Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutab endast politseivägivald ?
Sisekaitseakadeemia
Politsei- ja Piirivalvekolledž
POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE
( Police Brutality)
referaat
õppejõud: Uno Traat
Muraste 2013­
  • Sisukord




    1.Sisukord 2
    2.Sissejuhatus 3
    3.Mida kujutab endast politseivägivald ? 4
    3.1 Politseivägivalla põhjused 5
    3.2 Meetodid politseivägivalla vastu 6
    4. California , Davise Ülikooli näide 7
    5.Kokkuvõte 8
    6.Kokkuvõte inglise keeles 9
    7. Viidatud allikate loetelu 10
  • Sissejuhatus


    Kaasaegses maailmas ei tohiks mingi hinna eest eksisteerida selline nähtus nagu seda on politseivägivald. Ometigi me näeme televiisorist aeg-ajalt välismaiseid videoreportaaže, mis keskenduvad mingile sündmusele, mis on seotud politseivägivallaga. Politseivägivald on seotud eelkõige suuremate meeleavalduste, massiliste kogunemiste või siis massirahutustega.
    Viimasel ajal on kõne all just politseinike vägivald rahumeelsete meeleavalduste laialisaatmisel. Politseiametnikud kipuvad oma võimuga liialdama ning kaotavad mingil määral ka enesevalituse. Näitena võib tuua California Davise Ülikooli, kus 2011. Aasta novembris leidis aset üliõpilaste meeleavaldus , mis oli osa üleriigilisest liikumisest ,, Okupeerige Wall Street . ’’ Politsei reageeris rahumeelsele üliõpilaste meeleavaldusele äärmiselt tõsiselt, kaasates ka raskerelvastust. Rahumeelseid protestijaid koheldi julmalt, olenemata sellest, et nad ei osutanud mingit vastupanu1.
    California Davise Ülikooli juhtumile lisaks on erinevate riikide politseijõud tarvitanud rahumeelsete protestijate suhtes vägivalda erinevas ulatuses. Kuna probleem on laialdaselt levinud, keskendutakse üha enam politseivägivalla ennetamiseks ja võimu kuritarvitanud ametnike vastutusele võtmisele.
    Oma referaadis kasutan allikana põhiliselt Dylan Rodrigueze uurimust – De – provincialising police violence . Selle allika leidsin Sage Journalsi andmebaasist ning see on avaldatud 2012 aastal. Lisaks kasutan oma referaadis allikana Carla Shedd-i , David Mangan-i ning Joshua Varoni tekste. Tekstide originaalpealkirjad on välja toodud viidetena lehekülgede all.
  • Mida kujutab endast politseivägivald ?


    Igal aastal kajastavad tuhanded raportid üle maailma politsei poolset põhjendamatut jõu kasutamist. Lisaks on suurel hulgal juhtumeid, mis ei jõua mingil põhjusel raportitesse, või mis lihtsalt maha vaikitakse.
    Politseivägivalda võib defineerida järgmiselt: Politseivägivald on politseiniku poolt põhjendamatult tsiviilisikule tekitatud füüsiline või psühholoogiline kahjustus. Kaasaegne politseivägivald koosneb surmavast jõust, surmava jõi ülemäärasest kasutamisest, liigse füüsilise jõi kasutamisest, alusetust tulistamisest ning psüühilise ehk. vaimse vägivalla kasutamisest2.
    Politseivägivalla osadeks peetakse ka protsesse, mis on suunatud politseiametnike poolt põhjustatud vägivallajuhtumite mahavaikimiseks või kinnimätsimiseks. Selleks on näiteks võltsitud, ebakorrektsed raportid, tõendite hävitamine ja võltsimine3.
    Politseivägivalla paljastamisel mängib suurt rolli massimeedia . Massimeedia kaudu kujundavad tavakodanikud oma hoiakud ja suhtumise politsei poolsesse vägivalda. Vägivalla vältimise seisukohast on oluline, et politseivägivalla episoodid saaksid avalikustatud ning seadust rikkunud ametnikud karistada . Oluline on, et avalikkusele ei jääks muljet, et politsei poolne vägivald on karistamatu4.

    3.1 Politseivägivalla põhjused


    Et mõista politseivägivalla põhjuseid, nõuab see interdistsiplinaarset lähenemist. Politseitööga kaasneb alati vastandlikkuse tunnetamine , mis teatud olukordades võib olla äärmiselt kurnav ja mõjutada indiviidi tasandil oma tööga toimetulekut5.
    Peamiseks põhjuseks, mis põhjustab politsei poolse liigse jõu tarvitamist on psühholoogilised iseärasused. Indiviidid käituvad erinevates olukordades täiesti erinevalt. Välja on toodud ka soolised erinevused ja stressitaluvuse tase. Üks tüüpsituatsioone, kus politseinik kasutab põhjendamatult liigset jõudu on see, kui ta tunneb, et teda ei austata piisavalt. Kui politseinik tunneb hirmu, siis võib ta rünnata või käituda agressiivselt, olenemata sellest, kas reaalne oht eksisteerib või mitte. Sellistel juhtudel on raske tõendada, et politseinik kasutas põhjendamatult liigset jõudu, kuna ametnik ise väidab, et oli ohus. Siiski peaks pikk situatsiooni analüüsimine andma küllaltki hea ülevaate sündmuste tegelikust käigust6.
    Tihti väljendub politseivägivald ka selles, et isikuid peetakse kinni ilma seadusliku aluseta . Palju on sündmuskohal peetud kinni süütuid tsiviilisikuid , kellele on esitatud kahtlus. Hilisemal tõendamisel aga selgub , et kinnipidamiseks puudus igasugune alus. Lisaks sellele on täheldatud ka rassist tulenevat erikohtlemist. Tumeda nahavärvusega politseinikud kipuvad liialdama jõu kasutamisega, kui subjektiks on valge nahavärviga isik. Sama situatsioon kehtib ka täpselt vastupidiselt7.

    3.2 Meetodid politseivägivalla vastu


    Politseivägivalla juhtumite uurimine nii-öelda „ juhtum juhtumi kaupa “ ei ole andnud soovitud tulemusi. Seetõttu on probleemi hakatud käsitlema riigi ning rahvusvahelisel tasandil. Probleemi olemus on tõsisem, kui see esialgu välja paistab.
    Üheks võimalikuks meetodiks on kohalikes politseijaoskondades luua spetsiaalsed grupid, kes tegelevad politseivägivalla ennetamisega. Eelkõige peetakse silmas psühholoogilisi vestlusi ning ametnike käitumise analüüsimist. Proovitakse jõuda olukorrani, kus kohalik politseijaoskond tegeleb probleemi lahendamisega ja vastutuse võtmisega, mitte ei vaiki politseivägivallaga seotud juhtumeid maha8.
    Loodud on erinevaid rahvusvahelisi organisatsioone, mis võitlevad politseivägivalla vastu. Need organisatsioonid on avaldanud suurel hulgal videoid, plakateid, pidanud suurel hulgal koosolekuid. Eriti aktiivsed on organisatsioonides perekonnad, kes on politseivägivalla tõttu kaotanud oma lapse. Lisaks on erinevad organisatsioonid esinenud avalikult televisioonis, sealhulgas ka MTV ning CNN kanalitel. Organisatsioonide eesmärgiks on avaldada mõju kogu maailmas ning kutsuda üles üha rohkem rahvast võitlema politseivägivalla vastu.
    Igal aastal peetakse rahvusvahelist päeva politseivägivalla vastu. See leiab aset iga aasta 22. oktoobril. Sellest võtavad kindlalt osa 60 linna üle kogu maailma. Liikumine The Adopt-a-Spot Program kogub inimestelt kokku juhtumeid, mis puudutas neid või nende lähedasi. See programm põhineb kindlal sotsiaalsel haardel. Usutakse et see programm on uus ja ainulaadne ning osutub väga efektiivseks. Programmi abil loodetakse politseivägivallaga kokkupuutunud inimeste sotsiaalseid tingimusi parandada9.
    Lisaks on üle kogu maailma loodud laiaulatuslikke organisatsioone, mis keskenduvad politseivägivalla olemusele ja selle ennetamisele. Nendeks on : New Yorki Kodanikevabaduse Liit (NYCLU) , 22- oktoobri koalitsioon (IDAPB), New Yorki Politsei Ümarlaud (NYPR), Vanemad Politseivägivalla Vastu ( Parents Against Police Brutality), Anthony Baezi sihtasutus : Kogukond & Vanemad Politseivägivalla vastu. Lisaks veel paljud sotsiaalsed liikumised: Copwatch, Stop Police Abuse Now, Every Mother’s Son.
  • California, Davise Ülikooli näide


    18 oktoobril 2011, California Davise Ülikooli õpilased alustasid protesteerimist, mis oli üheks osaks Occupy liikumisele. Politsei reageeris sellele meeleavaldusele ülimalt rängalt. Kaasati raskerelvastust ning ülemääraselt rasketehnikat.
    Meediasse lekkis pilt, kus politseinikud kasutavad rahumeelsete protestijate peal pipragaasi. See foto põhjustas ülemaailmseid lahkhelisid ning California politsei sai suure kriitika osaliseks . Lisaks sõimasid politseinikud mustanahalisi protestijaid väga rassistlike solvangutega. See omakorda süvendas protestijate aktiivsust. Hiljem on peetud politsei tegevust ka provokatsiooniks, mis õigustaks politseipoolse vägivalla kasutamist.
    Politsei on põhjendanud 18.oktoobri sündmusi sellega, et jõudemonstratsiooniga püüti protesti ohjeldada. Paraku on jäänud arusaamatuks, miks politsei kasutas rahumeelsel üliõpilaste protestil helikoptereid ning snaipreid. Kogukonna arvates oli tegemist siiski politsei poolse ülereageerimisena ning laialdasemalt on peetud seda ka politsei poolseks provokatsiooniks10.
    Politsei teostas protesti ajal ka mitmeid põhjendamatuid vahistamisi, mis hilisemal tõendamisel osutus täielikult alusetuks. Oluline on see, et avalikkus mõistis politsei käitumise California Davise Ülikooli protesti ajal hukka. Seda sündmust analüüsitakse kuni praeguseni ning kindlasti saab see sündmus oluliseks punktiks edaspidises võitluses politseivägivalla vastu.
  • Kokkuvõte


    Kurb on tõdeda, et kaasaegses maailmas eksisteerib mõiste nagu politseivägivald. Jääb mõistmatuks, kuidas saab avalikku rahu ja teiste isikute õigushüvesid kaitsev ametnik ise tarvitada vägivalda. Loodan, et tulevikus selgitatakse välja peamised riskitegurid ning osatakse juba eos politseivägivalda ära hoida. Mulle kui tulevasele politseiametnikule on igasugune politseivägivald vastuvõetamatu. Olen arvamusel, et politseivägivalla teket soodustavad suurelt ka seadused. Näiteks on Ameerika Ühendriikides lubatud väga kergekäeliselt kasutada tulirelva . Seetõttu kipuvadki ametnikud tulirelva kasutama olukordades, mis kohe kindlasti ei nõua seda. Nagu eelpool juba selgus, muutub politseinik eriti agressiivseks ning kontrollimatuks siis, kui ta on nii-öelda ohuolukorras.
    Lahenduseks politseivägivallale oleks ametnike pidev psühholoogilise valmisoleku testimine . Või siis regulaarsed vestlused psühholoogiga, et märgata võimalikke ohumärke. Kindlasti toetan argumenti, et politseivägivalda ei tohi maha vaikida. Kui on probleem, peab selle lahendama, mitte peitma. Eestis tõstatus politseivägivalla küsimus minu arvates päevakorda aprillirahutuste ajal 2007. aastal, kui vene päritolu märatsejad väitsid, et neid piinati ning nende põhiõiguseid piirati. Minu arvates tegutses politsei aprillirahutuste ajal äärmiselt professionaalselt ning tegi kõik, et rahutused kontrolli alla saada. Pean silmas, et tehti kõike, mida võimaldab politseinikele seadus. Tegutseti oma pädevuse piires.
    Politseivägivalda saab ära hoida, karmistades seadusi. Seadusest üle astunud ametnik tuleb võtta vastutusele ning tuleb see tuua ka avalikkuse ette. Politseiametnik peab teadma, et tal lasub vastutus ning ta peab tegutsema niiviisi, et tema poolt valitud vahendid oleksid minimaalselt kahjustavad ja maksimaalselt efektiivsed. Politseinik peab taluma psühholoogilist ja füüsilist pinget ning oskama kriisisituatsioonides edukalt hakkama saada.
  • Kokkuvõte inglise keeles


    It’s hard to tell that police brutality exist in modern world. It’s very hard to understand , why the officer who protects the human rights, using the violence. I hope that in future people find out the main reasons and risk factors of police violence and police violence in prevented before it starts. As a future police officer is any police violence for me unacceptable. I think that emergence of violence is favorable by laws . For example in United States of America is using a gun is very easily accepted. This situation gives to police officer courage to use a gun in situations what clearly doesn’t requires it. As I said in this work, police officer turns to especially agressive and uncontrollable when he/she is in a critical situation.
    Solution for police violence is regular psyhic tests for officers. The other option is private conversations between officer and psychologist. I really support fact that police violence can’t be keep silent. If there ’s a problem, the problem must be solved, not being hided.
    Police Violence termin was raised up in Estonia , April 2007 in “ Bronze Night”. The Russian rebels told that, they were treated awful by the Police of Estonia. They told that, their human rights were restricted. I think that in “Bronze Night’’ police was operated very well. They were doing all what they can and all the police activity based on laws. I was proud of Estonian Police forces in April 2007.
    Police violence can be prevented by roughening the laws. Police officer must know that he has responsibility and he must make right and fair decisions.
  • Viidatud allikate loetelu


    Dylan Rodríguez - De-provincialising police violence: on the recent events at UC Davis ; lk 99 ; 2012 - http://rac.sagepub.com/cgi/reprint/54/1/99
    Black Radical Congress - Contemporary Police Brutality and Misconduct ; http://www.greens.org/s-r/26/26-04.html
    Black Radical Congress - Contemporary Police Brutality and Misconduct ; http://www.greens.org/s-r/26/26-04.html
    Carla Shedd - Race and Police Brutality: Roots of an Urban Dilemma ; 2010 ; lk 15 http://csx.sagepub.com.ezproxy.utlib.ee/content/39/1/43.full.pdf+html
    Dylan Rodríguez - De-provincialising police violence: on the recent events at UC Davis ; lk 100 ; 2012 - http://rac.sagepub.com/cgi/reprint/54/1/99
    1 Dylan Rodríguez - De-provincialising police violence: on the recent events at UC Davis ; lk 99 ; 2012 - http://rac.sagepub.com/cgi/reprint/54/1/99
    2 Black Radical Congress - Contemporary Police Brutality and Misconduct ; http://www.greens.org/s-r/26/26-04.html
    3 Black Radical Congress - Contemporary Police Brutality and Misconduct ; http://www.greens.org/s-r/26/26-04.html
    4 Carla Shedd - Race and Police Brutality: Roots of an Urban Dilemma ; 2010 ; lk 15 http://csx.sagepub.com.ezproxy.utlib.ee/content/39/1/43.full.pdf+html
    5 David Mangan - The Use of Excessive Force ;2006 ; http://www.drury.edu/ess/irconf/DMangan.html
    6 Michael Enfield – Causes of Police Brutality ; 2010 ; http://ezinearticles.com/?Causes-of-Police-Brutality&id=4003608
    7 Joshua Varon - Stop Police Brutality Starting With the LAPD ;
    8 Danette Chavis – National Actions Against Police Brutality ; http://www.change.org/petitions/national-action-against-police-brutality
    9 David Lindblom, Sonya Bayona, Dmitri Seals, Brenda F. Seals - CREATING SOCIAL ACTIVISM AGAINST POLICE BRUTALITY ADOPT-A-SPOT ; 2000 ; lk 104-105
    10 Dylan Rodríguez - De-provincialising police violence: on the recent events at UC Davis ; lk 100 ; 2012 - http://rac.sagepub.com/cgi/reprint/54/1/99
    10
  • Vasakule Paremale
    POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #1 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #2 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #3 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #4 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #5 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #6 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #7 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #8 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #9 POLITSEIVÄGIVALD JA SELLE PIIRAMINE #10
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mulder Õppematerjali autor
    Kaasaegses maailmas ei tohiks mingi hinna eest eksisteerida selline nähtus nagu seda on politseivägivald. Ometigi me näeme televiisorist aeg-ajalt välismaiseid videoreportaaže, mis keskenduvad mingile sündmusele, mis on seotud politseivägivallaga. Politseivägivald on seotud eelkõige suuremate meeleavalduste, massiliste kogunemiste või siis massirahutustega.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL
    41
    docx

    ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL

    suhtlemisoskust. Minimaalne haridustase on ettevalmistav kutseharidus diplom. Erinevus siinkohal ongi ainult haridus nõudes, nimelt meil on abipolitseiniku esimese taseme õppes osalemiseks nõutav kõigest põhiharidus. Hollandi politsei vabatahtlikus politseinikuks saamise protsess on pikem ja põhjalikum kui Eestis. Igaüks, kes tahab liituda vabatahtlikuna politseiga, peab esmalt läbima psühholoogilise testi ja füüsilised testid selgitamaks välja, kas nad on selle töö jaoks üldse sobilikud. Kõigepealt tuleb vabatahtlikuks politseinikuks saamisel kõigepealt läbida põhjalik kandideerimisprotsess, mis juba ise võib võtta aega kuni 6 kuud ning mille käigus selgitatakse välja, kas isik üldse sobib politseiniku ametikohustusi täitma või mitte. Eestis on see protsess mõnevõrra lihtsam, abipolitseinikus kandideerimiseks tuleb huvilisel esitada politseile avaldus

    Õigus
    Õigusalane inglise keel
    19
    doc

    Õigusalane inglise keel

    the ministry of Internal Affairs/ For Foreign Affairs - välisministeerium 723. assistant policemen ­ abipolitsei 724. proceed ­ lähtub 725. grant ­ tagama 726. state and public authorities ­ riigi võimuorganid/avalik võim 727. relevant way ­ vastaval viisil 728. irrespective ­ vaatamata/hoolimata (notwithstanding) 729. nationality (citizenship) ­ kodakondsus 730. gender (sex)- sugu 731. property status­ kinnisvara omamine 732. unlawful ­ ebaseaduslik 733. mental violence ­ vaimne vägivald 734. affronts human dignity ­ solvama 735. to cite a law, to quote a law ­ tsiteerima seadust 736. blemish ­ kahjustama/rikkuma 737. obstruct ­ takistama 738. not subject to disclosure ­ avalikustamine 739. to exercise control ­ teostama kontrolli 740. prescribed by law ­ ettenähtud seadusega 741. prosecutor`s precept ­ prokuröri ettekirjutus 742. security police ­ kaitsepolitsei 743. police board ­ politsei amet 744. the security police board ­ kaitsepolitsei

    Õigus
    Inimõigused-kaasuste kokkuvõtted-õigus isikuvabadusele
    12
    doc

    Inimõigused, kaasuste kokkuvõtted, õigus isikuvabadusele

    november 1988) Kaebajad hr Terence Brogan, hr Dermot Coyle, hr William McFadden ja hr Michael Tracey on Põhja-Iirimaal elavad Briti kodanikud, kes vahistati kahtlustatuna osavõtus Põhja-Iirimaa probleemidega seotud terroriaktide õhutamisest, ettevalmistamisest ja täideviimisest. "Terrorismi" määratletakse 1984. aasta seaduses kui "vägivalla kasutamist poliitilistel eesmärkidel", kaasa arvatud "vägivalla kasutamine üldsuse või selle osa hirmutamiseks". Kõigi kaebajate puhul pikendas Põhja-Iirimaa asjade State Secretary seadusega lubatud 48tunnist esialgset kinnipidamisaega. Kaebajaid peeti kinni vastavalt viis päeva ja üksteist tundi, kuus päeva ning kuusteist ja pool tundi, neli päeva ja kuus tundi ning neli päeva ja üksteist tundi. Kõiki nelja kuulati üle konkreetsete terroriaktide kohta, ent enne vabastamist ei esitatud ühelegi neist ametlikku süüdistust ja kedagi ei toimetatud kohtu ette.

