Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus). Tuletatud pädevus. EÜ/EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, isegi kui selleks pole EÜ asutamisleping sätestanud volitust (konkreetset õiguslikku alust). EL Nõukogus on vajalik ühehäälsus. b. Ainupädevus + valdkonnad (EL) Rigid ei saa ise midagi otsustada (ehk liikmesriikidele on keelatud iseseisvad liigutused teha). Valdkonnad: tolliliit, siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine, nende liikmesriikide rahapoliitika mille rahaühik on euro, rahvusvahelise lepingu sõlmimine, mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika alles, ühine kaubanduspoliitika. c
Ta saatis kardinalid Saksamaale, et sundida Ottot trooninõudlusest loobuma. Ent Otto von Wittelsbach mõrvas 21. juunil 1208 Philippi, sest too ei andnud talle naiseks oma varem lubatud tütart. Frankfurti riigipäev tunnistas 11. novembril 1208 Otto Welfi kuningaks, paavst kutsus ta Rooma ja kroonis ta 4. oktoobril 1209 keisriks. Enne kroonimist lubas Otto loovutada kirikule Spoleto ja Ancona ning tagada kiriklike valimiste vabadus, jätta paavstile piiramatu apellatsiooniõigus ja ainupädevus vaimulikes asjades. Samuti lubas ta aidata purustada ketserlus. See oli Neussi stipulatsioon, mida korrati Speyeris 1209.
d) Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on liikmesriikide pädevuses, monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses 4. Missugune alljärgnev väide EL keskkonnapoliitika kohta on korrektne a) Kõik keskkonnapoliitika põhimõtted on unikaalsed ükski ei ole rakendatav teiste EL ühispoliitikate puhul b) Keskkonnapoliitika sai alguse vajadusest tagada kaupade vaba liikumine ühtses majandusruumis c) Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus d) Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega 5. Missugune alljärgnev väide EL valitsustevaheline koostöö kohta on korrektne a) Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks
parlament teostama kontrolli ka valitsuse tegevuse üle, mida ta teeb otseses ja kaudses vormis. Otsese kontrolli võimalused on: 1. Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestvust 2. Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. 3. Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest 4. „rahakoti võim” ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha 5. Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid on: 1. Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt 2. Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse
Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. d)Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon.Presidendil on lisaks veel hulk pädevusi. 16) Kes valib Eestis presidenti? Riigikogu valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor
või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus 15. Spordiklubi juhatuse liikmele vajalikud omadused, keda valida juhatussse Aktiivsus, ajaresurss, suhtlusoskus, strateegiline planeerimine, juriidika, finatsid, erialased teadmised, väärtushinnangute baas, kommunikatsioon 16. Erinevad ettevõtlusvormid spordiklubi moodustamiseks AS, OÜ, MTÜ 17. Palga arvutamine 18. Mis on MTÜ kõrgeim organ ja mis on tema ainupädevus ? Kõrgeim organ on üldkoosolek. Ainupädevus on põhikirja muutmine, juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja esindaja määramine, majandusaasta aruande kinnitamine. 19. Projektide kirjutamine 20. Spordiklubi majandustegevuse aastaaruanne, juhatuse vastutus Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud
Põhiseadus lõi uue aluse eelkõige avalikule õigusele, mis andis võimaluse reguleerida inimkeskselt riigi ja inimese suhted. Seaduse ülesanne on reguleerida ühiskonnas küpsenud suhted. Rahvas peab austama ja teadma seadusi ning täitma neid vabatahtlikult, riigi sunnita. Eesti õigusloome on olnud järjepidev ja suuremate suunamuudatusteta, mistõttu Eesti rahvas sellele ilma sunnita allubki. Omariiklik õigussüsteem valmis 2004. aastal kui me liitusime EL-ga. EL-i ainupädevus ja jagatud pädevus seavad rahvusparlamendi seadusloomele omad raamid, mis on ülimuslikud ka meie põhiseaduse ees. Põhiseaduse roll õigussüsteemi loomise vundamendina on küll ajas muutunud, kuid pole kaotanud oma olemust. Põhiseaduse rakendamise seadus pidi personaalsel tasandil läbi lõikama võimaliku nõukoguliku järjepidevuse tekke. Loodud põhiseaduslikud institutsioonid moodustasid avaliku võimu ning põhiseadus välistas
3) Järelvalve valitsuse üle. Lobism e kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Otsese kontrolli vormid : · Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudse valitsemise vormid : · Parlamendi kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes varem olnud parlamendisaadikuks toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili.
mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Veel on parlamendi funktsioon järelvalve valitsuse üle. Parlamendi otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldus ministrile ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; parlamendi parteilise kooseseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtades; ,,rahakoti võim" ainupädevus vastu võtta riigi eelarve; õigus kutsuuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: parlamenti kuuluvad valitsusparei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritel; ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaase parlamenditöö stiili; Tähtsus kommunikatsiooni kanalina. Kuidas valitsust moodustatakse? Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ül
isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. · Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Parlamendi tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina
olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Parlamendi kontroll valitsuse üle : -parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust - parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel - õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest - parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha - õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. 5. Seaduseelnõu jõudmisel RK'sse vaatab selle üle vastav komisjon. Kui komisjon leiab, et seda võib esitleda RK'le, siis läheb seadus I lugemisele, kus kõik võivad oma täiendusi ja parandusi esitleda. Täiendused ja parandused vaadatakse läbi, läheb
Koostanud: Madis Somelar 1 EUROOPA LIIT Euroopa Liidu eelkäijad: 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa, Itaalia ja Beneluxi maad (Holland, Belgia, Luksemburg) alla Euroopa Söe- ja Terase Koondise (ECSC) loomise lepingule. Eesmärgiks oli hoida söe- ja terase tootmine ühise kontrolli all, et vältida uut maailmasõda. Kehtis 50 aastat, seega lõppes 2002. 25. märtsil 1957. aastal allkirjastati Roomas nn Rooma leping, mis pani aluse Euroopa Ühendusele. Selle raames loodi Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus. Moodustati EÜ Komisjon ja EÜ Ministrite Nõukogu. 1973. aastal ühinesid Euroopa Ühendusega Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. Tegelikkuses olid Suurbritannia, Iirimaa, Taani ja ka Norra soovinud ühineda juba 1967. aastal, kuid tol hetkel oli Prantsusmaa laienemisele vastu, rõhutades esmajoones just Saksamaa LV ja Pra...
· järelvalve valitsuse üle Lobism on kuluaaripoliitika ehk ka korruptsioon Parlamendijärelvalve Otsene kontroll: · parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust · parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel · õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest · ,,rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve · õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudne kontroll: · parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · ministrid, kes varem on olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili · tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina Seaduseelnõu menetlemine Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks.
????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: · Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. · Ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha ("rahakoti võim") · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupäerimisi. 2.Kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt · Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili
kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjadega ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega. 3. Pädevus a. Piiratud pädevus- EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames. Tuletatud pädevus- EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks b. Ainupädevus + valdkonnad- EL saab üksi õigusakte vastu võtta, näiteks tolliliit, konkurentsieeskirjad, eurotsooni rahandus, ühine kaubanduspoliitika, mere bioloogiliste ressursside kaitse, rahvusvahelise lepingu sõlmimine c. Jagatud pädevus + valdkondade näited- liikmesriik saab võtta vastu õigusakte, kui liit juba sarnases valdkonnas õigusakte loonud ei ole, näiteks siseturg,mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad, põllumajandus- ja kalandus,
ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. EL ja maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust. EESMÄRGID Euroopa Liit on üks tähtsamaid kaubanduspiirkondi kogu maailmas ning tal on alati olnud võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. ELi eesmärgid selles valdkonnas on:
ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised) Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida- Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta. Euroopa Liit ja maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust. EESMÄRGID Euroopa Liit on üks tähtsamaid kaubanduspiirkondi kogu maailmas ning tal on alati olnud võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. ELi eesmärgid selles valdkonnas on:
liikmesriikide vahel.2 Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu isik, sealhulgas sihtasutus, mittetulundusühing, avalik-õiguslik juriidiline isik või Konkurentsiseaduse § 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.3 1.1 Rakendamine Riigiabi valdkond on Euroopa Komisjoni ainupädevuses ja Eestile otsekohalduv. Komisjoni ainupädevus tähendab, et valdkonnas rakendab komisjon ühenduse õigust otse, riigi sekkumiseta. Riigiabi võib anda üksnes komisjoni eelneval kirjalikul loal. Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui komisjon on andnud riigiabi andmise loa või kui vastavalt nõukogu määruse järgi peetakse abi komisjoni poolt heakskiidetuks. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud Konkurentsiseaduse 6. peatükis 1
Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Selle sõnaga tähistatakse erinevaid mõisteid vastavalt sellele, keda vaadeldakse vabaduse subjektina (kelle või mille vabadusest on jutt) ning milliste takistuste puudumist silmas peetakse. Vabadust tõlgendatakse erinevalt ka erinevuste tõttu filosoofilises või ideoloogilises positsioonis. Euroopa Liit ja maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust. Eesmärgid Euroopa Liit on üks tähtsamaid kaubanduspiirkondi kogu maailmas ning tal on alati olnud võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. ELi eesmärgid selles
Jossif Stalin: „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium
valitsusele rohkem survet avaldada. Parlamendil on nii otsene kui kaudne kontroll täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ja seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oam erakonna ministritelt Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili
tähtaega. Millised on parlamendi otsese ja kaudse kontrolli vormid täidesaatva võimu üle? Otsese kontrolli vormid: *parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile), ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; *parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; *õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahkneva valitsuse seisukohtadest; *"rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve; *õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette. Kaudse kontrolli vormid: *erakonna ministritelt distsipliini nõudmine; *ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiilid; *tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Mida tähendavad Riigikogus erinevad hääletusnormid, nagu lihthäälte ehk poolthäälte enamus, kahekolmandikuline häälteenamus, koosseisu häälteenamus
Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 10. PARL AMENDIJÄRELVALVE – OTSESE JA KAUDSE KONTROLLI VÕIMALUSED Järelevalvet korraldatakse valitsuse üle. OTSENE JÄRELVALVE: Õigus avaldada umbusaldust ministritele RK parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarvet Nõuda ministrite arupärimisi KAUDNE JÄRELVALVE: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei poliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 11. SEADUSEELNÕUDE MENETLEMINE RIIGIKOGU NÄITEL Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab
ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. Otsekohalduvus 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus riigid saavad ka otsustada 9
Otsese kontrolli vormid on: · parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust; · parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; · õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest; · ,,rahakoti võim'' ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha; 6 · õigus kutsuda ministreid edinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Otsest kontrolli täiendavad kaudse kontrolli vormid, mis mõjutavad parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult: · parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt;
Koosolekul võivad osaleda võlausaldajad või nende esindajad, võlgnikud ning isikud, kes on koosolekule kutsutud või kelle osalemist on lubanud kohus või haldur. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja neid otuseid on võimalik kohtus vaidlustada 10 päeva jooksul nende tegemisest alates.25 Kohtu ülesanne pankrotimenetluses on teostada järelvalvet selle seaduslikkuse üle ja täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on ainupädevus pankrotimenetluse algatamiseks, pankroti väljakuulutamiseks, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks, hagimenetluseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohtunikul võib olla ka kohtunikuabi, kes võib täita kohtu ülesandeid vaid teatavas ulatuses, nt on ta pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi, teostama kohtupoolset järelvalvet ja osalema võlausaldajate üldkoosolekul. 1.7. INKASSO PANKROTIMENETLUSES
● Otsus - üksikakt. Otsuseid võetakse vastu põhiseaduslike ülesannete täitmiseks. Jõustub allkirjastamisel. ● Käskkiri - üksikakt. Väljastatakse riigikaitse ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks. Jõustub allkirjastamisel. 2. EV Presidendi ülesanded a) seadusandliku võimu, b) täitevvõimu ja c)kohtuvõimu valdkonnas. Seadusandlik võim - Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus. Õigus välja anda seadlusi. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised, kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid. Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised.
Enamiku ELi liikmesriikide vaheline piirikontroll on kaotatud Schengeni lepinguga (millega peaksid lõpuks ühinema kõik liikmesriigid) ja see annab kodanikele võimaluse tunda, et nad kuuluvad ühte ühendatud geograafilisse piirkonda. ,,Me ei ühenda mitte riike, vaid inimesi," ütles Jean Monnet 1952. aastal. Avalikkuse teadlikkuse suurendamine EList ja kodanike kaasamine liidu tegevusse on praegu ELi institutsioonide olulisemaid ülesandeid. EL ja Maailm Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust GATTis ja alates 1995. aastast Maailma Kaubandusorganisatsioonis. A. Otsustuspädevus 1. Ühenduse ainupädevuse põhimõte Arvestades asjaolu, et Rooma lepingust tulenevalt moodustab EÜ tolliliidu (see valmis lõplikult üleminekuperioodi lõpuks 1970
4) Koostöös riigipangaga riigi raha ringluse kontroll. 5) Riigi majandusliku avaliku sektori korraldus ja kahe eluvaldkonna korraldus (transport ja energeetika). 6) Vaba ettevõtluse ja kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine. 20. Kohtu ja justiitsorganid, kohturaking: Põhiülesanne: õiguse mõistmine, õiguskorra kaitse ja õiguse rakendus oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Kohtu põhiülesanne: õiguse mõistmine (ainupädevus). Täiendavad ülesanded: ühiskondlik poliitiliste organisatsioonide registreerimine (kriminaalhooldus, äriühingute registreerimine). Kohtusüsteemi raking - kohtute struktureeritud süsteem, kus üksikud kohtud on üksteise suhtes funktsionaalses, koordineeritud, subordineeritud või harukondlikus seotuses. Kohtud: 1) Astmetud - üks kohus; 2) Astmelised - a) kaheastmeline e. revisjoniastme kohus
Mõned ühtse Euroopa identiteedi sümbolid on juba olemas. Kõige silmapaistvam neist on ühisraha, kuid Euroopa Liidul on ka oma lipp ja hümn. 21 Euroopa Liit ja maailm Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust. EESMÄRGID. Euroopa Liit on üks tähtsamaid kaubanduspiirkondi kogu maailmas ning tal on alati olnud võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. Euroopa Liidu eesmärgid selles
Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides. Kolmandaks funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Otsene kontroll: - parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. - parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel - õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest - ,,rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha - õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudne kontroll: - parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt - ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. - tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Vaatamata tugevale kriitikale parlamentide
koalitsiooniväed) Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast: Iraak. Afganistan 2002-2014 Eesti ja Euroopa Liit, pädevuste jaotus Pädevused jaotatakse kolme liiki: eranditult ELi kompetentsi kuuluvad, ELi ja liikmesriikide vahel jagatud ning eranditult liikmesriikide haldusaladesse jäävad pädevused. Põhiseaduse lepingu järgi, on valdkonnad, kus ELil on ainupädevus. Suurelt osalt on need seotud majandusega: tolliliit; siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; ühine kaubanduspoliitika, «liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise
jõustumine? VK töökorraldus põhimõtted ja tegutsemisvõimetus. *Fraktsioonid- erinevate ideloogiate esindjaad. Komisjonid- kindla teemaga tegelevad. Täpsem kord määrab ov eraldi. volikogu esimees ja aseesimees- korraldavad ja juhivad volikogu tööd. Allkirjastavad õigusakte, volikogu esindamine. *Seadusega KOV pädevusse antud küsimusi arutab volikogu, kes võib küsimuste lahendamise delegeerida valitsusele. Ainupädevus- eelarvega seotud küsimused (majandus, maksud) OMV juhtide nimetaine ja umbusaldamine.KOV asutuste, ettevõtete jne asutamine, lõpetamine. *Õigusaktid- määrused (jõustuva 3p pärast vastuvõtmist, teatavaks tegemist. Avaldatakse Riigiteatajas) ja otsused- peavad olema kõigile kodanikele kättesaadavad. *Istungid on üldjuhul avalikud. Protokollid peavad olema avalikud. Hääletamine- poolthäälteenamusega.
liidu õigusaktide rakendamiseks. 2. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada. Euroopa Liidu ainupädevus Euroopa Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: • tolliliit; • siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; • Nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; • mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames; • ühine kaubanduspoliitika. • Euroopa Liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
ametiasutustele. • Euroopa otsus on muu kui õigustloov akt, mis on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. • Soovitused ja arvamused ei ole siduvad. Pädevuse liigid 1. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib juriidiliselt siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks. Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: tolliliit; nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro; ühine kaubanduspoliitika. 2. Kui põhiseadus omistab liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas juriidiliselt siduvaid akte kehtestada ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud või on otsustanud selle teostamise lõpetada.
volitus või mille kohta puuduvad vastavad ühendusesisesed seadused. Siseriiklik pädevus · Täpsustused esinduse kohta · Tolliametnike õigused ja varustus · Ajutise ladustamise tingimused · Tollikontrolli meetmed · Lubasid puudutav regulatsioon · Tollivõla tagatist puudutavad sätted · Vastutus tollieeskirjade rikkumise eest · Toimingud konfiskeeritud ja hõivatud kaubaga · Järelkontrolli läbiviimise menetluslikud eeskirjad Ühenduse ainupädevus · Tollimaksude kehtestamine · Tollimaksuvabastuste koosseisude kehtestamine · Tollikäitlusviiside kehtestamine (loetelu, põhisisu) · Tollivõla tekkimise koosseisude kehtestamine · Võlgnike määratlemine (erand TS § 64) · Tollivõla sissenõudmist ja arvestuskande tegemist välistavate asjaolude kehtestamine. · Tollimaksu tagastamise ja vähendamise juhtumite kehtestamine 4. Tolliõigusega reguleeritavad õigussuhted Kolme sorti suhteid:
põhimõtet täiendati isikuvalimise võimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljani. Muutus riigivanema valimise kord ja tema õigused suurenesid. Näiteks oli riigivanemal põhiseaduse muudatuste järgi õigus riiklikel kaalutlustel välja kuulutada Riigikogu ennetähtaegsed valimised, piiratud vetoõigus, õigus riiklikel kaalutlustel lõpetada ennetähtaegselt Riigikogu korraline istungjärk, dekreediõigus, valitsuse moodustamise ainupädevus ning kohtunike nimetamise õigus Riigikogu poolt pakutud kandidaatide hulgast. Eesti sai endale peaministri institutsiooni. Muudetud põhiseaduse alusel ei valitud ei Riigikogu ega riigivanemat. Küll on põhjust rääkida alanud vaikivast ajastust. Riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister K. Päts kehtestas 12. märtsil 1934 riigis kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada Vabadussõjalaste Liidu võimule pääsemist. Oma sammudest informeeris ta Riigikogu, kes nõustus
St, et kohus võttis riikliku suveräänsuse ära, kui põhiõiguses midagi on, mis EL ei meeldi, siis peab riik selle ära muutma. Euroopa norm peab olema põhiseadusega kooskõlas. Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus riikliku õiguse ees. Otsekohalduvus – 3 nõuet, et uus norm peab olema 1) üheselt arusaadav 2) konkreetselt formuleeritud 3) eranditu - sellel normil ei tohi olla erandit – üheselt rakendatav Kompetents 1) Ainupädevus 2) Jagatud kompetents – EL liikmesriigid peavad otsustama koos 3) Riikide pädevus –riigid saavad ka otsustada Euroopa Keskpank- rahanduspoliitika monitooring ja elluviimine. Tagada, et Euroopa rahandus pekki ei läheks. EL ühisraha euro haldamine ning hindade stabiilsuse tagamine. Audiitorite Nõukogu- eelarve kontrollimine. Kui eelarvega liikmesriigis skeemid, sekkub nõukogu. Euroopa Liidu õigus Esmane ehk primaarne- eelnevalt eksisteeriv leping. Alusleping on rahvusvaheline
haldur võib esitada hagi. Kinnitab kompromissi, jur isiku lõpetamise otsuse. Otsustab halduri tasu ja kulutuste, toimkonna liikmete tasu üle. Kohus- selle all tuleb mõelda kohtunikku. § 84'- ei ole täiendav pädevus, kui kõiki neid ül, mis on antud kohtu pädevusse, täidab kohtunik, võib mõningaid ül täita kohtunikuabi, määrab, milliseid ül kohtuniku asemel võib täita abi (normi mõte). § 84 lg 3- kohtuniku ainupädevus. Kohtunikuabi- häälte määramine. 3. Võlgniku vastutus, kohustused ja õigused 4. ptk. 3.1 teabe andmise kohustus, võlgniku vanne ei ole p men-s oma vara valitsemise ja käsutamise õigust. Teatud õigused siiski jäävad. Peamine koh- kaasa aidata men edukale läbiviimisele. Kuidas saab kaasa aidata? Peamine- anda täpset informatsiooni. Võlgniku peamiseks kohustuseks p men- s- informatsiooni e teabe andmise kohustus. Eelk andmed vara kohta, kas on nõuded
· Euroopa Liidu sekkumise ulatus Ulatuslik EL sekkumine · kaubavahetus; põllumajandus; kalandus; tururegulatsioonid; rahapoliitika (rahaliidu projektiga liitunud riigid) Jagatud pädevus · regionaalpoliitika; konkurentsipoliitika; tööstus; välispoliitika; keskkonnapoliitika; töötingimused; tarbijakaitse; makromajandus; energia; transport; riigipiiride ülene kuritegevus Piiratud EL sekkumine · tervishoid, haridus, kultuur, kaitsepoliitika, ühiskonna heaolu Liikmesriikide ainupädevus · elamumajandus, tsiviilõigused, riigisisene kuritegevus Euroopa Liidu sekkumise iseloom EL õiguslikud regulatsioonid · kaubavahetus; põllumajandus; kalandus EL õiguslike regulatsioonide ja riikidevahelise koostöö hübriid · tururegulatsioonid; rahapoliitika (rahaliidu projektiga liitunud riigid); regionaalpoliitika; konkurentsipoliitika; tööstus; keskkonnapoliitika; töötingimused; tarbijakaitse; makromajandus; transport; Valitsustevaheline koostöö
kasutamine ja käsutamine; avaliku sektori majanduse korraldamine; riigikaitsetöö korraldamine; välissuhtlus; riigi raharingluse kontroll; ettevõtluse, kohalike omavalitsuste, regionaalprogrammide toetamine jne. Valitsus on alaline kollegiaalne organ, koosneb mõne valdkonna või portfellita ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm).
Asjakohane on eristada parlamendi otsest ja kaudset kontrolli täidesaatva võimu (valitsuse) üle. Otsese kontrolli vormid on: • parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestvust; • parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; • õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest; • „rahakoti võim” ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha; • õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Otsest kontrolli täiendavad kaudse kontrolli vormid, mis mõjutavad parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult: 14 Valitsemine ja avalik haldus • parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud, nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt,
Parlament kontrollib valitsust kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. Ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha (“rahakoti võim”) Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupäerimisi. 2.Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili
Parlament kontrollib valitsust kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis,kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. Ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha ("rahakoti võim") Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupäerimisi. 2.Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt Ministrid, kes on olnud varem parlamendisaadikuks, toovad valitsussse kaasa parlamenditöö stiili
hädavajalikud just selle konkreetse vaidluse lahendamiseks, mis tagab aga suurema usalduse ja rahulolu kohtu kui institutsiooni ning loomulikult ka kohtuotsuse vastu. 97. Milline on Eestis kohtukorraldus? Eesti põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu. Kohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja muude seadustega. Põhiseadusest lähtudes on Eesti kohtususteemil kohtumõistmise ainupädevus. Kohus on oma ulesannete täitmisel sõltumatu ka täidesaatvast ja seadusandlikust võimust. Eesti kohtususteemis ei ole eraldi konstitutsioonikohut. Kõrgema astme kohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ulesandeid täidab Riigikohus. Kohtute hierarhia Eesti kohtususteem on kolmeastmeline: esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud; teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud); kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus).
peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab uue valitsuse ametisse. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud Vabariigi Valitsuse seaduses. 3.2.4. Seadusandluspädevus Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka nn vetoõigus, st riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormidek...
-------------------------------------------------------------------------- Vt selle teema juurde põhiseaduse IV-XIV peatükk; Vabariigi Valitsuse seadus § 6. KOHUS NING JUSTIITSORGANID. JÄRELEVALVE NING JÄRELEVALVEORGANID P.1. ÜLDPÕHIMÕTTED Kohtu ja teiste õiguskaitseorganite põhiülesanne on õigusemõistmine ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Kohus peab tegelema põhimõtteliselt üksnes õigusemõistmisega, see on tema ainupädevus (õigusemõistmise monopoolsuse printsiip). Demokraatlikus riigis võib kohtul olla ka täiendavaid funktsioone - näit ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide registreerimine. Kohtuvõimu teostamine põhineb 5-l printsiibil: 1) kohtuvõimu separatsiooni printsiip 2) kohtuametkonna autonoomsuse printsiip 3) õigusemõistmise monopoolsuse printsiip 4) õigusemõistmise obligatoorsuse printsiip 5) kohtu sõltumatuse printsiip
vahekordi, kuuluvad õigusallikate hulka, s.t. nad on haldusõigusallikaks; 6) kohaliku omavalitsuse määrused. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §le 7 on kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena (sisaldavad õigusnorme) määrusi. Määrusi antakse kohaliku omavalitsuse autonoomse pädevuse piires. Täpsemalt sätestavad selle valdkonna, mida saab määrustega reguleerida, nimetatud seaduse §d 22 (volikogu ainupädevus) ja 30 (valla- ja linnavalitsuse pädevus). Põhimõtteliselt võib määrusi anda ka nendes küsimustes, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada (KOKS § 6 lg. 3 p. 2). Kohaliku omavalitsuse organite määruste puhul tuleb silmas pidada seda, et teatud küsimustes (seadusega juurdeantud ülesanded) võivad nad anda ka selliseid määrusi, mis kuuluvad riigi eksekutiivorganite määruste hierarhilisse süsteemi, s.t. peavad olema
annaabi.ee 
