud kirikud taas ühinemise poole, kuid samal ajal tekib maailmas järjest juurde uusi ja eripäraste tõlgendamistega kristlike rühmitusi.
Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud peamiselt kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus lõhenes Rooma katolikuks kirikuks ehk läänekirikuks ja Kreeka õigeusu kirikuks ehk idakirikuks. Kolmas lõhenemine toimus 16. sajandil 1517 aastal kui saksa munk Martin Luther hakkas katoliku kirikut arvustama ja reformima . Nende lõhenemiste tulemusena moodustus kolm suuremat kristluse haru - roomakatoliiklus, kreeka õigeusk ja protestantlus, mis omakorda hargnevad paljudeks väiksemateks harudeks .
Jumalateenistuse laadi poolest on kristluse harud väga erinevad. Osad harud peavad kinni rangest sajandipikkustest traditsioonidest, kuid paljud moodsad kirikud kasutavad jumalateenistustel nüüdisaegset muusikat ja tantsu. Sellised kirikud on populaarseks muutunud just nooremate inimeste seas.
ÕIGEUSK
Õigeusu kirik tekkis 1054 aastal, toimunud vaidluse tulemusena. Vaidluse teemaks oli erinevate arusaamade tekkimine Püha Kolmainsuse suhtes. Õigeusu kirik arvab, et Püha vaim lähtub ainult Isast.
Õigeusk tunnustab seitset pühitsemisrituaali:

• ristimist - sellega pühendatakse inimene usule ;
  
• kiriku täieõiguslikuks liikmeks võtmine (u. 8 aasta vanuselt);
  
• preestriks pühitsemist;
  
• armulauda (armulauas antakse väike tükike pühitsetud leiba, mis iseloomustab Jeesuse ihu ja veini, mis iseloomustab Jeesuse verd ("Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse” Uus Testament Johannese 6:56).
  
• abielu;
  
• pihtimist, et oma patud andeks saada;
  
• haige võidmine püha õliga.
  

Õigeusk ei tunnista pärispatust mõjutamata eostumist (Lugu Maarjast ning Jeesusest). Pärispattu peetakse kõikidele inimestele loomupäraseks kurjusekalduvuseks. Kuid siiski õigeusklikud usuvad, et Maarja jäi pärast eostamist jätkuvalt neitsiks ning oli kogu elu ilma patuta.
Õigeusu kirik on tänapäeval roomakatoliiklaste ja protestantide järel suuruselt kolmas kristlik rühm maailmas, millel on umbes 350 miljonit järgijat. Õigeusu kirikud jagunevad paljudeks iseseisvateks kirikuteks, näiteks Konstantinoopoli Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik jne.
Õigeusu kirikud on seest väga rikkalikud ikoonide poolest kus on kujutatud Jeesusest, Maarjast või pühakutest. Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult. Kui ikonostaasi uks avaneb , sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. ( Wilkinson ,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik).
Õigeusu kirikuhooned on kas ristkülikukujulised, sümboliseerides Noa laeva, või ristikujulise põhiplaaniga. Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil.
Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha.
ROOMA KATOLIK USK
Rooma katolik kirik on suurim kristlikest kirikutest, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on Rooma piiskop ning keda peetakse Kristuse esindajaks maa peal ja esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks (Peetrus rajas esimese kristliku kiriku Roomas 1.sajandil pKr.(Wilkinson,P. 2009:104)). Paavsti ametlikke seisukohti usu või moraaliküsimustes võetakse kui kohustusi ning teda peetakse eksimatuks.(Partridge,C.2006:324)
Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu , kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma Kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid . Kardinalide ülesandeks on veel pärast paavsti surma valida uus kirikupea ehk uus paavst .
Hierarhiliselt on Rooma katolik kirik toodud järgmisel joonisel
Erinevalt õigeusklikest usuvad katoliiklased, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Samuti usutakse puhastustule jõudu, kus patused hinged heastavad oma patte enne taevasse pääsemist. Veel austab katolik usk Jumala ema Maarjat ning talle omistatakse mitte hingelist, vaid kehalist taevasse minekut (tegemist on legendiga, kus kolm päeva pärast Maarja surma oli tema keha hauast kadunud).
Rooma katoliku seitse pühitsemisrituaali on 0samad mis õigeusul.
Pühitsemisrituaalidest on katoliiklastel keskseks kohaks armulaud, kus käiakse vähemalt kord nädalas. Jumalateenistuse põhivorm on missa , mille tavade hulka kuulub pühapiltide, viiruki ja vee kasutamine, hingepalved ning palved siitilmast lahkunud pühakutele. Kirikusse sisenedes katoliiklased põlvitavad või kummardavad altari ees. Privaatseks palvetamiseks on kirikutes Maarja kabel , mis on pühendatud Neitsi Maarjale. Samuti on kirikus pihitoolid, kus preestrid kuulavad pihtijaid.
PROTESTANTLUS
Laiemas mõttes hõlmab protestantlus neid kirikuid, mis otsustasid reformatsiooni tulemusena roomakatolikust kirikust lahku lüüa.
15-16 sajandil oli kõigis Euroopa eluvaldkondades tunda murrangut. Reformaatoritele ei meeldinud olukord, kus kirikuid kasutati luksuse, rikkuse saavutamiseks ning kiriklikud ametid andsid mõningaid eelistusi. Nad olid seisukohal, et usk pidi muutuma taas isikukesksemaks ning tuleb tagasi pöörduda kristluse algallikate juurde.
Protestandid rõhutavad, et pattude andestus ja pääsemine tuleneb usust Kristuse lunastavasse ristisurma ning Jumala armust. Protestantlus erineb roomakatolikust kirikust selle poolest, et nad ei usu puhastustuld, patuta eostumist, Maarja kehalist taevasseminekut ja pühakute eespalveid. Pühitsetud leiba ja veini ei peeta Kristuse ihuks ja vereks vaid need on pigem kujutlused või sümbolid. Piiblit peetakse ainukeseks ülimaks õpetuseks. Protestandid eitasid piiskopide ning paavsti autoriteeti.
KASUTATUD KIRJANDUS

• http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus
  
• http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/
  
• http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/kristlus.html
  
• http://et.metapedia.org/wiki/Kristlus
  
• http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus.html