ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL
Uurimistöö
Juhendaja : MA
Tallinn
2017

Sisukord

Sissejuhatus 3
1Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel 5
1.1Vabatahtlikud Hollandi politseis 5
1.2Vabatahtlikus politseinikus kandideerimine 6
1.3Kandidaatide ettevalmistamine ja koolitused 11
1.4Vabatahtlike politseinike kaasamine ja pädevused 11
1.5Vabatahtlike töö tasustamine ja motiveerimine 12
2Abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse ja pädevused Eestis 14
2.1Abipolitseinik 14
2.2Ajalugu 15
2.3Abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse ja tema pädevused 16
2.4Avalik arvamus ja usaldus abipolitseinike vastu 17
3Küsitluse läbiviimine abipolitseinike ja politseinike hulgas 19
3.1Valimi kirjeldus 19
3.2Abipolitseinike teadmised ja oskused 20
3.3Abipolitseinike kaasamine 20
3.4Omavaheline koostöö ja üksteisesse suhtumine 21
3.5Abipolitseinike koolitamine ja ühised üritused 22
Kokkuvõte 24
Summary 27
Kasutatud allikad 29
Lisa 1 30
Küsimustik abipolitseinikele 30
Küsimustik politseinikele 36

Sissejuhatus

Vabatahtlikel abipolitseinikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ning politsei igapäevatöös abistamisel. Vabatahtlikud panustavad iga aasta meie kõigi siseturvalisuse tagamisse kümneid tuhandeid tunde1. Üheks vabatahtlike kaasamise põhjuseks on asjaolu, et riigil ei ole piisavalt ressursse, et tagada piisaval arvul politseinike olemasolu ja nende nähtavust linnapildis. Politseinike töökoormus on suur, samas nende sotsiaalsed garantiid ja palk ei ole paljude arvates piisavad . Seega on politseis abikäte puudus ning selleks et seda puudujääki katta ja tagada inimesetele turvatunne , mille oluliseks osaks on ka nähtavate patrullide arv ja politseinikud tänavapildis, siis kaasatakse politsei tegevusse vabatahtlikke abipolitseinike.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, milline on laiemalt abipolitseinike roll korrakaitses, kuidas toimub nende ettevalmistus ja kaasamine politseitegevusse ning millistes riikides veel on selline mudel levinud ning mida me võime nende kogemusest õppida. Samuti on eesmärgiks uurida, millised on vabatahtlike kaasamine probleemid ning kasu, mida riik ja elanikkond sellest saab.
Uurimistöö esimeses osas püüab autor vastust leida küsimusele, milline on teiste riikide kogemus, kuidas toimub seal vabatahtlike kaasamine ning motiveerimine. Milline on vabatahtlike värbamisprotsess, ettevalmistus ning millised pädevused on neile antud politsei igapäeva töös osalemisel. Nimetatud asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi Eesti ja Madalmaade Kuningriigi avatahtlike korrakaitsjate kaasamise süsteemi võrdlev analüüs, mille tulemusena on võimalik leida ühisosa ja sõnastada ettepanekud, millised osas võiksime nendest eeskuju võtta.
Uurimistöö teises osas uuritakse lähemalt, kes on abipolitseinik , millised on talle antud pädevused ning milline on tema roll siseturvalisuse tagamisel. Samuti uuritakse seonduvat seadusandlust aga samuti politseiametnike hinnangut abipolitseinike tegevuse vajalikkusele ning omavahelise suhtlemisele. Uurimistöös otsitakse vastust probleemile, kuidas tagada tänaste abipolitseinike parem kaasamine, motiveeritus ning soov panustada oma vabaaega meie kõigi turvalisuse tagamisse. Lisaks on oluline uurida, milline on ühiskonna seisukoht ja usaldus abipolitseinike vastu ning mida arvavad vabatahtlikud ja professionaalsed politseiametnikud omavahelisest koostööst ja panustamises siseturvalisuse tagamisel.
Täpsema hinnangu saamiseks on uurimistöö autor koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga (edaspidi PPA) läbiviinud anonüümse kinniste küsimustega küsitluse Põhja prefektuuri politseinike ja abipolitseinikutega hulgas. Kuna eelnevalt oli PPA juba sarnased küsitlused korraldanud Lõuna- ja Lääne prefektuuris, siis selleks et tagada andmete ja tulemuste võrreldavus kasutati Põhja prefektuuri küsitluse läbiviimisel sama küsimustikku.

Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel

Meie lähiriikides sarnast institutsiooni nagu meil on abipolitseinikud ei ole ning lähim riik kellega ennast võrrelda on Madalmaade Kuningriik, kus on samuti nagu meilgi pikaajaline kogemus vabatahtlikke siseturvalisuse tagamisse kaasamisel. Seega järgnevalt on plaanis võrdlevalt analüüsida abipolitseinikuks saamise protsessi ja abipolitseinike tööd ning pädevusi Hollandi politsei näitel.

Vabatahtlikud Hollandi politseis

Hollandi politseis on vabatahtlikud2 kaasatud väga erinevatesse tegevustesse. Sarnaselt meie abipolitseinikega osalevad nad igapäevaselt patrullpolitseinike töös, korraldavad liiklusjärelvalvet, aitavad hoida avalikku korda oma kodukandis aga samuti erinevatel suurüritustel. Vabatahtlikuks politseinikuks saamise protsess on küll Eestis abipolitseinikus saamise protsessiga sarnane, kuid oluliselt pikem ja põhjalikum. Hollandi vabatahtlikele politseinikele kohaldatakse samasuguseid ettevalmistusnõudeid, treeninguid ning koolitusi nagu professionaalsetele politseinikele.
Seega reeglina toimub vabatahtlike politseinike kohtade täitmiseks eraldi konkurss , mille võitjad saavad võimaluse osaleda ettevalmistaval koolitusel ning peale seda asuda „tööle“ vabatahtliku politseinikuna. Erinevus siinkohal Eestiga on eelkõige asjaolus, et meie Politsei-ja Piirivalveametis konkurssi kui sellist ei toimu, põhjusel et meil on enamasti koguaeg abikäte puudus, mistõttu toimuvad abipolitseike värbamised ja koolitused paar korda aastas ning kõik nõetele vastavad isikud ja koolitusprogrammi edukalt läbinud saavad võimaluse aktiivselt politseitöös kaasa lüüa.
Esimene Hollandis vabatahtlike politseinike kaasamist võimaldav ja reguleeriv seadus „Besluit rechtspositie vrijwillige politie“3, mida võiks tõlkida kui „Vabatahtlike politsei töösse kaasamise õiguslikud alused“, võeti vastu siseministri ettepanekul 06.04.1995. aastal. Võrdluseks võiks siia tuua meie abipolitseinike seaduse, mis sai esmakordselt vastu võetud 20.04.1994, kuid samas võib väita, et vabatahtlikud olid Eesti politsei töösse kaasatud juba varem. Lisaks eeltoodule ja sarnaselt Eestile reguleerib vabatahtlike isikute ametnikena kaasamist ja nende käitumisnorme ka Hollandi avaliku teenistuse seadus ehk originaalis „Ambtenarenwet“, mis on Hollandi parlamendi poolt vastu võetud juba 12.12.1929. aastal. Nimetatud seaduses on reguleeritud ametnike õigused ja kohustused, tööaeg ning tingimused aga samuti ametnike eetilised ja moraalsed käitumisnormid.

Vabatahtlikus politseinikus kandideerimine

Hollandi politsei vabatahtlikud korrakaitsjad ei erine väga palju tavapolitsei ametnikest ning nende pädevused on üsna sarnased, samas kui Eestis on politseiametnike ja abipolitseinike õigustes ning kohustustes kohati suured erinevused. Hollandis on vabatahtlikuks politseinikuks saamise protsess võrdlemisi pikk ja nõuab kandideerijalt palju aega ja tõsist pingutust. Kui võrrelda kandideerimise ja ettevalmistuse protsessi pikkust Eestiga, siis meil on see hetkel oluliselt lihtsam ning ajaliselt lühem.
Nõuded kandidaatidele on meile väga sarnased. Kandideerimiseks peab kandidaat olema vähemalt 18 aastat vana ning tal peab olema Hollandi kodakondsus. Lisaks on eelduseks varasemas elus igati aus ja korrektne käitumine (ei ole kriminaalkorras karistatud), tugev tervis ning hea füüsiline vorm. Samuti eeldatakse kandidaadilt esinduslikust ja head suhtlemisoskust. Minimaalne haridustase on ettevalmistav kutseharidus diplom . Erinevus siinkohal ongi ainult haridus nõudes, nimelt meil on abipolitseiniku esimese taseme õppes osalemiseks nõutav kõigest põhiharidus.
Hollandi politsei vabatahtlikus politseinikuks saamise protsess on pikem ja põhjalikum kui Eestis. Igaüks, kes tahab liituda vabatahtlikuna politseiga, peab esmalt läbima psühholoogilise testi ja füüsilised testid selgitamaks välja, kas nad on selle töö jaoks üldse sobilikud.
Kõigepealt tuleb vabatahtlikuks politseinikuks saamisel kõigepealt läbida põhjalik kandideerimisprotsess, mis juba ise võib võtta aega kuni 6 kuud ning mille käigus selgitatakse välja, kas isik üldse sobib politseiniku ametikohustusi täitma või mitte. Eestis on see protsess mõnevõrra lihtsam, abipolitseinikus kandideerimiseks tuleb huvilisel esitada politseile avaldus ning vastavad dokumendid , misjärel volitatud ametnik kontrollib esitatud andmete õigsust ning viib abipolitseinikuks astuda soovijaga läbi vestluse tema kõlbeliste ja teiste isiksuseomaduste väljaselgitamiseks.
Järgnevalt annab uurimistöö autor põhjaliku ülevaate vabatahtlikuks politseinikuks kandideerimise protsessist Hollandis ning toob välja sarnasused ning peamised erinevused Eestiga. Vabatahtlikuks politseinikuks kandideerimise protsessi Hollandis võib tinglikult jagada kokku 7 osaks:

Avalduse esitamine ning kontroll, kas põhinõuded on täidetud.
Vabatahtlikuks politseinikuks saada soovija esitab kohalikule politseiüksusele avalduse ning seaduses nõutud dokumendid. Üldiselt on siinkohal põhinõuded sarnased Eestiga, nagu näiteks kodakondsuse nõue ning soovija vanus peab olema vähemalt 18 aastane, kuid Hollandis nõutakse koheselt vähemalt kutsehariduse olemasolu, mis vastaks Eesti puhul keskharidusnõudele Samas kui meil on abipolitseiniku 1 taseme saamise eelduseks vähemalt põhihariduse olemasolu.

Järgnevalt tuleb kandidaadil osaleda spetsiaalsel kandidaadi päeval „Bewust Blauw“ (teadlik sinine), kus tutvustatakse lähemalt politsei tööd ning kõrvaldatakse erinevad politseiametit saatvad müüdid ja väärarvamused, mis kandidaatidel võivad politsei tööga seoses olla. Kohapeal tutvustatakse ja näidatakse politseinike igapäevatööd, kandidaadid saavad võimaluse küsida ametnikelt nende tööd puudutavaid küsimusi ning seeläbi jõuda endas lõplikult selgusele, kas peale vastuste saamist ning politsei nö „halli argipäevaga“ tutvumist on kandidaadil ikkagi soov kandideerimisega jätkata.
Eestis kahjuks sellist nö kandidaadi päeva või avatud uste päeva abipolitseinike kandidaatidele ei korraldata, kuid uurimistöö koostaja arvates oleks see vajalik. Selline päev koos politseiametnikega nende töökohal võimaldab leida kandidaatide hulgast motiveeritumad ning samas selekteerida välja inimesed, kes on ekslikult või lihtsalt emotsiooni mõjul tulnud abipolitseiniku kandidaadiks.

Testimispäev A, kus kontrollitakse kandidaadi intellektuaalseid, keelelisi ning füüsilisi võimeid ja nende vastavust nõetele.
Kõikidele kandidaatidele korraldatakse arvuti kaasabil erinevaid intelligentsust mõõtvaid teste , mille abil selgitatakse välja isiku IQ, aga samuti kontrollitakse eneseväljendusoskust ning kirjatehnikat. Lisaks korraldatakse füüsilise võimekuse katsed, kus tuleb täita vastavalt vanusegrupile ettenähtud normid. Läbi erinevate katsete mõõdetakse kandidaadi kiirust, jõudu, täpsust ja vastupidavust.
Võrdlusena võib siin välja tuua asjaolu, et Eestis on sätestatud abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded Siseministri 30.03.20154 määrusega „Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded“. Nimetatud õigusaktis on selgelt välja toodud nõuded nii abipolitseiniku isikuomadustele kui ka kehalise ettevalmistuse nõuded, mille täitmiseks tuleb läbida määruses ettenähtud füüsilised katsed ( jooksmine , ujumine või sõudmine sõudeergomeetril). Samas määruse § 1 lg 2 sätestab, et abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses ainult abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud ülesande täitmisel (nt süüteoennetuses) ei pea täitma abipolitseinike kehalisele ettevalmistusele kehtestatud nõudeid.
Seega toimib täna Eestis olukord, kus osaliselt abipolitseiniku kutsesobivuse nõudeid (nt. kehalise ettevalmistuse nõudeid) kontrollitakse alles peale abipolitseinikuks määramist. Millisel moel kontrollitakse ülaltoodud määrusest tulenevalt kandidaadi isikuomaduste nõudeid ei ole täpselt teada. Uurimistöö autori hinnangul võib Eestis abipolitseinike isikuomaduste hindamine toimuda ajal, kui politseiametnik esmakordselt kontrollib kandidaadi poolt esitatud andmete õigsust ja teostab isiku üle taustakontrolli. Samas toimub isikuomaduste hindamine ka koolituste ajal ja hilisemalt töökäigus saadud tagasiside põhjal.
Uurimistöö autor on seisuskohal, et Eesti võiks sarnaselt Hollandis toimivale praktikale abipolitseiniku kandidaatidega läbi viia testimispäeva, kus oleks võimalik läbi erinevate harjutuste, ülesannete ja intervjuu kontrollida iga kandidaadi isikuomaduste nõuete vastavust määruses Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded sätestatule aga samuti selgitada välja isiku motiivid abipolitseinikuks kandideerimisel.

Testimispäev B, kus viiakse läbi erinevad psühholoogilised uuringud, selgitamaks välja kandidaadi psühholoogiline seisund ning tema isikuomadused ning nende vastavus politseinikele sätestatud isikuomadustega.
Hollandis tuleb kandidaadil kõigepealt täita põhjalik küsitlusleht oma igapäevaste tegevuste ja harjumuste kohta, misjärel toimub individuaalne intervjuu psühholoogiga, kes hindab juba eelmistes etappides väljendatud seisukohti ja arvamusi , aga samuti küsitluslehel toodud vastuseid. Samuti tuleb kohapeal lahendada praktiline ülesanne, mis seisneb ootamatu ja keerulise situatsiooni lahendamises, et näha kuidas kandidaat reageerib ja saab hakkama stressiolukorraga. Edasi pääsevad konkursil ainult need kandidaadid, kes on täitnud miinimumnõuded ning juhul, kui pakutavaid ametikoht kõigile ei jätku, siis toimub isikute järjestamine saadud punktide alusel. Järgmisse vooru saavad edasi ainult parimad.
Võrdluses Eestis toimivad süsteemiga tuleb tõdeda, et meil kahjuks sellist põhjalikku kandidaadi hindamist ei toimu ning selle põhjuseks võib olla ressursi puudus. Abipolitseiniku seadus sätestab küll abipolitseinikuks astuda soovijale tervisekontrolli kohustuse, kuid näiteks isikud kellel on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus või kehtiv relvaluba ei pea tervisekontrolli läbima.
Uurimistöö autori hinnangul selguvad Eestis enamasti abipolitseiniku täpsed isikuomadused ning psühholoogiline seisund ajajooksul ning tihti juba praktilise töö käigus. Siin võib peituda oht, et abipolitseinike hulka võib sattuda ka mõni selleks isikuomaduste poolest mittesobiv või psühholoogiliselt häiritud isik, kui hetkel on jäetud sellise olukorra tuvastamine kaaskolleegide, treenerite ja juhendajate õlule. Samas soovib uurimistöö autor eraldi välja tuua asjaolu, et juhul kui abipolitseinik soovib kanda tulirelva ning taotleb endale relvaluba, siis nimetatud loa saatmiseks on nõutav muuhulgas psühhiaatriline kontrolli läbimine.

Järgmise etapina viiakse kandidaatidega läbi kokkuvõttev intervjuu, kus veelkord arutatakse isiku motiive ning antakse kandidaadile võimalus põhjendada, miks ta soovib vabatahtlikuks politseinikuks saada. Intervjuu käigus kontrollitakse isiku vastavust Hollandi politsei põhiväärtustele, milledeks on julgus , usaldusväärsus , ausus ja lojaalsus.
Eestis kahjuks kandidaatidega eraldi intervjuusid läbi ei viida ning osalt on see uurimistöö autori hinnangul seotud jällegi ressursi puudumisega, kuid samas selline vestlus või näiteks motivatsioonikirja kirjutamise nõue võib avada rohkem kandidaadi motiive, miks ta abipolitseinikuks kandideerib ning millist kasu tahab sellega ühiskonnale pakkuda.

Kandideerimise protsessi eelviimase tegevusena viiakse Hollandis iga kandidaadiga läbi põhjalik tervisekontroll , mille käigus selgitatakse välja tema tervisenäitajad. Juhul kui kontrolli käigus selguvad asjaolud, tervisehäired või terviserikked, mis võivad takistada kandidaadil tööle asumist, siis võimalusel määratakse isikule vastav ravi, antakse võimalus häire kõrvaldada või kõrvaldatakse isik kandidaatide nimekirjast. Näiteks on eraldi välja toodud tervisehäire ülekaalulisus, mille langetamises saab inimene ise palju ära teha ning alles peale seda, kui kaal on normaalsetes piirides, lubatakse isiku kandideerimise protsessil jätkuda.
Eestis reguleerib abipolitseinikuks saamise tingimusi ja korda, sh tervisenõudeid abipolitseiniku seadus, mille § 6 lg 1 sätestab, et abipolitseinikuks astuda soovija peab enne abipolitseinikuks kandideerimist läbima eelneva tervisekontrolli. Nimetatud kontrolli käigus uuritakse, ega isik ei ole sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest, ega isik ei ole psüühikahäirega, raskekujulise isiksuse- või käitumishäirega või ega tal ei ole muud olulist tervisehäiret, mis takistab tal abipolitseiniku ülesannete täitmist. Samas sätestab abipolitseiniku seadus ka mitmed olulised erandid, näiteks ei pea tervisekontrolli läbima isikud, kellel on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus kui ka kehtiv relvaluba. Samuti ei pea tervisekontrolli läbi abipolitseiniku kandidaat, kes soovib osaleda politsei tegevuses ainult politsei abistamisel süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18 sätestatud alustel.

Viimase etapina viiakse kandidaatide hulgas läbi usaldusväärsuse ja sobivuse test, mille käigus võidakse intervjueerida isiku kolleege, tuttavaid ja lähedasi inimesi, külastatakse inimese kodu ning uuritakse põhjalikult isiku tausta suhetes õiguskaitseorganitega. Samuti analüüsitakse isiku kohta leiduvat informatsiooni internetis ja sotsiaalmeedias.
Siinkohal võiks võrdlusena välja tuua, et Eestis teostab Politsei-ja Piirivalveamet kõikide abipolitseinike kandidaatide osas juba kandideerimise protsessi alguses taustakontrolli, mille käigus uuritakse isiku vastavust kutsesobivusnõuetele, isikuomadusi, varasemat kokkupuudet õiguskaitseorganitega jne. Täpsem protseduur ei ole kahjuks avalikult kättesaadav. Innovaatilise näitena võib siinkohal välja tuua, et Hollandi politsei on loonud vabatahtlike politseinike kandidaatidele spetsiaalse mobiilirakenduse, millega on kandidaadil juba enne kandideerimist võimalik alustada treeninguid ning ettevalmistust. Rakendus on saadaval vabaks alla laadimiseks kõikides enamlevinud nutitelefonide rakenduste poodides5.

Kandidaatide ettevalmistamine ja koolitused

Juhul, kui kandidaat on edukalt läbinud eelpool toodud selekteerimisprotsessi, siis esialgne vabatahtliku politseiniku ettevalmistav koolitus kestab Hollandis kokku kuni 63 nädalat, mis on ära jaotatud 18 kuu peale. Koolitusperiood sisaldab praktikat ning eeldab kandidaadilt tavaliselt kuni 2 õhtut igal nädalal.
Samas Eestis on abipolitseinikuks saamise eeldus see, et kõigepealt tuleb läbida esimese astme õpe, mille kestvus on vähemalt 40 tundi ning mille käigus kandidaat omandab esmased tööks vajalikud algteadmised ja oskused6. Väljaõpe viiakse läbi töövälisel ajal auditoorse ja iseseisva töö vormis ning see lõpeb arvestusega. Esimese astme õppe edukalt läbinud ja arvestuse sooritanud abipolitseinik võib osaleda politsei tegevuses koos politseiametnikuga. Kuigi koolitused jätkuvad ka peale abipolitseinikus saamist, siis ei ole see ikkagi võrreldav ettevalmistus Hollandi politsei vabatahtlikega.

Vabatahtlike politseinike kaasamine ja pädevused

Hollandi tänavapildis on visuaalselt politsei vorm kõigil politseinikel ühesugune, olenemata siis sellest, kas tegemist on vabatahtlikuga või mitte. Erinevalt Eestist puudub neil vabatahtlike eristamiseks spetsiaalne sümboolika.
Hollandis saavad vabatahtlikud politseinikud teha politseis karjääri, see tähendab et neil on töökogemuse ja õppimise abil võimalik omandada erinevaid auastmeid – valveohvitser, politseiametnik ja vanempolitseiametnik, kuid samas on võimalik tõusta ka seersandi ja inspektori auastmesse. Hollandis reguleerib politseiametnike auastmeid spetsiaalne seadus - Besluit rangen politie7, mille järgi on vabatahtliku võimalik tõsise pühendumise ja hariduse omandamise korral tõusta lausa kommisari auastmesse, mis on Hollandi politseis tähtsuselt kolmas auaste .
Erinevalt Eestist peavad Hollandi vabatahtlikud politseinikud enne ametisse asumist andma vande, mille tõotavad olla alati truud oma kuningale , põhiseadusele ja riigiõiguskorrale. Samuti lubavad nad täita kõiki nendele usaldatud kohustusi kohusetundlikult ja ausalt , olla usaldusväärsed ning hoida neile töökäigus teatavaks saanud konfidentsiaalselt teavet saladuses8. Hollandis on vabatahtlikel politseinikel ametnikuna töötamise ajal, näiteks patrullis osalemisel, praktiliselt kõik samad õigused mis professionaalsetel politseinikel. Vabatahtlike varustus Hollandi politseis ning erivahendid on samuti samad mis tavapolitseinikel ning seetõttu on ka neil kohustus osaleda regulaarsetel treeningutel ning sooritada arvestusi. Natuke erinevalt Eestis kehtivatest regulatsioonidest on Hollandi politseis kohustuslik sooritada osade erivahendite kandmiseks ja vajadusel kasutamiseks (näitena võib tuua tulirelva) arvestus 1 kord poolaastas, samas kui meil on kohustus sooritada näiteks tulirelva arvestus 1 kord aastas.

