Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni (0)

1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid?
Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi.
2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold ?
Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi , arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas.
3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast?
Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist . Albert suutis ristida latgalid , Väina ja Koiva jõe ääres olevad liivlased.
4.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada?
Sest neil olid seal juba oma tugipunktid üles pandud.
5.Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Kuidas need lõppesid? Kes oli Kaupo , kes Lembitu ?
Ümera lahinguga saavutasid eestlased võidu sakslaste üle, mis andis neile lootust. Madisepäeva lahing oli vihane lahing, mis kestis tunde ja kus eestlased said lüüa ning sõlmisid rahu sakslastega. Mõlemad pooled said raskelt kannatada.
6.Muistse vabadusvõitluse aastail oli mitut liiki vastastikust vaenutegevust: linnuste piiramine, suured välilahingud kahe sõjaväe vahel, väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse, meresõda. Millist liiki kokkupõrke korral andsid ristisõdijate varustus ja oskused eriti valusalt tunda? Milline eelloetletud võitlusviisidest oli ründajale kõige ohvriterohkem?
Väiksemate salkade rüüsteretked vastase valdustesse kuna seda kasutasid eestlased hästi ära ning piirasid väiksed sakslaste rüütlisalgad metsas ümber, tapeti ning varastati nende varustust.
7.Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses?
Saarlased olid targad, tugevad, reageerisid kiiresti, kavalad, pidasid kõige kauem vastu. Said võitudest innustust.
8.Kas venelased olid pigem liitlased või vastased? Põhjenda oma arvamust.
Vastased, tahtsid maid endale, nendega kaasnes rüüstamine, külade hävitamine
9.Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused.
Nälg, sõjameeste vaesus , halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk.
10.Kas ristisõda Balti rahvaste vastu võib pidada ajalooliseks seaduspärasuseks või juhuseks? Põhjenda oma arvamust.
Seaduspärasuseks, sest alati minnakse edu peale ahneks ja tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu.
11.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel Liivimaa ristisõja käigus: 1201, 1202, 1208, 1210 , 1217 , 1219, 1220 , 1222 , 1224, 1227?

• 1210.a toimus tänapäeva Läti aladel (Võnnu lähedal) Ümera lahing, mille eestlased võitsid
  
• 1212 .a sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu
  
• 1215 .a algas võitlus uue hooga – ristisõdija jõudsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse
  
• 1217. A Otepää linnuse piiramine – sakslaste kaotus. Sakalaste vanem Lembitu
  
• 1217.a Madisepäeva lahing – eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi
  
• 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule
  
• 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa , Rävala, Virumaa ja Järvamaa
  
• 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased , kuid saarlaste malev kihutas nad minema
  
• 1223.a eestlaste üldine vastupealetung
  
• 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida
  

12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa.
Võiduristimine – maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel
Vana-Liivimaa – Eesti ja Läti alad keskajal
13.Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda?
Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud , kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid.
14.Miks puhkes tüli Liivi ordu ja Riia piiskopkonna vahel ja kuidas see lahenes?
15.Milliseks kujunes eestlaste õiguslik olukord? Milliseid kohustusi tuli neil kanda?
Nad jäid isiklikult vabadeks ehk neid ei pärisorjastatud. Kohustused: kümnis, hinnus , kirikukümnis, teotöö, sõjalised kohustused
16.Kuidas kujunes kohalik aadel? Miks oli vaja läänistada maid vasallidele? Miks ordu aladel maid ei läänistatud?
Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde ka teiste hulgast aadlikke, peamiselt sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu.
17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse?
Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. 1248
18.Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai?
23 aprill 1343, sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piiramaTallinna.
19.Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke?
Saksa ordumeister , Kroonika kirjutaja
20.Kellelt abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed?
Venemaalt. Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada.