Külm sõda (0)

Külma sõja võitjad ja kaotajad
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu   pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised : ideoloogilised , majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külm sõda algas 1946. aastal kui Chrchill pidas kõne ning avalikustas endiste liitlaste vastuolud. Külma sõja taandumine algas 1985. aastal kui Gorbatšov asus lääneriikidega suhteid parandama. Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks?
Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform . Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 
1955.aastal võeti Saksa LV   NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. 
1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks (nimetus tuleb W. Hallsteini nimest, kelle seisukohast  lähtuvalt ei omanud SLV diplomaatilisi suhteid nende riikidega, kes SDVd tunnustasid ). SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 
13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani.  
1959 .a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform , millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust , riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama . 1962.a. sügisel sai USA teada, et Kuubale seatakse üles NSVL rakette, mille abil oli võimalik tuumalöök anda peaaegu kogu USAle. 22.okt. 1962. tegi USA president avalduse, milles teatas olukorrast avalikkusele. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. 
Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA- meelne Vietnami Vabariik. 
Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna- Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi  tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus kodusõjaks, mis 1975.a. lõppes kommunistide võiduga. 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. 
Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda.  Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.
Võitjatena väljusid sõjast lääneriigid, eelkõige USA. Kaotajaks jäi NSVL ning tema kommunismimaad . 1990. aastal ühines Saksamaa. Relvastust vähendati kõikides piirkondades. Ametliku lõpu külmale sõjale tegi NSVL-i kadumine maailmakaardilt 1991.aastal.