Ülevaade Eest riigist (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Valitsemine ja avalik haldus

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moodustatakse kõ

Inimese õpetus

7

doc

Ühiskonna konspekt

Millised on Riigikohtu ülesanded Eestis? Riigikohtu pädevuses on: *põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine; *kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine; *testimisavalduste läbivaatamine; *muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Milles seisneb Eesti kahetasandiline haldussüsteem? Milles seisneb kolmetasandiline? Kahetasandiline ­ kohalik omavalitsus vastutab kultuuri valdkonna ja kohaliku majanduse eest. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad ka omavalitsuse pädevusse, aga raha selleks tuleb keskvalitsuselt. Kolmetasandiline ­ keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus

Ühiskonnaõpetus

30

doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Nimetatud kahele lisandub salajase õiguse keelu põhimõte. Õiguskindluse põhimõtte osaks on usalduskaitse põhimõte: 1) Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. 2) ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld. 3) õiguspärase ootuse põhimõte - Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena

Riigiõigus

26

docx

VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS

Tunnused: 1. Kohaliku esinduskogu olemasolu (Volikogu) 2. Iseseisev eelarve 3. Maksustamise õigus 24. EESTI HALDUSSÜSTEEM (MAAKONNAD JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED – ÜLESANDED JA ÜLESEHITUS) Maakonna/Maavalitsuse roll on  Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust maakonnas  Maavanem määrab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus  Maavanem esindab maakonna/riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. KOV vastutab   Haridus, kultuur, sport, sots. hoolekanne, tervishoid, kommunaalmajandus, planeerimistegevus 25. HÄÄLE- JA KANDIDEERIMISÕIGUS OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISTEL EESTIS HÄÄLEÕIGUS: 1. 18.a elanik, kelle elukoht on vallas/linnas ja kes on Eesti või EL kodanik 2. Välimaalane, kui on pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus KANDIDEERIMISÕIGUS 1. EL kodanik. 2. Alates 1 aug. peab olema püsiv elukoht vastavas vallas või linnas. 26

Avalik haldus

7

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on iseloomulik võimude lah

Ühiskonnaõpetus

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia ­ võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia ­ kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil.

Ühiskonnaõpetus

7

rtf

Valitsemine ja avalik haldus

paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega.

Ühiskonnaõpetus

10

docx

Valimised

3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli

Ühiskond

Kommentaarid (0)