    Inimõigused
    Revision Questions
    14
    pdf

    Revision Questions

    1. What is known about the earliest settlers from Estonia to the territory of the present-day US? *The first immigrants from Estonia in the US = 1627 ­ no trace of the "Estonians and Livonians" who left their homeland to settle at the mouth of the Delaware River (a Swedish colony) · 1654 ­ at least one Estonian in the settlement of New Sweden on the Delaware River ­ Johan Schalbrick, a drummer from Tallinn (Reval) · New Sweden ­ Swedish colony on the Delaware River from 1638­1655 · 1657 ­ Martinus Hoffman, born in Tallinn (Reval), came to New York (New Amsterdam), started to work as a saddlemaker. · His great-granddaughter Cornelia Hoffmann (b. 1734) married Isaac Roosevelt, which makes her the great-great-grandmother of Franklin Delano Roosevelt, president of the US from 1933­45. · Hans Rebane = 1897 ­ founded the first Estonian-language newspaper in the US ­ Eesti Ameerika Postimees (published in NY until 1911)

    Inglise keel
    Sissejuhatus inglise õiguskeelde
    35
    docx

    Sissejuhatus inglise õiguskeelde

    Corruption ­ korruptsioon (Informal) rule of conduct ­ eetikakoodeks Provide - ei ole seadusega sätestatud ????? Law provision ­ seadusega sätestamine Compensate; (benefit); indemnify (kindlustusega seot); reimbursement, award damages­ hüvitama, kompenseerima Insurance indemnification Suspend ­ mingiks ajaks kõrvaldama Dismiss; fire ­ vallandama Prosecution ­ kohtulikule vastutusele võtmine Prosecutor's office ­ prokuratuur Under this or that law ­ selle või teise seaduse järgi (nt süüdi mõistetud) According to; pursuant to this law ­ vastavalt sellele seadusele 2 Injury; bodily harm (BH)- vigastus Claim ­ nõue To file a claim with sb ­ (kellegagi hagi esitama); nõuet esitama To bring an action ­ hagi alustama To find sb guilty ­ süüdi mõistma Not guilty (innocent) - süütu Verdict ­ otsus, mille teeb vandekohus Judgment ­ kohtuniku otsus Prison ­ vangla ­(taval kauem) Jail ­ vangla (taval pool-aasta aega)

    Inglise õiguskeel 1
    Public International Law is a system of law
    47
    docx

    Public International Law is a system of law

    Public International Law is a system of law, different from domestic law. Why is this system unique? Usually law regulates relations between people, people and the state etc, PIL regulates relations between states. Thats why PIL is important for international relation students. PIL influences the life of everybody, it doesn't regulate people directly but indirectly (through the decisions of the states), because it's everywhere. It's like air. E.g. when you want to send a letter to Brazil, you put a stamp from your own country and send it from your post office and the letter gets delivered. Why is this so easy, because there are certain international conventions that regulate postal services. E.g. traffic signs are almost the same everywhere, why? Because of certain int conventions that require the states to have more or less unified traffic signs. States apply international regulations to national regulations and they have to be in accordance with each other, the s

    Inglise keel
    Ameerika kirjandus alates I maailmasõjast kuni tänapäevani
    29
    docx

    Ameerika kirjandus alates I maailmasõjast kuni tänapäevani.

    Ameerika Kirjandus 30.01.13 Naturalism · France, Emile Zola · Put down his theory in 1879: Le Roman Experimental, attempt to explain the development of human society throuch biological laws · Outlook is deterministic, pessimistic, fatalistic (fate or biology) · Man as an animal-clever than other beasts, still explainable within the framework · Man is not a free agent, is govern by something · Unable to determine his own faith · Hereditary · Naturalists tried to apply in fiction the processes of natural sciences · Writers task is to record facts, systems of behaviour, living conditions, never revealing any natural unbiased (completely natural) · Point of view: amoral-outside the category of morality, neither good or bad · Naturalist find it absurd to blame the wicked. These criminals are doing what nature, environment, their unconscious tells them to do. Naturalists do not judge their characters, they sim

    Ameerika kirjandus
    Cialdini raamat
    548
    pdf

    Cialdini raamat

    More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T. MUNGER, Vice Chairman, Berkshire Hathaway, Inc.

    Psühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun