Pärast Teist maailma Sõda... (1)

KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20)
1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid?
Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL -u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tšehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt.
Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg plaanimajandus
2) kultuuris: mõttevabadus looming piiratud
3) poliitikas: demokraatia kommunism
4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht.
2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused?
Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Trumani poolt esitatud teooria, milles ta ütleb, et vabu rahvaid peab toetama nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan on samal ajal George Marshalli poolt loodud kava, mis pidi andma Euroopas ulatuslikult kannatada saanud riikidele abi.
Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. Esimest korda abistati nende põhimõtete järgi Euroopa riike 1948. aastal, kui korraldati õhusild üle Berliini blokaadi, mis varustas Berliini vajalike toiduainete ja kütusega.
3. Kuidas käitus NSV Liit pärast sõda Ida-Euroopas? Millised olid Berliini blokaadi põhjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür?
1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle põhjustas rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini läänesektorid. Selle tõttu sulges NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud. Kuna paljud idasakslased põgenesid läände, siis selle takistamiseks ehitas Saksa DV 1961. aastal müüri, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist.
4. Miks puhkes Korea sõda ja millega see lõppes? Miks puhkes Kariibi kriis ja kuidas see lõppes?
1950. aastatel puhkes sõda Koreas Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja- Koread toetasid Hiina ja NSVL, Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid. Sõda lõppes tulemusteta, maa jäi endiselt jagatuks.
Kariibi kriis hakkas arenema, kui 1950. aastate lõpul teostas F. Castro relvastatud riigipöörde ning asus kehtestama kommunistlikku diktatuuri. USA toetas sealjuures kommunismivastaseid jõude ning lootis Castro võimult kõrvaldada, aga Castro oli sõlminud NSVL-ga kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale tuumalõhkepeadega raketid . USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. See kriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid õnneks lahenes rahumeelselt, sest peale mitmeid päevi läbirääkimisi nõustus NSVL oma raketid Kuubalt ära viima ja ameeriklased nõustusid Türgist NSVL piiri lähedalt ära viima oma raketid.
5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood? Kuidas muutusid ida-lääne suhted?
Pingelõdvendusperiood algas 1953. aastal peale Stalini surma. Tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima . Varsti peale Kuuba kriisi sõlmiti leping, kus NSVL, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid maa-alused katsed, kuid see leping tähendas siiski maailmale palju.
Ida – Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. 1960. – 1970. aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule.
6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King ) ja presidentidest 20.sajandi II poolel ( Truman, Kennedy , Nixon, Reagan )?
USA riigikord (on) oli demokraatlik. Valitsus koosne(b)s kahest parteist: Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei. Parlamenti kutsutakse kongressiks, mis koosneb kahest kojast: Esindajate koda ja Senat. President valitakse neljaks aastaks ja valimised toimuvad novembris. USA üheks suurimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. See tähendas seda, et mõnes osariigis ei võinud mustanahaline õppida samas koolis valgenahalistega ja täiskasvanuile ei antud tööd. 1954. aastal tunnistas Ülemkohus põhiseadusevastaseks eraldi koolid musta- ja valgenahalistele. 1960. aastal töötasid USA seadusandjad välja seadused, mis parandasid oluliselt mustanahaliste olukorda. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli Martin Luther King. Ta uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ja muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale sai inimõiguslaste liikumine palju pooldajaid aga teda vihkasid rassistid. Ta mõrvati 1968. aasta aprillis Memphise linnas Tennessee osariigis.
Tähtsamatest presidentidest: Truman – Oli külma sõja algataja ning tema käsul heideti tuumapommid Jaapanisse . Kennedy – oli pärit miljonäride perekonnast, tema valitsusajal puhkes Kuuba kriis, ta mõrvati 1963. aastal. Nixon – Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate -i skandaali tõttu. Reagan – Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika – kokkuhoid .
7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes?
USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati . Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Ameerikale oli see sõda mõttetu ja edutu, kus kaotati umbes 56000 meest ja üle 300000 sai haavata .
8. Kuidas jagati pärast II maailmasõda Saksamaa ja millal ning miks tekkis 2 Saksa riiki (SLV ja SDV)?
Pärast Saksamaa alistumist II maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon, idatsoonis võimutses NSVL. Külma sõja tõttu hakkasid nende kahe poole majandussidemed nõrgenema. See ja teised põhjused (nt. Lääne-Saksamaa rahareform) viisid maa poliitilise lõhenemiseni. 1949. aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised ja veidi hiljem kinnitati ka Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus. Tekkis SLV. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV).
9. Kuidas arenes SLV pärast II maailmasõda (K. Adenauer , Saksa majandusime , Hallsteini doktriin, Saksamaa taasühinemine).
SLV põhiseaduse järgi teostab riigis seadusandlikku võimu parlament , mis koosneb kahest kojast: Bundestag ja Bunderat. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks liidukantsleriks sai Konrad Adenauer. Tema esmaseks ülesandeks sai riigi majanduse taastamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika. See töötas edukalt ning 15 aastaga suudeti Saksamaa tööstusriigi positsioon taastada. 1950.-1960. aastail oli elatustase kõrge ja tööpuudust peaaegu ei olnud. Umbes 15 aasta jooksul lähtus Saksamaa välispoliitika Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. 1989. aastal peale Berliini müüri lammutamist peeti läbirääkimisi Saksamaa ühendamiseks. Mõlemad Saksa riigi juhid kiitsid ühinemise heaks ja alates 3. oktoobrist 1990 on Euroopas taas ainult üks Saksa riik – Saksamaa Liitvabariik.
10. Kuidas muutus Jaapani valitsemine pärast II maailmasõda? Millised tegurid on mõjutanud Jaapani majanduse arengut? Millised on olnud Jaapani suhted teiste suurriikidega (USA, Hiina, NSV Liit)
Jaapanis võeti vastu uus põhiseadus 1946. aastal. Riigis kehtestati parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja sellega seoses keisri õigusi piirati. Seadusi hakkas vastu võtma kahekojaline parlament ja täidesaatvat võimu asus teostama valitsus eesotsas peaministriga. Jaapani majanduse arengut mõjutas eelkõige see, et tarnis USA-le varustust Korea sõja päevil. See viis teda majanduslikuks suurriigiks muutumisele palju lähemale. 1980. aastateks suurenes tööstustoodang 24 korda. Seda arengut nim. Jaapani majandusimeks.
Jaapani välispoliitika oli suunatud koostöö arendamisele USA-ga. Suhted jäid esialgu vaenulikuks kommunistide võimu all olevate Põhja-Korea ja Hiinaga . 1970. aastatel hakkas suhe Hiinaga soojenema ja sõlmiti sõpruslepingud. Venemaaga on alates 1950. aastate lõpust alustatud majanduskoostööd.