Vana- Liivimaa
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kelziii
Õppematerjali autor
Millist liiki kokkupõrke korral andsid ristisõdijate varustus ja oskused eriti valusalt tunda? Milline eelloetletud võitlusviisidest oli ründajale kõige ohvriterohkem? Väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse kuna seda kasutasid eestlased hästi ära ning piirasid väiksed sakslaste rüütlisalgad metsas ümber, tapeti ning varastati nende varustust. 7.Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses? Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust. 8.Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust. Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine 9.Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused. Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 10
• Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad • Vasallid said lojaalsed, võitlusvõimelised Põhja-Saksa väikeaadlikud • Harju-Viru rüütelkond — Eestimaa rüütelkond + Liivimaa rüütelkond • Läänid polnud ordu alal pärandatavad, rüütelkondade aladel olid • Vasalli-senjööri läänisuhe formaalsus • Maaisandad läänistasid valdusi majanduslikel kaalutlustel KESKAEGSE LIIVIMAA VÕIMUSUHTED
Ordu maid ei läänistatud. Talupoegadega ühised söömaajad vakusepeod. Asutati esimesed eramõisad. Talupoja õiguslik seisund 13.sajandil Seisund hea vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda. Tuli leppida paljude koormistega viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kohalik rahvas osales sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Saaremaa kõige parem olukord, kuna kauplesid õigused välja, seal levis hinnus. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida. Igasse kihelkonda ehitati kirik, neile lisandusid väiksemad kabelid. Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi. Linnade teke
Millal ja miks toimus eestlaste ülestõus, mis selle käigus tehti? Ülestõus toimus 1223.aastal ja selle käigus tahtsid eestlased tagasi saada oma maad. Selle käigus korraldati Vabadusvõitlus. Mis on Dannebrog, selgitage sellega seotus legende! Dannebrog on Taani riigilipp. Eestlaste ja taanlastevahelisel lahingul olevat taevast tulnud alla punane, valge ristiga lipp, millest said taanlased julgust ja millest sai Taani riigilipp... Selgitage eeslaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses? 1)Sõdurid olid väiksemal tasemel ja väheste kogemustega, KUNA eesti rahvas ei olnud välja koolitatud sõjarahvas. Eestlased olid talurahvas. 2)Halvem relvastus ja sõjatehnika, KUNA sõjatehnika maksis palju ja eestlastel ei olnud endal piisavalt toorainet, et toota kvaliteetset relvastust. 3)Pidime sõdima mitme riigiga korraga, KUNA erinevad riigid käisid meil rüüsteretkedel. Näiteks *Ristisõdijad, *Taanlased, *Rootslased, *Vene vürsti riik.
sakslaste tugipunkt. Taheti Võnnu kindlus enda alla võtta. Saadi teada, et Riia alt tuleb sakslaste abivägi. Eestlased peitsid end Võnnu lähedale metsa ja seejärel ründasid sakslasi. See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu. Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada. 1210. – Ümera lahing 1217. – Liivimaa ristisõjas murranguaasta: kevadel piirati Otepää eestlaste poolt, sakslased sunniti Ugandist lahkuma. Eestlaste võit. 1227
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel.
SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa
alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid