Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi?
  • Kuidas need omakorda jagunevad?
  • Mis on demokraatia?
  • Kust pärineb Eesti rahvuslipp?
  • Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor?
  • Millal tekkis Eesti Vabariik?
  • Mis aastast pärineb praegu kehtiv põhiseadus ?
  • Kellele kuulub kõrgeim võim Eesti Vabariigis?
  • Millist võimu esindab Riigikogu?
  • Millist võimu esindab valitsus?
  • Milline roll on Eesti Vabariigi presidendil?
  • Kes valib Eestis presidenti?
  • Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea- sise- välis- kultuuri- ja haridusminister?
  • Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus ?
  • Mida tähendab mõiste opositsioon ?
  • Mis on Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohus?
  • Milliseid Eesti Vabariigi kodaniku õigusi kasutad Sina?
Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine
1)Nimeta 3 riigi tunnust!

2) Millised on kaks põhilist riigi valitsemisvormi? Kuidas need omakorda jagunevad? a)vabariik (sh parlamentaarne ja presidentaalne vabariik) b) monarhia ( absoluutne-ja parlamentaarne)
3)Nimeta praegu Euroopas olevaid kuningriike! V:Rootsi,Norra,Taani, Holland ,Belgia, Suurbritannia 4) Milline valitsemisvorm kehtib tänapäeva Eesti Vabariigis? V: Eestis kehtib parlamentaarse vabariigi valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik ?
V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid)
unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. 6)Mis on demokraatia? Nimeta kaasaja demokraatlikke riike!
V: Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus ning inim- ja kodanikkonnaõiguste austamine.Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, USA, Rootsi, Island, Taani, Holland.
7)Nimeta totalitaarsetele riikidele iseloomulikke tunnuseid! Too näiteid ajaloost ja tänapäevast!
a) ei toimi võimude lahususe põhimõte (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on koondunud ühe inimese või väikese inimrühma b)võistlevad parteid on kõrvale tõrjutud või keelatud
c)kodanikeõigused on piiratud (pole sõna,- trüki ,- usu- jne vabadust)
d)valitseb juhikultus (riigijuhti tänatakse, kiidetakse, ülistatakse, tema jaoks püstitatakse ausambaid, ebajumala võrdkuju )
e)demokraatia vastand : inimene on riigi jaoks
Totalitaarsed riigid olid 20.sajandil näiteks Hitleri-aegne Saksamaa ja Stalini-aegne Nõukogude Liit. Tänapäeval Põhja-Korea, Vietnam.
8) Kust pärineb Eesti rahvuslipp?
See oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp , mis hiljem võeti kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.veebruaril 1918 a.kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918.
9)Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor?
Eesti Vabariigi riigihümni viisi lõi 1848a. Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule (see on ka Soome hümn) Johann Voldemar Jannsen 1869 a.
10)Millal tekkis Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati esmakordeslt välja Pärnus 23. veebruaril 1918a. 24.veebruaril kuulutati Eesti Vabariik välja Tallinnas, Paides ja Viljandis.
11) Mis aastast pärineb praegu kehtiv põhiseadus ? Vastu võetud 28 juuni 1992 a. ja jõustunud 03. juuli 1992 a.
12) Kellele kuulub kõrgeim võim Eesti Vabariigis? Rahvale
13) Millist võimu esindab Riigikogu? V: Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelevalve ja kontroll.
14) Millist võimu esindab valitsus? V: Eestis on täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitilisi otsuseid.
15)Milline roll on Eesti Vabariigi presidendil? V:a) (nn välissuhtluspädevus) Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad . b)Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord , mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. d)Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon .Presidendil on lisaks veel hulk pädevusi.
16) Kes valib Eestis presidenti? Riigikogu valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
  • Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea-, sise-, välis-, kultuuri- ja haridusminister?
  • Eesti Vabariigi peaminister on taavi Rõivas
  • Eesti Vabariigi siseminister on Hanno Pevkur
  • Eesti Vabariigi välisminister on Marina Kaljurand
  • Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on Jürgen Ligi
  • Eesti Vabariigi kultuuriminister on Indrek Saar

18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustunud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus . Koalitsiooon on erakondade ajutine liit.
19) Mida tähendab mõiste opositsioon ? V: Opositsioon (vastasseis) koosneb ühest või rohkemast erakonnast , isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile , kes omab võimu.Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Opositsiooni määr varieerub suuresti sõltuvalt poliitilistest oludest .süsteemides on opositsioon tavaliselt alla surutud, samas kui demokraatlikes süsteemides on tegemist tervitatava nähtusega.
  • Mis on Eesti Vabariigi kodaniku tähtsaim kohus?
  • Kaitsta oma riiki agressiooni korral ( sõjaväekohustus )
  • Tuleb austada teisi inimesi olenemata nende rahvusest
  • Tuleb austada Eesti Vabariigi põhiseadust ja alluda sellele
  • Hoolitseda oma laste ja teiste abivajavate pereliikmete eest
  • Tuleb säästa loodus- ja elukeskkonda
  • Tuleb aidata abivajajat kui näed teda abi vajamas.
  • Tuleb säilitada Eesti keel, tema aja- ja sünnilugu , tuleb austada oma vanemaid ja esivanemate pärandit
  • Tuleb hoida ja austada Eestimaad ja selles elavaid inimesi nii hästi kui võimalik

  • Milliseid Eesti Vabariigi kodaniku õigusi kasutad Sina?
  • Hääletamisõigus. Kasutan seda õigust, et hääletada Parlamendivalimistel
ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletustel
  • Kuuluda ükskõik millisesse poliitilisse organisatsiooni või erakonda
  • Kasutan õigust haridusele
  • Kasutan õigust sõnavabadusele, oma arvamusele, eneseväljendusele
  • Kasutan kõiki õigusi , mida üks Eesti Riigi tavakodanik saab kasutada

Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine #1 Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine #2 Kursuse Ühiskonnaõpetus I kordamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriza Õppematerjali autor
RIIK,ÜHISKOND

Sarnased õppematerjalid

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS
26
docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA

Avalik haldus
Riigiõigus
32
docx

Riigiõigus

Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb va

Õigusteadus
Õiguse alused - Põhjalik Konspekt
19
docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma õigussüsteem,

Õiguse alused
Kursus Eesti valitsemissüsteem
9
doc

Kursus Eesti valitsemissüsteem

Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu ­jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas

Avalik haldus
Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik
56
docx

Õiguse entsüklopeedia seaduste vihik

SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õigus

Õigus
Ühiskonnaõpetus - Valitsemine
6
docx

Ühiskonnaõpetus - Valitsemine

A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmet

Ühiskond
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord
18
docx

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord

Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille ees

Ajalugu
Valitsemine-õigus
4
docx

Valitsemine, õigus

Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) ­ president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda ­ valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat ­ osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võtmiseks peavad mõlemad koj

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun