Euroopa Liidu 3.test (0)

Tallinna Ülikool - Ühiskond - Riigiõpetus

1 Hindamata

Euroopa Liidu
3.test
1. Missugune alljärgnev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on kõige korrektsem

Euroopa Liit on majandusliit: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt, rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tolimaksu ja lubavad tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ning on lisaks nõustunud ka fiskaal -, monetaar - ja sotsiaalpoliitika ühtlustamisega

Euroopa Liit on tolliliit : liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu , ent ei toimu tootmistegurite vaba liikumist liikmesriikide vahel.

Euroopa Liit on ühisturg: liikmesriigid on kõrvaldanud omavahelised tollimaksud ja koguselised piirangud imporditavatelt kaupadelt ja rakendanud kolmandate riikide suhtes ühtset tollimaksu, lisaks lubatakse tootmisteguritel vabalt liikuda liikmesriikide vahel, ent fiskaal-, monetaar- ja sotsiaalpoliitika ei ole ühtlustatud.

Euroopa Liit on vabakaubanduspiirkond: liikmesriikide vahel on kõigilt kaupadelt tollimaksud ja koguselised impordipiirangud kõrvaldatud, kuid on säilitatud rahvuslikud tõkked kaubavahetuses kolmandate riikidega
2. Missugune alljärgnev väide EL regionaalpoliitika kohta on korrektne

Sihtala all mõeldakse mingit geograafiliselt piiritletud territooriumi, kus rakendatakse regionaalpoliitilisi mmetmeid

Ühtekuuluvusfondist finantseeritakse ainult infrastruktuuti (taristu) investeeringuid

EL regionnalpoliitika põhieesmärgiks on vaesemate ja jõukamate liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamine

Phare programmist toetati ainult kandidaatriikide liitumiseelset ettevalmistust
3. Missugune alljärgnev väide EL majandus- ja rahaliidu kohta on korrektne

Monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses, fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on EL tasandi pädevuses

Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on liikmesriikide pädevuses

Nii fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) kui monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses

Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) on liikmesriikide pädevuses, monetaarpoliitika (rahapoliitika) on EL tasandi pädevuses
4. Missugune alljärgnev väide EL keskkonnapoliitika kohta on korrektne

Kõik keskkonnapoliitika põhimõtted on unikaalsed – ükski ei ole rakendatav teiste EL ühispoliitikate puhul

Keskkonnapoliitika sai alguse vajadusest tagada kaupade vaba liikumine ühtses majandusruumis

Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus

Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega
5. Missugune alljärgnev väide EL valitsustevaheline koostöö kohta on korrektne

Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks

Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks

Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta

Lissaboni lepinguga kaovad ära sammaste nimetused, ent kõik sensed valitsustevahelise koostöö valdkonnad jäävad alles.
6. Missugune alljärgnev väide EL eelarve kohta on korrektne

EL iga-aastase eelarve vastuvõtmiseks on vajalike liikmesriikide poliitiline kokkulepe

EL eelarve tuluallikateks on liikmesriikide erinevat tüüpi osamaksed

EL eelarvest saavad rohkem raha need liikmesriigid, kes sinna ka rohkem panustavad
7. Missugune alljärgnev tolliliidu teooriast tulenev väide tänase EL ühise majandusruumi kohta on korrektne

Tolliliidu loomisega kaasnevad positiivne kaubandust loov efekt ja negatiivne ümbersuunav efekt, kusjuures kaubandust loov efekt üldjuhul kaalub üles ümbersuunava efekti

Tolliliidu loomisega kaasnevad negatiivne kaubandust loov efekt ja positiivne ümbersuunav efekt, kusjuures ümbersuunav efekt üldjuhul kaalub üles kaubandust loova efekti

Tolliliidu loomisega kaasnevad kaubandust loov efekt ja ümbersuunav efekt on mõlemad negatiivsed, ent mud tolliliidu loomisega kaasnevad efektid annavad summarselt positiivse tulemuse

Tolliliidu loomisega kaasnevad kaubandust loov efekt ja ümbersuunav efekt on mõlemad positiivsed ning võimendavad teineteist
8. Missugune alljärgnev väide EL konkurentsipoliitika kohta on korrektne

Ettevõtetevahelised kokkulepped on lubatud ainult siis ja ainult siis, kui Komisjon selleks loa annab

Turgu valitseva seisundi omamine iseenesest ei ole keelatud, küll aga selle kuritarvitamine

Riigiabi osutamine on lubatud ainult siis, kui Komisjon selleks loa annab

Ettevõtete liitumine on keelatud, kuna see viib turul domineerivate suurfirmade tekkimisele
9. Missugune alljärgnev väide EL sotsiaalpoliitika kohta on korrektne

Liikmesriigid on jõudnud üksmeelele sotsiaalse dumping taunitavuse ja hukkamõistu suhtes

Sotsiaalpoliitika peamiseks ajendiks on olnud isikute vaba liikumise tagamine Euroopa Liidus

Sotsiaalpoliitika sai alguse vajadusest ühtlustada liikmesriikide sotsiaalse turvalisuse nõudeid

Sotsiaalpoliitika ühtlustamismeetmete õiguslik alus on läbi EL ajaloo tuntavalt laienenud
10. Missugune alljärgnev väide EL ühise põllumajanduspoliitika kohta on korrektne

Põllumajanduspoliitika osakaal EL eelarves on läbi ajaloo pidevalt suurenenud

EL põllumajanduspoliitikaga kehtestatakse ühtsed hinnad kõikidele põllumajandustoodetele

Sekkumishindade langetamine ei ole EL püllumajandustootjate reaalsissetulekuid langetanud

Nii turukorralduse kui struktuuripoliitika põhieesmärgiks on EL põllumajandustootjate toetamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rita_margarita Õppematerjali autor

sotsiaalpoliitika loov efekt keskkonnapoliitika tollimaksud Euroopa Liit riigiõpetus

Sarnased õppematerjalid

doc

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused

EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud

Euroopa liidu põhikursus

doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Ühiskond

doc

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Euroopa liit

doc

Euroopa Liidu vastused

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Euroopa liidu põhikursus

doc

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse

Politoloogia

docx

Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

Riigiõpetus

docx

Euroopa Liidu õigus

I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta  28 liikmesriiki  Viissada kolm miljonit elanikku  Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat.  Majanduslikult suuruselt suurim maailmas  Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat.  Hümn-Beethoven  Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu

Euroopa liidu õigus

doc

Euroopa liidu kujunemine

I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev

Diplomaatia

Rohkem sarnaseid