ühtsemat riigikorraldust luua ei õnnestunud. Säilisid vanad, siinmail oma mõju juba peaaegu kaotanud katoliku kirikuga seotud riigivormid (Liivi ordu ja piiskopkonnad). Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma? Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale? Saksa ordu liivimaa, (riia,tartu,saare-lääne,kuramaa)peapiiskopkonnad
omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis rajada liivimaal kirikuriigi, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. 3. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada? Sest mõlematelt tuli osa inimesi kiirelt sakslastele üle, sest sakslased lubasid kaitset naaberriikide eest. 4. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahingu võiduga said eestlased kõvasti eneseusku juurde Madisepäeva lahing oli üks suurimaid kaotusi 5. Andke hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses. Saarlsaed olid kõvad sõjamehed ning innustasid kindlsasti eestlasi 6. Kas venelased olid pigem eestlaste liitlased või vastased? Põhjendage oma arvamust. Liitlased, kuid tahtsid ikka andamisi ning ülemvõimu tunnustamist. 7
· Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? · Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon? · Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 2 7) Varia (teised mõisted, nimed) · Valdemar II · Võiduristimine · Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223 · Koknese vürst Vjatsko 8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks: - ajaloolise aja algus
Piiskop Meinhardi ülesanne oli Liivimaa ristiusustada; piiskop Berthold alustas misjoni politiseerimist ta sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased alistuma sundida. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Ta eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Ta hakkas 1201. aastal rajama Riia linna, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 3. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahing oli 1210. aastal toimunud lahing eestlaste ja ristisõdijate vahel, mille eestlased võitsid. Madisepäeva lahing toimus 1217. aastal eestlaste ja liivlaste-latgalide-saksalste vahel ning eestlased kaotasid eestlaste vabadus kaotati. 4. Nimeta eestlaste tugevused ja nõrkused muistses vabadusvõitluses. Tugevused mehed olid välja õpetatud, hästi relvastatud Nõrkused omavahelised vastuolud, konfliktid, koostöö oli kehv
3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis ristida latgalid, Väina ja Koiva jõe ääres olevad liivlased. 4.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada? Sest neil olid seal juba oma tugipunktid üles pandud. 5.Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Kuidas need lõppesid? Kes oli Kaupo, kes Lembitu? Ümera lahinguga saavutasid eestlased võidu sakslaste üle, mis andis neile lootust. Madisepäeva lahing oli vihane lahing, mis kestis tunde ja kus eestlased said lüüa ning sõlmisid rahu sakslastega. Mõlemad pooled said raskelt kannatada. 6.Muistse vabadusvõitluse aastail oli mitut liiki vastastikust vaenutegevust: linnuste piiramine, suured
aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka üks kolmest esimesest säilinud ooperist kogu Põhja-Euroopa saksakeelses kultuuriruumis, ja neist ilmselt meisterlikem. Jutt on Johann Valentin Mederi teosest "Kindlameelne Argenia" ("Die beständige Argenia"), mida tunneb ja hindab küll vana saksakeelse ooperi spetsialistide kitsas ring, mille olemasolu fakt puudub aga laiemas ajalooteadvuses; vähemalt eestikeelsed teatmeteosed on ta seni olematuks vaikinud. Me hindame eesti professionaalse muusika ajalugu häbelikult umbes poolteise sajandi pikkuseks. Kummaline, aga samast vaate nurgast pole oluliselt pikem ka näiteks rootsi või taani oma, või lausa üllatav, isegi sak sa muusikalugu mitte. Mõtlen siin rahvuslikku vaatenurka. Enne Napoleoni sõdade lõppu liigendub Euroopa kultuurilugu lihtsalt teisiti keelkondade või majandusgeo graafiliste piirkondade kaupa
sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma kuuluvaid alasid. Olukord selleks on sobiv, Rootsil puuduvad mõjuvõimu laiendada ida suunas hetkel liitlased, ka kuningas on noor ja kogenematu. osapooled Liivimaa, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Taani, Rootsi, Venemaa, Poola 9. Milline koht on Põhjasõjal eestlaste ajalooteadvuses ning rahvapärimuses? Eestlaste jaoks jäi Põhjasõda pikaks ajaks viimaseks suureks sõjaks, jättes rahva mällu väga sügava jälje. Põhjasõja rahvapärimustes avalduv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlust, kummale poole eestlased hoidsid 1. Kuidas õnnestus eesti rahval püsima jääda, kuigi 17.sajandi alguseks oli rahvaarv langenud kriitilise piirini? Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt
7) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega: · Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? · Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon? · Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 8) Varia · Valdemar II 6 Taani kuningas, kes saabus oma vägedega 1219 Tallinna (lindanise) alla ja alustas Põhja- Eesti vallutamist. Temast sai Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkonna hertsog. · Võiduristimine 1220. aastal alanud võidujooks sakslaste ja taanlaste vahel, kumb jõuab enne mingi piirkonna elanikud ristida
neil liivlastega tülid. 3. Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega, neil oli soov saada paremaid kauplemistingimusi. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. 4. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Kuidas need lõppesid? Kes oli Kaupo, kes Lembitu? Ümera lahinguga saavutasid eestlased võidu sakslaste üle, mis andis neile lootust. Madisepäeva lahing oli vihane lahing, mis kestis tunde ja kus eestlased said lüüa ning sõlmisid rahu sakslastega. Mõlemad pooled said raskelt kannatada Lembitu eestlaste maavanem Kaupo oli Liivlaste vanem 5
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tasujad: jüriöö 1343–1345. Ülesanded: Ajalugu 4 7. Miks on juhtide tapmise ja ülestõusnute karistamisega lõppenud jüriöö ülestõus muutunud siiski oluliseks sündmuseks Eesti rahva ajalooteadvuses? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8. Mis toimus Eestis 600 aastat pärast jüriöö ülestõusu algust? Miks ei saanud siis selle
kedagi see eriti ei huvitanud. Eestlastele oma ajalookäsitluse loomine. Esimene eestikeelne ajalookäsitlus on Kalevipoeg. Koostamise idee autoriks on Dr. Bertram. Eestlastele oma ajaloo andmise vajadust tõestasid Dr. Bertram ja Faehlmann. Eepos Kalevipoeg ilmus ÕES toimetistes 1857-1861. Enne Kalevipoega mõjutas eestlaste ajalookäsitlust see, mida nad nägid silmaga varemed, muistised, suuline traditsioon, mälestused. Arvatakse, et eestlaste ajalooteadvuses on kaks märksõna kuldne Rootsi aeg ja Põhjasõja katastroof. Kalevipoeg loob pildi, et enne 13. sajandit oli muistne õnneaeg ja pärast sakslaste vallutusi must periood. 2 Kalevipoja tegevus toimus 12.-13. sajandil. Kreutzwaldi nägemus Muinas-Eesti elust 3 valdkonda: 1) riiklus, kuningavõim ja ühiskond. Enne saksa vallutust Eesti
Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki. Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on Descartesi poolt rajatud. Võrdlevalt kirjeldab inimajalooliuse mõistmine, kuidas toimub ajaloo teaduses ning kuidas see peaks toimima mõistmis ajaloolises teadvuses. Ajalooteadvuses peab asetama ennast minevikku; ajaloolisesse horisonti. Arvestama distantsi ja erinevust, et mitte mõista valesti teist ajaloojärku. Hermenetulise nõude kriitika: ei piisa sellest. Gadamer võrdleb kumbagi katsega astuda kõnelusse ajalooga. Kaks tüüpi kõnelust (ajalooteaduses, norm1 ja MA teadvus, norm 2-normatiivne). Esimesel juhul on tundma õppimine ajalooperioodi. Teine on tõeline kõnelemine on vastastikune mõtlemine. Uuritava käsitlus on ka enesetunnetus. Kui me
annaabi.ee 
