Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külm sõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keda saab pidada külma sõja võitjateks ja kaotajateks?
Külm sõda #1 Külm sõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keiduuu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Külm Sõda

VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) ­ abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunist

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Külm sõda

Habras pingelõdvendusprotsess võis iga hetk saada tagasilöögi osaliseks · Nõukogude invasioon Afganistani 1979 kuulutas ette uue külma sõja puhangut Võidurelvastumine ja desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine) · Teise maailmasõja lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Kui nende toodang kahaneski, siis ainult ajutiselt. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda · kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat · 1949 sai ka NSVL aatompommi · 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme. · Strateegilised relvad ­ relvasüsteemid, mis koosnesid kahest osast: tuumapommist ja selle kohaletoimetamise vahendist ­ kandurist, milleks esialgu oli ainult lennuk, 50. aasate lõpust rakett

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Külm sõda

kohalikke kommuniste. Repressioone ja valimiste võltsimist kasutades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. 1.2. Külma sõja mõiste ja avaldumisvormid: Termin ,,külm sõda" võeti kasutusele 1947. Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Külm sõda

ülesehitama inimlikku kommunistlikku riigikorda. Taotles sõna, kauplemis ja tsensuurivabadust. NSVL(Breznev) kartis selle ülekandumist teistesse riikidesse ning tungiti Prahasse sisse ning Dubcek pandi vangi(mitte ei tapetud ära). Bresnevi doktriin: Kui kuskil maailmas on kommunism hädas, siis tuleb NSVL appi. Takistati väljaastumist VLO'st. Kehtis 1968 ­ 89. PINGELÕDVENDUS e DETENTE 1970-aastate algus Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud. Tundus, et külm sõda saab läbi. 1. paranesid SDV ja SLV(võimule tolid sotsiaaldemokraadid) suhted 2. paranesid USA(Nixon) suhted NSVL ja Hiinaga 3. masendus Vietnami sõja pärast 4. võidurelvastumise vähendamine HELSINGI LÕPPAKT 1975 Maailmarahu sõlmimimine. Moskva soov oli, et Lääs tunnistaks Ida-Euroopat nii nagu ta on. Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon. Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks. 1) tunnistati de facto Euroopat sellisena nagu ta oli.

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Külm sõda

Algas Berliini blokaad. · Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud ning USA varustas linna toiduainetega. 324 päeva pärast lõpetas NSV Liit Berliini blokaadi. · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks. Külma sõja mõiste ja valdkonnad. · Külm sõda ­ Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kulturi- ja teaduselus maksma panna. · Valdkonnad: o Prooviti vastast edestada võidurelvastumises. o USA ja NSV Liit soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu.

Ajalugu
thumbnail
14
odt

KÜLM SÕDA

KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhet

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külm sõda

Külm sõda (1945-48 ­ lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi ­ kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie ­ sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb

Ajalugu



Lisainfo

Külma sõja võitjad ja kaotajad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun