Ülevaade Eest riigist (0)

Riigiõpe

Kodune töö nr.2
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia , Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad).
Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid.
Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustuslik, kuid on heaks poliitiliseks tooniks. Eesti Riigikogus on hetkel Eesti Keskerakonna fraktsioon , Eesti Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Parlamendi poliitilises ülesehituses eristatakse veel koalitsiooni ehk võimuparteisid ning opositsiooni, mille ülesandeks on kritiseerida valitsuse tegevust ning pakkuda alternatiive.
Parlamendi tähtsamaid ülesandeid on laias laastus kolm: koostada ja võtta vastu seadusi, esindada erinevaid rahva huve ja neid tasakaalustatult poliitikas läbi viia. Kolmandaks peab parlament teostama kontrolli ka valitsuse tegevuse üle, mida ta teeb otseses ja kaudses vormis. Otsese kontrolli võimalused on:
1. Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele (ka peaministrile) ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestvust
2. Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel.
3. Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest
4. „rahakoti võim” ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve , mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha
5. Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi
Kaudse kontrolli vormid on:
1. Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt
2. Ministrid , kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili
3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse komunikatsiooni kanalina
Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Selle tähtsaimad toimingud on lugemised ja hääletamised .Seaduse algatamise õigus Eesti Riigikogus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitususel. Tänapäeval tuleb siiski enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil. See on komisjon , kelle pädevusvaldkonda arutatav eelnõu kuulub. Enamus seaduseelnõusid otsustatakse kahe lugemisega, kuid tähtsamad seadused, nagu näiteks riigieelarve peavad läbima kolm lugemist. Vastuvõetud seadused kuulutab välja Vabariigi President ning need avaldatakse Riigiteatajas. Riigikogu ja presidendi vaidlused seaduse vastavuses olemises põhiseadusega otsustab lõplikult riigikohus .
Ülesanne nr. 2
Riik
Eesti on Parlamentaarne vabariik, valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant (Vabariigi Presidendi valimine august 2016 ). Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 14 liiget (peaminister ja 13 ministrit). Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline Parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused.
Eesti rahvastikust moodustavad 69%eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased 25%.
Erakonnad
Informatsiooni erakondade, nende reitingu ja kõige muu aktuaalse kohta leiab: www.erakonnad.info
Seal on ülevaade koalitsiooni ja opositsiooni erakondadest. Valides rippmenüüst erakonna, saad ülevaate ja viida kodulehele.
Riigikogus koalitsiooni kooseisu kuulub hetkel Eesti Reformierakond ja Sotsaiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid. Opositsiooni kuulub Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publika ning Eesti Vabaerakond.
Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 1. märts 2015.
Kohalikud omavalituses
Eesti Vabariigi territoorium on jagatud 15 maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Hääletamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel korraldatakse vastava kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Järgmised kohalikud omavalitsuse (KOV) valimised toimuvad 2017 . aastal
Kandideerimine
Nii Eesti ja Euroopa Liidu kodanik võib kandideerida nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu kui Euroopa Parlamendi liikmeks. Kandideerimiseks peab isik vastama seaduses sätestatud kandideerimisõiguse nõuetele. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel peab kandidaat olema hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane, kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 18-aastane. Kandideerida ei saa tegevväelane, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isik, lisaks kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik. Kui vanglakaristust ei ole pööratud täitmisele ( tingimisi vanglakaristus), võib isik kandideerida.
Iga isik võib kandideerida vaid ühes kohas, st ta ei või kandideerida samaaegselt mitmes valimisringkonnas või mitme erakonna nimekirjas ega ka samaaegselt erakonna või valimisliidu nimekirjas ja üksikkandidaadina.
Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimise seadused nõuavad, et ühe erakonna nimekirjas võib kandideerida ainult selle erakonna liige või erakondliku kuuluvuseta kandidaat ja teise erakonna liikme kandideerimine ei ole lubatud. Kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sellist piirangut ei ole. Valimiste ja kandideerimise kohta saab infot www.vvk.ee.
Eestis saab ka e-hääletada kehtiva ID- kaardiga .
Infot valimisjaoskonna ja oma andmete kohta saab postkasti või e-kirjana tuleva ankeedi pealt, mida nimetatakse valijakaardiks ja mis saabuvad mõni aeg enne valimisi.