Vabatahtlike töö tasustamine ja motiveerimine

Kuigi politseis töös osalemine on vabatahtlik, siis eeldatakse Hollandi vabatahtlikelt vähemalt 250 töötundi aastas, millele lisanduvad erinevad täiendkoolitused, iseseisev õppimine ning treeningud. Hollandis on vabatahtlike politseiametnike töö tasustatud ning samuti kompenseeritakse kõik transpordi ning koolitustel osalemise kulud9. Hollandi politsei veebilehte uurides selgub , et käesoleval ajal kompenseeritakse vabatahtlike tööd järgmiselt:

Vabatahtlikud ei saa küll tavapärast palka, kuid saavad spetsiaalset vabatahtlikele mõeldud tasu, milleks on 7,22 eurot tunnis. Nimetatud tasu makstakse lisaks töös osalemisele ka aja eest, mil vabatahtlik osaleb koolitustel või kokkulepitud treeningutel.

Kõikidele vabatahtlikele makstakse lisaks üks kord aastas detsembrikuu alguses fikseeritud vabatahtliku tasu summas 173,19 eurot.

Lisaks kompenseeritakse politsei poolt vabatahtlikele tööle tulemise-minemise sõidukulud, aga samuti tasustatakse koolitus-ja treeningkulud.
Kui nüüd siinkohal võrrelda Hollandi vabatahtlike politseisse kaasamise ja motiveerimise süsteemi Eesti omaga, siis peamine erinevus ongi selles, et meil otseselt abipolitseinikele mingit tasu ei maksta (va eriüritused). Kuid samas kompenseeritakse ka meil tööle tulemisega seotud sõidukulud ning võimaldatakse osaleda tasuta erinevatel täiendkoolitustel ning motivatsiooniüritustel. Samuti on abipolitseinikel võimalik tasuta osaleda enesekaitse alastel treeningutel, kasutada politsei jaoskondades asuvaid jõusaale ning osaleda Politsei Spordiklubi üritustel ja võistlustel. Uurimistöö autori hinnangul on täiesti mõistetav, et Madalmaade Kuningriigi eelarve ja materiaalsed võimalused erinevad meist oluliselt. Samas tuleb aga tõdeda, et Hollandi vabatahtlike politseinike kaasamise protsessi ja toimimist analüüsides, et Holland on teinud teadliku valiku nö professionaalsete abipolitseinike üksuse loomiseks.

Abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse ja pädevused Eestis

Abipolitseinik

Abipolitseinik on isik, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses seaduses sätestatud alustel ja korras 10. Abipolitseinik ei kuulu politseiametnike koosseisu, kuid politsei tegevuses osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.
„Abipolitseinik on suure südamega inimene. Ta teeb midagi, mida pole silmaga näha, ent mis on iga päev tunda ning puudumise korral valusalt igatsetud. Ta pühendub, võtab vastutuse ja kohustuse ning loob turvalisust mitte enda, vaid kõigi oma kodukandi inimeste jaoks. Abipolitseiniku staatusse astudes annab ta selge sõnumi, et riik on inimeste oma ja turvalisus inimeste teha“.11 Ainuüksi 2015. aastal osalesid abipolitseinikud politseitegevuses kokku 87 362 tundi. Võrreldes 2014. aastaga oli see kümnendiku võrra rohkem ning selline töömaht on võrdne keskmise politseijaoskonna töötundide arvuga. 2015. aasta lõpuks oli Eestis ca 1000 abipolitseinikku ehk 1 abipolitseinik 1300 elaniku kohta. Abipolitseinikuks hakkamist on soodustanud väljaõppe uuendamine, abipolitseinikele politseivormi andmine ja varustuse tagamine ning silmapaistvate vabatahtlike tunnustamine nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil12.
„Tänu abipolitseinikele on Eesti parem koht, kus elada,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher . „Oleme oma vabatahtlike partnerite üle väga uhked – tuhat tublit naist ja meest toetavad politseid nii patrullis kui liiklusohutuse tagamisel, nii ennetusüritustel kui piiri valvamisel13.

Ajalugu

Esimese Eesti Vabariigi ajal 1918-1940 vabatahtlikke otseselt politsei tegevusse ei kaasatud, küll aga tehti aktiivset koostööd Kaitseliiduga, kuhu paljud politseinikud ka ise kuulusid. Alles peale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 20. aprillil 1994 võttis Riigikogu vastu abipolitseiniku seaduse, millega loodi tänasel kujul abipolitseiniku institutsioon. Seaduse eesmärgiks oli luua õigusselgus, sätestada abipolitseinike õigused ja kohustused, aga samuti tagada vabatahtlike kaasamise vastavus põhiseaduse § 3, mis sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Samuti oli seaduse loomise üheks eesmärgiks soov paremini kaasata kodanikke politseitegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Vastu võetud seadus sätestas, et abipolitseinikud osalevad politsei tegevuses ühiskondlikel alustel ja nende staatus kehtestatakse seadusega.
24.11.2010 võeti vastu uus abipolitseiniku seadus, mille ajendiks võib tõenäoliselt lugeda õiguse rakendajate üha kasvava kriitika seaduse osas. Üldiselt oldi seisukohal, et kehtiv abipolitseiniku seadus on ajale jalgu jäänud ning ei vasta põhiseadusele. 26.02.2008 saatis Õiguskantsler siseministrile märgukirja abipolitseiniku seaduse põhiseaduse kooskõlla viimiseks , kus asus seisukohale, et seadus ei vasta põhiseadusele ning esitas omapoolsed ettepanekud.
Seega eesmärgiga luua kaasaegne ja õigusselge regulatsioon, mis oleks kooskõlas põhiseadusega ja sätestaks selgelt abipolitseiniku pädevused ja volitused , nende kaasamise eeldused ning sotsiaalsed tagatised võeti vastu uus abipolitseiniku seadus14.

Abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse ja tema pädevused

Abipolitseinike kaasamine politsei ülesannete täitmisesse toimub abipolitseinike seaduses toodu alusel ja korras. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel ning politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel.
Politseitöös osalemise ajal on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle pädevused on paljuski sarnased politseiametnikega ning abipolitseiniku seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. Abipolitseinik võib politsei ülesandel teostada ka iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Politseitöös osalemine abipolitseiniku seaduse tähenduses on koos politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine politseiametniku juhendamisel või politsei ülesandel iseseisvalt järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise nõuete üle või avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumine. Abipolitseiniku täpsed õigused ja kohustused on sätestatud abipolitseiniku seaduses. Esmase väljaõppe läbimise korral on abipolitseiniku pädevuses politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, aga samuti abipolitseiniku pädevuses politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel. Juhul, kui abipolitseinik on läbinud ka abipolitseiniku seaduses sätestatud teise astme õppe, siis võib ta politsei ülesandel teostada ka iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
Peamised erinevused politseiametniku ja abipolitseiniku õigustes ning kohustustes tulenevad eelkõige asjaolust, et abipolitseinik ei ole ametnik ning kuulu politseiametnike koosseisu. Vastavad õiguste erisused on ära toodud abipolitseiniku seaduse 4. peatükis „Abipolitseiniku rakendatavad meetmed ning vahetu sund“. Nimetatud seaduse § 16 sätestab riikliku järelevalve meetmed ja nende erisused, mida abipolitseinik võib korrakaitseseaduse alusel rakendada. Abipolitseiniku poolt politseilises tegevuses osalemise ajal lubatud rakendavatavad riikliku järelevalve meetmed, juhul kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel, on järgmised: ettekirjutuse ja haldussunnivahendi kohaldamine; isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine; isikusamasuse tuvastamine; alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal ning joobeseisundis isiku kainenema toimetamine; sõiduki peatamine; isiku kinnipidamine; turvakontrolli ja isiku läbivaatuse teostamine; võõrasse valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatamine; vallasasja hoiule võtmine.
Juhul, kui abipolitseinik teostab politsei ülesandel iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, siis ei ole tal erinevalt koos politseiametnikuga töötamisest õigust joobeseisundis isikut kainenema toimetada, peatada sõidukit ega siseneda võõrasse valdusesse ning teostada valduse läbivaatust. Lisaks eelnevale näeb abipolitseinike seadus ette erisused, millises ulatuses ja tingimustel võib abipolitseinik korrakaitse seaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid rakendada. Näiteks ei või abipolitseinik kasutada võimaliku alkoholijoobe seisundi välja selgitamiseks tõenduslikku alkomeetrit, õiguslikud alused isiku kinnipidamiseks on piiratud ning turvakontrolli isikule võib teostada ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Peamise erinevusena võiks siiski välja tuua võimalused ja õigused vahetu sunni kohaldamisel, samuti erinevad oluliselt ka kasutada lubatud erivahendid. Näiteks ei ole abipolitseinikul õigus kasutada eriotstarbelisi seadeldisi, teenistuslooma või sõiduki sundpeatamise vahendeid. Oluliselt on piiratud tulirelva kasutamise õigust - abipolitseinik tohib tööülesannete täitmisel tulirelva kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata.
Oluline on siinkohal ka märkida, et abipolitseinikule laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduses toodud Ametnikueetika nõukogu poolt kinnitatud eetikakoodeksit. Kuigi abipolitseinik ei ole otseselt teenistussuhtes, siis on talle avaliku korra tagamisel antud politseiga võrreldavad volitused ja seetõttu abipolitseinik peab järgima ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid (alus: APolS § 2 lg 4).

Avalik arvamus ja usaldus abipolitseinike vastu

Siseministeerium tellis programmi „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames Saar Poll OÜ-lt uuringu teemal „Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel“. Uuring viidi läbi 2016 . aasta juulis ja augustis ning uuringu käigus küsitleti kokku 1603 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Uuringu tulemustest selgub, et 1,2% küsitletutest tegutseb abipolitseinikuna, 19% omab mõnda tuttavat abipolitseiniku, 13%-l on isiklikult või lähedaste kaudu olnud kokkupuuteid abipolitseinikega ja 78% nendest jäi abipolitseinike tegevusega rahule.
Lisaks 22% uuringus osalejatest usub end olevat kursis abipolitseinike tegevusega ning 13% vastanutest on kindlasti huvitatud või võib-olla huvitatud abipolitseinikuks tegevuses ise kaasa löömisest. Uurides inimeste usaldust vabatahtlikult siseturvalisusega tegelevate organisatsioonide vastu selgus, et üle 70% inimestest usaldab abipolitseinike.

Küsitluse läbiviimine abipolitseinike ja politseinike hulgas

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) on vabatahtlike abipolitseinike paremaks kaasamiseks tegemas pidevalt pingutusi , leidmaks abipolitseinike ja politseinikele lisaks tööle ühised treeninguid, koolitusi ja spordiüritusi. Eesmärgiks on parandada omavahelist koostööd, ühtlustada oskuste ja teadmiste taset aga samuti kasvatada abipolitseinike ja politseinike vahel usaldust. Eelpool toodud eesmärgi täitmiseks ja abipolitseinike paremaks kaasamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet läbiviinud Lõuna- ja Lääne prefektuuris anonüümse kinniste küsimustega küsitluse. Uurimistöö autori initsiatiivil sai samasugune küsitlus läbi viidud ka Põhja prefektuuri politseinike ja abipolitseinikutega hulgas.

Valimi kirjeldus

Lähtuvalt asjaolust, et käsitletud uuringud on läbiviidud erinevatel aegadel ning osaliselt erinevatele sihtrühmadele, siis esitab uurimistöö autor valimi kirjelduse üldistatud vormis ning vastuste tulemused on välja toodud kolme prefektuuri peale kokku kaalutud keskmisena. Politseinikest olid Lõuna- ja Lääne prefektuuris küsitluse sihtrühmaks piirkonnapolitseinikud, piirkonnavanemad, noorsoopolitseinikud, jaoskondade juhid, jaoskondade ennetus - ja menetlustalituste juhid ja jaoskondade välijuhid ning kriminaalbüroo üksuste juhid. Küsitlusankeet saadeti kokku 177 politseiametnikule, kelledes küsitluse täitis 64% ehk kokku 114 politseiniku. Põhja prefektuuris eraldi sihtrühma ei määratletud ning küsitlusankeet saadeti politseiametnike üldlisti, kuhu kuulub 1122 politseiametnikku, kelledest täitis ankeedi kokku 70 politseiniku.
Eraldi olid küsitluse sihtrühmaks abipolitseinikud, kellele saadeti meililisti teistsuguste küsimustega ankeet , kui politseinikele. Lõuna- ja Lääne prefektuuris on kokku 461 abipolitseiniku, kelledes ankeedi täitis 48% ehk kokku 225 abipolitseiniku. Põhja prefektuuris on 359 abipolitseiniku, kellest osales uuringus 28% ehk kokku 100 inimest.
Küsitluste peamisteks eesmärkideks oli välja selgitada abipolitseinike ja politseinike rahulolu ja seisukohad abipolitseinike kaasamisel politseitegevusse, võimalikud probleemkohad, täiendavad koostöövõimalused ning hinnangud omavahelisele koostööle. Küsitluse ankeedid koos küsimustega on lisatud käesolevale uurimistööle (Lisa 1). Vastavad küsitlused on läbi viidud prefektuuride lõikes, aprill-mai 2016 Lääne prefektuuris, november-detsember 2016 Lõuna prefektuuris ja märts-aprill 2017 Põhja prefektuuris. Selleks, et tagada andmete ja tulemuste võrreldavus kasutati Põhja prefektuuri küsitluse läbiviimisel sama küsimustikku. Peamised küsimused, millele prooviti küsitluste abil vastuseid leida puudutasid vastajate rahulolu abipolitseinike kaasamisega ehk kuivõrd suudetakse abipolitseinike rakendada politsei igapäeva töösse, millised on nende oskused ning millistes tegevustes võiks abipolitseinike veel kasutada. Samuti uuriti abipolitseinike mainet, motiveerimist ning kuidas politseinikud hindavad abipolitseinike panust vabatahtlikuna, omavahelist koostööd ning neile antud pädevust politsei abistamisel.

Abipolitseinike teadmised ja oskused

Vastuste analüüsist selgub, et ligi 78% abipolitseinikest leiab, et neil on piisavalt teadmisi ja oskusi abipolitseinikuna turvalisuse tagamisel, kuid ollakse valmis enesearenguks ja lisa koolitusteks, samas kui politseiametnikud on aga abipolitseinike teadmistele ja oskustele hinnangute andmisel ettevaatlikumad ning ainult 60% on samal seisukohal.
Politseinikud on arvamusel, et rohkem tuleks jälgida kaasatud abipolitseinike individuaalset arengut ja motivatsiooni ning teha sellest lähtuvalt kaasamise otsuseid. Tööks vajalikud baasteadmised ja oskused on võib-olla omandatavad kiirete koolitustega, kuid ei ole sellegipoolest võrreldavad mitme aasta pikkuse väljaõppega politseikoolis. Avaldati ka arvamust, et keerulisemates olukordades tegutsedes ei ole kindlust , kas abipolitseinik suudab adekvaatselt reageerida ning vajadusel oma paarimeest julgestada. Abipolitseinikud vajavad rohkem väljaõpet ja kogemusi töötamaks agressiivsemate isikutega.

Abipolitseinike kaasamine

Vastuste analüüsist selgub, et kuigi valdav enamus abipolitseinike (79,6%) on rahul nende politsei töösse kaasamisega, siis leitakse et kaasamine võiks olla mitmekülgsem ning võimalusel tuleks rohkem vabatahtlikku ressurssi suunata ennetustöösse. Abipolitseinikele erinevate ülesannete andmise puhul tuleks rohkem lähtuda isikuomadustest ja varasemast töökogemusest, mitte ainult oskustest ja teadmistest. Samuti on abipolitseinike arvates võimalused vabatahtlikuna panustada oluliselt suuremad, kui neile tegelikkuses pakutakse. Üldiselt ollakse arvamusel, et abipolitseinike haridusest või igapäevasest tööst tulenevad erialased teadmised võiks olla politseile paremini teada ja nende töösse kaasamisel võiks neid teadmisi ning oskusi paremini ära kasutada. Avaldati arvamust, et uute vabatahtlike kaasamisel tuleks edaspidi keskenduda rohkem mitte kvantiteedile, vaid pigem kvaliteedile. Erilist tähelepanu tuleks pöörata just noorte vabatahtlike kaasamisele ja toetamisele, sest neil tihtipeale puuduvad oskused ja võimekus staažikate politseiametnike skepsisele vastu seista ning see võib omakorda nende hakkama saamist ja motivatsiooni oluliselt vähendada.
Kokku 71,63% küsimusele vastanud politseinikutest olid seisukohal, et abipolitseinike teadmisi ja oskusi rakendatakse piisavalt hästi. Abipolitseinike mitmekülgsemaks rakendamiseks politsei tegevustes tuleks selgemini välja selgitada abipolitseinike erialased oskused ja teadmised. Samas avaldati ka arvamust, et abipolitseinike peale ei saa alati kindel olla ning vahel nende kaasamine tekitab politseinikule hoopis lisatööd. Lisaks leiti, et abipolitseinike hulgas on inimesi, kes on motiveeritud ning hindavad ja austavad politsei tööd, kuid on ka neid, kelle motivatsioon ja eesmärgid on küsitavad ning kes tulevad politseisse lihtsalt oma aega veetma.
Politseinike oskusi abipolitseinike kaasamisel ja juhendamisel hindavad abipolitseinikud üldiselt paremaks kui politseinikud ise. Kui politseinikest pidas oma kaasamise ning juhendamise oskusi heaks või pigem heaks 68,55% vastanutest, siis abipolitseinikute puhul oli sama näitaja 85,37%. Politseinike hulgas on levinud suhtumine, et abipolitseinik on juba valmis oskuste ja võimetega inimene, keda ei taheta või ei osata läbi juhendamise väga palju muuta. Selle asemel, et püüda abipolitseinikust paarimeest rohkem õpetada, teevad politseiametnikud tihtipeale töökäigus tekkivad tööd ja menetlustoimingud ise ära, kuigi mõningaste tegevuste puhul on võimalik ka abipolitseiniku rakendada. Paljude menetlustoimingute läbiviimiseks ei ole abipolitseinikul pädevust, see aga raskendab oluliselt ametniku tööd, kui näiteks kõik paberitöö tuleb üksi ära teha. Näiteks puudub abipolitseinikul õigus hetkel iseseisvalt isegi sõidukit peatada, kui see ei toimu politseiametniku juuresolekul ja menetlustoimingute läbiviimisel ei saa ta aidata paljudel juhtudel isegi mitte protokollijana.
Korduva ettepanekuna toodi välja, et abipolitseinike võiks kaasata patrulli kolmanda liikmena.

Omavaheline koostöö ja üksteisesse suhtumine

Politseinike poolne suhtumine abipolitseinikes panusesse siseturvalisuse tagamisel on küsitluse tulemuste põhjal küll hea, nimelt ligi 90% hindas abipolitseinike panust heaks või pigem heaks, kuid samas sõnades ollakse rohkem ettevaatlikumad. Avaldati avamust, et vabatahtlike kiitmise ja väärtustamisega ei tohiks liiale minna ja sealjuures politseiametnikke üldse ära unustada. Ollakse ka arvamusel, et abipolitseinike valimisel tuleks olla hoolikam, sest hetkel on abipolitseinikuks saamise protsess liialt lihtne ning kontroll soovija tausta, isikuomaduste, motivatsiooni jms on ebapiisav. Negatiivsem suhtumine abipolitseinike suunal on enamasti ikkagi tingitud asjaolust, et abipolitseinikul ei ole tihtipeale oskusi või pädevust, et politseiniku tema töös abistada ning seeläbi on politseiniku koormus abipolitseinikuga patrulli minnes oluliselt suurem, kui see oleks politseinikust paarilisega . Politseinikele tekitab segadust abipolitseinikele seadusega antud pädevus ning selle seosed tegeliku tööga – näiteks abipolitseinik võib koolituse läbimisel alarmsõidukit juhtida aga teatud dokumente ja protokolle täita ei tohi.
Abipolitseinikud ise leiavad, et nende tööd ja panust hinnatakse üldiselt politseinike poolt positiivselt (77,51%), kuid samas näevad nad kohati negatiivse suhtumise põhjusena pigem vähest selgitustööd ning koolitusi, mis aitaks politseiametnikel paremini mõista, miks riik panustab ja väärtustab aina rohkem vabatahtlikku tööd, mis on sellise tegevuse sotsiaalmajanduslikud põhjused ning täpsemalt millist kasu toob see nii riigile tervikuna kui ka kohalikule kogukonnale. Samas võib öelda, et politseinikud hindavad abipolitseinike panust ja eriti tahet oma vabast ajast kogukonna turvalisusesse panustada.

Abipolitseinike koolitamine ja ühised üritused

Küsitluste tulemuste põhjal võib järeldada, et politseinikud on pigem seisukohal, et abipolitseinikutele korraldatakse koolitusi liiga vähe (ainult 53,15% pidas koolituste mahtu piisavaks) ning kui eelarve võimaldab, siis mööda külge need koolituse maha ei jookse. Leiti, et rohkem võiks olla koolitusi seoses väljakutsete ja menetlustega sest hetkel õpivad abipolitseinikud ainult läbi praktika. Abipolitseinikud ise on koolitus võimalustega enamasti rahul (ligi 79% vastanutest), kuid samas peavad aga kõige paremaks ja vajalikumaks „koolituseks“ igasugust vahetut tagasiside nii töö ajal kui ka vahetult peale tööd, kas siis oma paarimehelt, rühmajuhilt või välijuhilt. Samuti võib vastusest järeldada, et abipolitseinikud väärtustavad enam reaalset tööpraktikat ning sellest saadud kogemust. Märkimisväärne osa küsitluses osalenud abipolitseinikest oli ka arvamusel, et koolitusi võiks toimuda senisest rohkem, kuid samas leiti, et need võiksid need olla asjalikumad, intensiivsemad ja pigem ajaliselt lühemad, et hoida teemade teravust ja ajakohasust.
Samuti võiks abipolitseinike arvates rohkem korraldada erinevaid motivatsiooniüritusi ja koolitusi koos politseinikega, sest ühiste koolituste ja ürituste abil võib tekkida abipolitseinike ja politseinike vahel laiem ja selgem arusaamine omavahelisest koostööst ja selle võimalusest.

Kokkuvõte

Uurimistöö käigus kogutud informatsiooni ning erinevate abipolitseinike ja siseturvalisust puudutavate uuringu tulemuste analüüsimise järel võib asuda seisukohale, et vabatahtlikke roll Eestis siseturvalisuse tagamisel on väga oluline. Ainuüksi 2015. aastal osalesid abipolitseinikud politseitegevuses kokku 87 362 tundi, mis võrreldes varasema aastaga oli see kümnendiku võrra rohkem. Uurides inimeste usaldust vabatahtlikult siseturvalisusega tegelevate organisatsioonide vastu selgus, et üle 70% inimestest usaldab abipolitseinike. Kusjuures siinkohal muidugi peaks arvestama ka asjaoluga, et tihtipeale ei ole inimesed üldse kursis, kas konkreetsel juhtumil oli tegemist politseiniku või abipolitseinikuga. Abipolitseinike vabatahtlik panustamine ja igapäevaselt politsei abistamine tõstab Eesti elanike turvatunnet ning seeläbi toob kasu nii riigile tervikuna kui ka kohalikule kogukonnale.
Uurimistööle eelnevalt ja töö kirjutamise ajal läbiviidud küsitluste tulemustest võib järeldada, et üldiselt on abipolitseinike ja politseinike omavaheline koostöö hea. Kuigi küsitluse vastuste analüüsist selgub, et enamus abipolitseinikest leiab, et neil on piisavalt teadmisi ja oskusi politsei töös osalemiseks, siis politseinikud seda seisukohta ei jaga ning on pigem mures, kas need teadmised ja oskused on piisavad, et neid edukalt igapäevatöös aidata. Samas ollakse ühisel seisukohal, et kuna igapäevaselt politseitöös osalemine on väga vastutusrikas ja ka ohtlik, siis peab nii politseiametnikul kui ka abipolitseinikul olema võimalikult sarnased oskused ning teadmised, mille abil edukalt ohtlike situatsiooni lahendada. See nõuab abipolitseiniku oskuste pidevat arendamist, treeninguid, koolitusi ja praktilise kogemuse omandamist.
Varasemast rohkem tuleks panustada abipolitseinike ja politseinike omavahelise koostöö paremaks muutmisele, näiteks korraldada ühiseid üritusi ja koolitusi, et tõsta poolte omavahelist usaldust. Näiteks selleks, et patrullpaar, mis koosneb politseinikust ja abipolitseinikust saaksid edukalt koos töötada ja lahendada töös tekkivaid olukordi , peab nende vahel eksisteerima usaldus. Uurimistöö autori hinnangul peaks see usaldus olema laiem ehk politseinikud peavad usaldama abipolitseiniku ettevalmistust, oskusi ja teadmisi, motiive ja väljaõpet. Sellist usalduse kasvu abipolitseinike ja politseinike vahel on võimalik kasvatada ainult läbi koostöö, abipolitseinike veelgi põhjalikuma ettevalmistuse, aga samuti läbi ühiste koolituste ning treeningute , sest just sellistel üritustel saab ka politseinik oma silmaga veenduda, milline on abipolitseiniku ettevalmistus ja motivatsioon politseid igapäevatöös aidata.
Küsitluse tulemustes selgus, et mõlemad osapooled näevad olulist probleemi abipolitseinikele seadusega antud pädevustes, mis ei võimalda paljudel juhtude neil praktilises töös täiemahuliselt osaleda. Näiteks ei ole abipolitseinikul pädevust viia läbi teatud menetlustoiminguid, mis on enamasti just seotud paberimajandusega. Näiteks ei ole abipolitseinikul õigust koostada protokolli liiklusrikkujale või näiteks liiklusõnnetuse asjaolude kindlaks tegemise kohta. Erilist probleemi nähakse iseseisva pädevusega abipolitseinike ( IPAP ) kaasamises, sest kuigi neil on õigus politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning mitmed abipolitseinikud osalevad ka aktiivselt IPAP patrullis, kus mõlemad paarilised on abipolitseinikud, siis tihtipeale pole neil oma töös ettetulevate situatsioonide lahendamiseks seadusega antud pädevust. Näiteks ei või abipolitseinik kasutada võimaliku alkoholijoobe seisundi välja selgitamiseks tõenduslikku alkomeetrit, õiguslikud alused isiku kinnipidamiseks on piiratud ning turvakontrolli isikule võib teostada ainult kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse. Võimalus on alarmsõidukiga iseseisvalt osaleda korrakaitses, kuid samas sõiduki peatamise õigust ei ole.
Uurimistöö autori hinnangul on vähemalt osaliselt abipolitseinikele antud pädevused seadusandaja poolt põhjalikult läbi analüüsimata. Õiguste ja kohustuste andmisel tuleks rohkem lähtuda praktilises töös ettetulevatest olukordadest ning vajadusel täiendava pädevuse andmiseks koostada atesteerimisprogramm, mille läbinul on näiteks patrullis olles õigus sooritada samu menetlustoimingud, mida ka politseinikud teevad ning seeläbi saavad abipolitseinikud veelgi kasulikumalt politsei töösse panustada.
Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka uurida, millistes riikides veel on vabatahtlike politseilisse tegevusse kaasamise mudel levinud ning mida me võime nende kogemusest õppida. Kuna meie lähiriikides sarnast institutsiooni ei olnud, siis lähim riik kellega ennast võrrelda oli Madalmaade Kuningriik, kus on pikaajaline kogemus kaasamaks vabatahtlikke siseturvalisuse tagamisse. Uurimistöö autori hinnangul on Eesti ja Hollandi vabatahtlike kandideerimise protsessi erinevus eelkõige tingitud asjaolust, et hilisemalt on Hollandi vabatahtlikud rohkem kaasatud politsei üksustesse ning samuti saavad nad vabatahtliku politseinikuna ettenähtud tasu.
Pikem ja põhjalikum valikuprotsess võimaldab leida parimad ning motiveeritumad kandidaadid, pikem ettevalmistusperiood võimaldab neile hiljem anda rohkem pädevust ja iseseisvaid tegevusi. Seega siinkohal tuleks ka meil mõelda sellele, et sarnaselt Hollandi politseile muuta abipolitseinikuks kandideerimise protsess ning lõpliku valiku tegemine ja isiku abipolitseiniku kandidaadiks kinnitamine põhjalikumaks. Uurimistöö autor on seisukohal, et põhjalikum valikuprotsess ja koolitusperiood võimaldaks tulevasi abipolitseinike muuta professionaalsemaks, oluliselt parendada politseinike ja abipolitseinike omavahelist koostööd, tõsta usaldust nii poolte enda vahel kui ka ühiskonnas laiemalt ning võimaldaks seadusandjal neile anda suurema pädevuse politsei töös osalemisel.

Summary

The aim of this study was to clarify the nature of the voluntary role of internal security and exactly how is organized the assistant policemen preparation and participation in the police actions and are there any other countries in our region , who as the same model of voluntary policeman and what can we learn from their experience. The purpose was also to carry out a survey among police officers and assistant policemen, for assessment of the necessity of mutual collaboration and communication .
Information gathered during the analyses of internal security researches and the survey, could be concluded that the role of volunteers in ensuring internal security is very important . Alone, 2015 was attended by assistant police policing total of 87,362 hours , compared to the previous year, it was a tenth higher. By studying people's confidence in the internal security organizations voluntarily adopt revealed that over 70% of people trusted assistant policemen. Assistant police officers voluntary contributions and assistance to the police on a daily basis increases the sense of security of the Estonian people, and from that will benefit the country as a whole as well as the local community.
As the results of the surveys can be concluded that, overall , cooperation between the assistant policemen and police is good. However , there is a common understanding that since the daily work of police involvement is very responsible, and also dangerous , than you need that the police officer and as well as assistant police must have similar skills and knowledge to successfully resolve the dangerous situations.
It’s concluded, that more effort should made to improve cooperation between assistant policemen and police, for example, to organize joint events and training in order to improve mutual confidence between the parties . Increasing trust between the police officers and assistant policemen can grow only through the cooperation, better preparation process of assistant policemen, thorough more training and also through actual police work. The survey results also revealed, that both parties see a significant problem of assistant policemen rights to act by law, which in many cases do not allow them to do practical work in full involvement. The author of the research estimates, that at least a part of the responsibilities and rights of assistant policemen haven’t thoroughly analyzed by legislator.
One objective of the research was also to examine which countries are involving volunteers to the police activities and what we can learn from their experience. Because of our neighboring countries had no similar institution, the closest country with whom to compare ourselves with is the Kingdom of the Netherlands , which has a long experience to involve volunteers in internal security.
Netherlands have more effective and thorough selection process, which allows them to find the best and most motivated candidates, as a longer preparatory period allows them later to give them more competence and independent activities. Thus, here too, we should think about the fact that we have to make some changes in our assistant police application process, so we can the best and most motivated candidates, who are also more trained and ready to involve in police activity.

Kasutatud allikad

Abipolitseinike kaasamine Lõuna prefektuuris – küsitluse kokkuvõte, Politsei-ja Piirivalve amet, 28.12.2016

Abipolitseinike kaasamine Lääne prefektuuris – küsitluse kokkuvõte, Politsei-ja Piirivalve amet, 09.05.2016

Abipolitseiniku seadus. Vastu võetud 24.11.2010. RT I, 17.12.2015, 33

Abipolitseinike uuring. Politsei-ja Piirivalveamet 2014. Jaanika Oper

Eesti Vabariigi põhiseadus . Vastu võetud 28.06.1992. RT I, 15.05.2015, 2

Halduskoostöö seadus. Vastu võetud 29.01.2003. RT I 2003, 20, 17 69

Haldusmenetluse seadus. Vastu võetud 06.06.2001. RT I 2001, 58, 354)

Hollandi politsei koduleht , arvutivõrgus: https://www.politie.nl/themas/politievrijwilliger.html

Hollandi vabatahtlike politseinike foorum ja koduleht, arvutivõrgus: www.lopv.nl/politievrijwilliger

Hollandi õigusaktide andmebaas , arvutivõrgus: http://wetten.overheid.nl/zoeken

Karistusseadustik. Vastu võetud 06.06.2001. RT I 2001, 61, 364

Korrakaitseseadus . Vastu võetud 23.02.2011. RT I, 02.12.2016, 6

Politsei ja piirivalve seadus. Vastu võetud 06.05.2009. RT I 2009, 26, 159

Riigiteataja võrguväljaanne, arvutivõrgus: www.riigiteataja.ee

Siseturvalisuse arengukava 2015-2020, arvutivõrgus: www.siseministeerium.ee/et/stak

Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse uuring, august 2016, Saar Poll OÜ

Turvaseadus. Vastu võetud 08.10.2003. RT I 2003, 68, 461

Wikipedia eesti keelne võrguväljaanne, arvutivõrgus: et.wikipedia.org

Wikipedia hollandi keelne võrguväljaanne, arvutivõrgus: nl.wikipedia.org

Lisa 1

Küsimustik abipolitseinikele

Hea vastaja !
Täname, et leidsid aja küsitluses osalemiseks. Viime läbi Põhja prefektuuris analüüsi tuvastamaks võimalusi abipolitseinike paremaks kaasamiseks turvalisuse tagamisse politseis ning uurime ka soove, vajadusi ja rahulolu abipolitseinike kaasamisega. Selleks palume Sul vastata alltoodud küsimustele! Aitäh!
Küsimustikus on 17 küsimust.

Kui vana Sa oled?
 18-25 aastat
 26-35 aastat
 36-45 aastat
 46-55 aastat
 vanem kui 55 aastat

Kui kaua oled abipolitseinik olnud? 
 kuni aasta
 1-5 aastat
 5-10 aastat
 kauem kui 10 aastat

Kas oled rahul abipolitseinike kaasamisega oma piirkonnas? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas tunned , et Sul on piisavalt teadmisi ja oskusi abipolitseinikuna turvalisuse tagamisel?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas Sinu arvates on piisavalt võimalusi kodanikuna turvalisusesse panustamiseks?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas tunned, et Sinu kaasamisel rakendatakse Sinu oskusi ja teadmisi parimal võimalikul moel?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas Sinu võimalused politseitöös osalemiseks on piisavalt mitmekesised?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kellena soovid abipolitseinikuna panustada?
Patrullis
Ennetuses 
Muu (täpsusta!)

Kas informatsioon võimalustest politseitöös osaleda jõuab Sinuni piisavas mahus ja piisava kiirusega?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinikud on Sinu hinnangul kogukonnas hinnatud? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinikele toimub piisavalt koolitusi? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinikele toimub piisavalt motivatsiooniüritusi? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Millised on Sinu hinnangul politseinike oskused vabatahtlike kaasamisel? 
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Millised on Sinu hinnangul politseinike oskused vabatahtlike juhendamisel? 
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Milliseks hindad oma rühmajuhi tööd?
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Milline on jaoskonna politseinike suhtumine abipolitseinikesse?
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Milline on politseinike suhtumine abipolitseinike töösse?
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea
Suured tänud vastamast!
____________________________
Selgitused:
- võimalik valida ainult üks vastus.
- võimalik valida mitu vastust.
Kõikidele küsimustele sai lisada vabas vormis kommentaari.

Küsimustik politseinikele

Hea vastaja!
Täname, et leidsid aja küsitluses osalemiseks. Viime läbi Põhja prefektuuris analüüsi tuvastamaks võimalusi abipolitseinike paremaks kaasamiseks turvalisuse tagamisse politseis ning uurime ka soove, vajadusi ja rahulolu abipolitseinike kaasamisega. Selleks palume Sul vastata alltoodud küsimustele! Aitäh!
Küsimustikus on 17 küsimust.

Kui vana Sa oled?
 18-25 aastat
 26-35 aastat
 36-45 aastat
 46-55 aastat
 vanem kui 55 aastat

Kui kaua oled politseinikuna töötanud? 
 kuni aasta
 1-5 aastat
 5-10 aastat
 kauem kui 10 aastat

Kas oled rahul abipolitseinike kaasamisega oma piirkonnas? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas tunned, et abipolitseinikel on piisavalt teadmisi ja oskusi abipolitseinikuna turvalisuse tagamisel?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas Sinu arvates on piisavalt võimalusi kodanike kaasamiseks turvalisusese tagamisele?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas tunned, et abipolitseiniku kaasamisel rakendad tema oskusi ja teadmisi parimal võimalikul moel?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinike kaasamise võimalused politseitöös on piisavalt mitmekesised?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kellena/millises töös võiks abipolitseinikke kaasata? 
Patrullis
Ennetuses 
Muu (täpsusta!)

Kas informatsioon võimalustest abipolitseinikke politseitöös kaasata jõuab Sinuni piisavas mahus ja piisava kiirusega?
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinikud on Sinu hinnangul kogukonnas hinnatud? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinikele toimub piisavalt koolitusi? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Kas abipolitseinikele toimub piisavalt motivatsiooniüritusi? 
 Ei
 Pigem ei
 Ei oska öelda
 Pigem jah
 Jah

Milliseks hindad enda oskusi vabatahtlike kaasamisel? 
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Millisteks hindad enda oskusi vabatahtlike juhendamisel? 
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Milliseks hindad Põhja prefektuuri vabatahtlike koordineerija tööd?
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Milline on Sinu suhtumine abipolitseinikesse? 
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea

Milline on Sinu suhtumine abipolitseinike töösse? 
 Halb
 Pigem halb
 Ei oska öelda
 Pigem hea
 Hea
Suured tänud vastamast!
____________________________
Selgitused:
- võimalik valida ainult üks vastus.
- võimalik valida mitu vastust.
Kõikidele küsimustele sai lisada vabas vormis kommentaari.
1 Saar Poll (2016). Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel. Kättesaadav internetis: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Siseturvalisuse_vabatahtlikud/2016_eesti_elanikud_siseturvalisuse_vabatahtlikus_tegevuses.pdf
2 Hollandi keeles: politievrijwilliger
3 Arvutivõrgus: http://wetten.overheid.nl/BWBR0007321/2016-02-01
4 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/127032015028?leiaKehtiv
5 PolitieConditie sportapp, leitav arvutivõrgust: https://play.google.com/store/apps/details?id=nl.politieacademie.conditie
6 Allikas: Abipolitseiniku seadus (APolS) § 8 lg 1
7 Allikas: Besluit rangen politie, Arvutivõrgus: http://wetten.overheid.nl/BWBR0006981/2013-12-05
8 Allikas: Besluit rechtspositie vrijwillige politie, ART 5 lg 1. Arvutivõrgus: http://wetten.overheid.nl/BWBR0007321/2016-02-01
9 Arvutivõrgus: https://www.kombijdepolitie.nl/LerenEnWerkenAlsAgent/vrijwilliger/Paginas/vergoeding.aspx
10 Abipolitseiniku seadus. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122010001?leiaKehtiv
11 Abipolitseiniku tegevust tutvustav veebileht. Arvutivõrgus: www.abipolitseinik.ee
12 Siseturvalisuse arengukava 2015-2010. Arvutivõrgus: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/siseturvalisuse_arengukava_2015-2020_kodulehele.pdf
13 Politsei-ja Piirivalveameti pressiteade, 11.04.2016. Kättesaadav internetis: https://www.politsei.ee/et/uudised/uudis.dot?id=558252
14 Abipolitseiniku seaduse eelnõu seletuskiri SE 628. Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/download/c5b3b684-1bb7-160e-03f3-192b9a4cf23a