Külm sõda (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Üliriigid

Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Suessi kriis 1952

Ajalugu

10

docx

Külma sõja kriisid

koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Korea sõda. (1950-1953) Osalejad: P ja L-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL. Põhjus: Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Tulemus: Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.

Ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Hukkus 3 miljonit inimest,sõda lõppes tulemusteta. Korea oli ka edasipidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. 1950'ndate aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro,kes asus kehtestama Saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs

Ajalugu

4

doc

Külma sõja põhjalik kokkuvõte

koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA-s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu

Ajalugu

7

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

USA nõuab ÜRO-lt agressoriks kuulutamist ­ saab. ÜRO väed maanduvad tagalas, lõikavad Põhja-  Korea väed. ÜRO väed liiguvad Põhja-Korea aladele. 1950 nov NL relvadega hiinlased ÜRO-le kallale. Rinne jääb 38 laiuskraadil 2-ks aastaks seisma. · Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL ­ kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS · 1962 · Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal

Ajalugu

8

doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON 5. Eraldi rahareform 5. Lääne-Berliini blokaad KÜLMA SÕJA KRIISID 1. KOHT 2. AEG 3. OSALEJAD ( 2 riiki + toetajad) 4. PÕHJUSED 5. SISULISED TULEMUSED Korea sõda 1. Korea poolsaar 2. 1950. juuni -1953 3. Põhja-Korea ( NSVL ja HIINA toetus) Lõuna-Korea (USA ja ÜRO toetus) 4. Liita Põhja-Korea ja Lõuna-Korea, taheti (NSVL + HIINA rohkem mõjuvõimu Aasias) 5. Tekkis 2 riiki, mõlemad peavad endid võitjaks, sisuliselt mõttetu ja tulemusteta sõda, nn. ka ,,unustatud sõda". Sõja tulemusena NSVL autoriteet langes. Tekkisid Põhja-Korea RahvademokraatlikVabariik ja Lõuna-Korea Vabariik. Suessi kriis 1. Egiptus 2

20. sajandi euroopa ajalugu

3

pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

NSVL ei tahtnud ühendust vaid õhu teel. Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid VLO. Korea sõda 1950­1953 Põhja-Korea Korea lõhestatus: Külm sõda ägenes. Aasias Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga (NSVL ja Hiina teineteist ei tunnustatud; kommunismi levitamine; tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda. toetus), Lõuna- Põhja-Korea oli Korea oli Hiina koloniaalmaa.

Ajalugu

Kommentaarid (0)