kunagi midagi kõlvatut. Häbitunne võiks ka tingimisi korralikkust tähendada: kui midagi teeks, siis tuleks häbeneda. See ei käi aga loomutäiuste kohta. Kui häbitus on halb ja ka see, et ei häbeneta inetuid tegusid, siis ka häbenemine selliste tegude pärast ei tee midagi paremaks. (Nikom.eetika, 2007: 95-96) Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat - 12 - KOKKUVÕTE Aristotelese Nikomachose eetika-alane peateos võtab kokku nendes raamatutes ehk I ja IV raamatus hüved, poliitikateaduse, teadmisest ja mitmesugustest loomutäiustest. See, mis inimesi õnnelikuks teeb, sõltub inimese vaatenurgast ja selle, millise elustiili ta on omale valinud. Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat - 13 - KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aristoteles. 2007. Nikomachose eetika. Tartu. Ilmamaa
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxx NIKOMACHOSE EETIKA I ja V raamat Lühiessee 2012 Kaks aastatuhat, mis lahutavad meid Aristotelese ajast, on väga vähe muutnud arusaamu ja hoiakuid, käsitlusi hüvedest, inimloomusest ja õiglusest. Nimetatud teemad on aktuaalsed ka tänasel päeval. Kohe peale Nikomachose eetika lugema hakkamist, tabas mind selline äratundmise tunne ja selge arusaamine läbi nende peaaegu kahe aastatuhande, mis lahutavad meid ja Aristotelese poolt elatud aega, ei olegi väga palju muutunud. Inimesed ja nende juures hinnatavad põhiväärtused on endised, käitumisharjumused on sarnased, soovid oma tegevusega saavutada ülim eesmärk olla õnnelik on ka endine. Aeg on muutunud, kui inimeste olemus ja soovid mitte. Edasine raamatu lugemine tekitas minus
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliiti...
probleemidega, mis suures osas moodustavad filosoofia aluse. Nikomachose eetika on Aristotelese üks kolmest eetikaalasest teosest, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristoteles vaatleb küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Uurimisobjektiks on toimiv ja tegutsev inimene, kes peab teiste keskel elades tegema otsuseid õige tegutsemisviisi kohta. Mina uurin lähemalt Aristotelese Nikomachose eetika I ja V raamatut, võttes aluseks professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetika I raamatust leiame vastuse, mis on see hüve, mille poole inimesed püüdlevad. Samuti uurib Aristoteles ka seda, et milline on teiste inimeste keskel elades õige tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT
Aristoteles. Nikomachose eetika. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, kes pani aluse eetikale. Teoses ,,Nikomachose eetika" arutleb Aristoteles selle üle, mis on hüve ja ülim hüve ning õiglus ja ebaõiglus, kuidas inimesed nendesse suhtuvad ning kuidas need on seotud õnne ja inimese loomutäiusega. Oma seisukohti seletab filosoof enamasti riigi ja poliitika vaatenurgast, kuid esindatud on ka üldine arvamus. Hüve kirjeldab Aristoteles kui eesmärki, mille poole püüeldakse mingi tegevusega. Selline suundumus, milleni soovitakse jõuda, on olemas kõigil aladel, näiteks arstiteaduse puhul on selleks tervis. Siinkohal tuleks mainida, et hüvede puhul eristab ta ülimat hüve, milleks on tegevuse eesmärk, mida me selle enda pärast tahame ning kõik muu tuleb tänu sellele. Niisugune on õnn me teeme teisi asju, et saada õnnelikuks. Õnn on meie lõppeesmärk. Siiski pole lihtne selgelt ja üheselt määratled...
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv. See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramä...
Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus: Aristoteles. Nikomachose eetika. Ilmamaa, 1996. Jõgi, P. Õigus ja eetika: Teooriad õigusest ja õiglusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, Õigusteabe AS, 1997, lk. 126 – 168. Tammelo, I., Õiglus ja hool. Ilmamaa, 2006 I LOENG - Nikomachose Eestika Mis on eetika? Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste
osa pahest, ta on vastuolus valikuga. Pahe aga lähtub valikutest. Nauding pole hüve. Selle järgi on nauding mõistlikkusele takistuseks, ning mida rohkem me mõnu tunneme, seda rohkem takistame me mõistlikkust, kuna me harjume sellega. Teise mõtlemise järgi võib samas nauding olla hüve, kuna inimene naudib elu ja tal on nauding, mis on samas ka hüve. Loomus on muutuv ja inimene muutub väga kergesti, seepärast polegi need ühtlased ja korrapärased. Aristotelese Nikomachose eetikas on väga hästi välja toodud kõiksugused head ja vead ning ütleksin nii, et siiamaani on need käitumisviisid ja mõisted meie endi sees olemas. Sellel on seos nii inimeste vahelise käitumisega ning ka inimese ja Jumala vahelise suhtumisega.
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda,
Kindlasti peab iga inimene piisavalt õppima, et olla õnnelik. Üks pääsuke, ega ka mitte üks päev, ei too veel kevadet. Samuti ei tähenda üks päev ega lühike aeg õndsust ega õnne. Peab tõdema, et enamus, mis Aristoteles nendes raamatutes kirjutab, vastab tõele ka tänapäeval - lihtsalt on mugandunud ajaga. Peame olema tänulikud Aristotesele, kes on andnud meile hulgaliselt teadmisi eetika aluste mõistmiseks. KASUTATUD KIRJANDUS Aristoteles. Nikomachose eetika I ja V raamat. Tõlkinud Anne Lill. Tartu: Ilmamaa, lk 1 25. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles (26.03.2013)
Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristo...
Aristoteles 384 eKr- 322 eKr Autor: Kersti Veinšteins Eluloo ülevaade Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika”, “Poliitika” ja “Poeetika”. Meie ajani on jõudnu...
Emotsioonid Argo Kruusmaa Ranno Rentik Sissejuhatus Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioonide olemasolule põhineb valedetektori tööpõhimõte. Ajalugu Üks esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud juba AntiikKreeka filosoofi Empedoklese (492 432 eKr) kirjutistest. Tema arvates taanduvad kõik nähtused neljale algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalu...
Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu
Antiikne vooruseetika Hüve õnn Aristoteles küsib raamatus Igal tegevusel on suundumus mingi Nikomachose eetika*: "Mis on hüve poole. Hüve pole siin mõistetud inimese jaoks hüve?" kitsalt eetilises tähenduses, vaid lihtsalt eesmärgina, mida üldse Ja vastab: "See on hinge toimimine
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest
1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapai...
Emotsioonid lisa Mis on emotsioonid · Teadaolevalt esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid ...
Platoni vabariik · Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa) · Kuidas taltsutada auahnust? · Elanikkonna jagamine klassidesse · Valvurite vooruseks on julgus · Usk, et "ükski kodanik pole kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus" · Eesmärgiks harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine Aristotelese Nikomachose eetika · "Mõned austavad... kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid... Tegelikult peaks austama ainult head inimest" (NE. 1124a28) · Aristotelese lahendus "au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele." NE. 1123b35 · ratsionaalsed valikud · loomupärased inimlikud kalduvused · Aristotelese "loomutäius" oskus õigesti tegutseda
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
Platoni hilised dialoogid (Pidusöök): · Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) 1 · Erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr · Õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes. · Naudinguid on erinevat sorti · Vaid see, kes tunnetab (armastab) ilu, elab "elamisväärset elu" Aristoteles (384-322 eKr) õnnest Nikomachose eetika: · Õnn on "hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna" tähendab oskust mõistuspäraselt toimida · Aristoteles õnnest ja voorusest · Analoogia kunstnike (nt flöödimängija) funktsioonidega o Suurim hüve oma funktsiooni teostamine parimal viisil · Inimhinge funktsiooniks on mõistuspärane toimimine · Seega, inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul
*Sa istud suures valges ruumis. Täiesti ihuüksi. Täielikus vaikuses. Ja sulle on antud ainult üks küsimus. Mida sa küsiksid ? *Inimesi on kahte liiki: need kes jagavad inimesed kahte liiki ja need kes ei jaga. *Igaüks,kes peab end asendamatuks,pistku s6rm vette ja vaadaku,milline auk pärast s6rme välja v6tmist jääb. * Igaüks võib vihastada see on lihtne. Aga olla vihane õige inimese peale, õigel määral, õigel põhjusel ja õigel moel see ei ole kerge. /Aristoteles, Nikomachose eetika/ *Kui oled puutunud kokku sinu jaoks ebasobivate inimestega, oskad rohkem hinnata ja olla tänulik, kohates meeldivaid inimesi *Ilu on sügaval peidus! Juhus/soovid/aeg *Mida täpsemalt planeerid, seda rohkem häirib sind juhuslikkus... *Kõik, mis juhtub, juhtub mingil põhjusel.... *Ära üle pinguta, sest parimad asjad juhtuvad ikkagi siis, kui neid kõige vähem ootad... *Kõige olulisemad sündmused ei toimu ilutulestiku saatel, vaid sünnivad vaikuses...
lähtekohaks ."Aga võib-olla on siiski parem, ja isegi meie kohus tõe nimel, loobuda sellest, mis on lähedane, eriti kui oleme filosoofid, tarkuse armastajad. Sest ehkki mõlemad on armsad, tuleb tõde enam austada."7 .Ta süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. Sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. 4 Ibid, 478 a. 5 Ibid, 370 b ja 370c. 6 Ibid, 473 d. 7 Nikomachose eetika 1096 a. Mõned aastad pärast Platoni surma sai Aristotelesest Aleksander Suure õpetaja. Pärast tema õpilase troonile asumist lõi Aristoteles Ateenasse filosoofiakooli Lykeion. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast,
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
Ta asus Platoni Akadeemiasse ning jäi sinna kahekümneks aastaks, kuni Platoni surmani. Kui Akadeemia juhtimise võttis üle Platoni vennapoeg Speusippos, lahkus Aristoteles Ateenast. Kolm aastat veetis ta Väike-Aasias oma endise kaasõpilase, Atarneuse ja Assose valitseja Hermeiase õukonnas, pühendudes filosoofilisele ja loodusteaduslikule uurimistööle. Ta abiellus Hermeiase sugulase Pythiasega ja neil oli tütar. Aristotelese teine naine Herpyllis oli tema poja Nikomachose ema. Pärast peatumist Lesbosel Mytilenes 344 345 eKr võttis Aristoteles Makedoonia kuninga Philippos II kutsel enda peale tema kolmeteistaastase poja, hilisema Aleksander Suure kasvatamise. Viiekümneaastasena läks Aristoteles tagasi Ateenasse ning rajas linnast kirdesse Apolloni pühamu juurde oma kooli. Apolloni lisanimi Lykeios andis õppeasutusele nime Lykeion. Toredate sammaskäikude( peripatoi) järgi, kus Aristoteles õpetas, nimetati kooli ka ,,peripateetikute kooliks"
vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks). Arostoteles Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna" - tähendab oskust mõistuspäraselt toimida. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon: mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on ,,parim, kauneim, nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL XXX XXX XXX ARISTOTELES Referaat Õppejõud: XXX XXX 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ARISTOTELES........................................................................................................... 4 1.ARISTOTELES'E FILOSOOFIA............................................................................... 6 1.1Loogika ja keelefilossofia.................................................................................... 6 1.2Füüsika............................................................................................................... 7 1.3...
Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama,
oli neil selge ettekujutus selle geomeetrilise kujundi ideaalsusest, mille puhul teoreemid pidid kehtima. Egiptlased ja babüloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud; nende jaoks oli ristkülik põld, ring ratas või kaevuäär. Ilma idealisatsioonita aga ei saanud mõeldagi tõestusest siin tuli teha otsustav samm. On ka arvamus, et traditsioonilised jutustused Thalese ja Pythagorase avastustest on täiesti ebaajaloolised. Iamblichos (Sissejuhatus Nikomachose Aritmeetikasse, 10.8 Pist.): "Thales defineeris arvu kui ühtede kogumi, järgides Egiptuse vaadet, aga Egiptuses ta tegeleski teadustega." Muu teaduslik tegevus Thales oli tihedalt seotud Lähis-Ida kultuuriga. Hilisem antiiktraditsioon on üksmeelne selles, et Thales ammutas kõik oma esialgsed teaduslikud teadmised Babülooniast, Foiniikiast ja Egiptusest. Iamblichos ütleb, et oma tarkuse ammutas Thales Memphise ja Diospolise preestritelt
Kreeka tragöödiad aust: teemad indiviidi suhe kogukonda ; moraalsed konfliktid ja valikud (Euripides : Orestes tapab oma ema kättemaksuks isa surma eest). Tragöödiakirjanikud näevad lahendusena poliste demokratiseerumist, kuid näevad siiski, et rivaliteedist pole pääsu. Platoni Vabariik Au ja kuulsus on vaid näilised (pole midagi reaalset). Auahnust saaks taltsutada kui riigis jagada inimesed klassideks. Valvurite vooruseks on julgus. Eesmärgiks harmoonia. Aristotelese Nikomachose eetika Ei peaks austama rikkaid ja kõrget päritolu, vaid pigem häid inimesi. Lahendus iga inimene peaks püüdlema tõeöise au poole, mida saab loomutäiuse eest. Loomutäius- oskus õigesti tegutseda. Õiged seadmused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadmused = loomulikud eeldused+ harjutused. Aupürgimus peab olema mõõdukas. Aristoteles ütleb, et eneseväärikus tuleneb meie endi tegudest ja isiksusest. Eneseväärikas
väärtust püütud suurendada lisades sellele kuulsa filosoofi nime ja veelgi suurem osa on kirjutatud tema pooldajate-mõttekaaslaste poolt või õpilaste ülestähendused tema mõttekäikudest), kuid ilus oleks öelda, et ehk kirjutas neid kellegi teise käsi, kuid pea ja süda olid A. omad. Igatahes on võrreldud A. teoste teemade hõlmavust Briti entsüklopeediaga, mis tegeleb probleemidega Päikese all ja peal. Toome välja mõned tähtsamad teosed: ,, Organon" ,, Metafüüsika" ,, Nikomachose eetika" selle teose on pühendanud ta oma ainsale pojale Nikomachosele, kes sündis teisest abielust ja arvatavasti poeg avaldaski isa teose postuumselt (pärast isa surma). Muuseas oli ka A. isa nimi Nikomachos. See teos on eesti keeldegi tõlgitud ja ka Jõgeva linnaraamatukogus saadaval. ,,Politeia" ehk nagu Platonilgi ,,Riigist" teos, mis jäänud surma tõttu lõpetamata, kui kus uuritakse ja võrreldakse mitmesuguseid riigikordasid. Õpetus.
8 Kr µ sageli terminus technicus sofistide elukutse kohta. Vrd Gorgias 447c. 9 Saava ja oleva suhte kohta vt nt Timaios 27d28a: Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: mis on alati olev, millel saamist [] ei ole, ja mis on alati saav, mis kunagi olev ei ole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseenesega samane, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ja pole kunagi olevasti olev... 10 Vrd Aristoteles Nikomachose eetika, II. l. 11 Kr ( harvaesinev sõna kreeka keeles ja Platonil ainult kaks korda. Seetõttu on raske hinnata, milline nüanss sellel deminutiivil täpselt on. 12 scil kalavõrkude raskuseks. 4 henduda täielikult. Esimesed seepärast, et neil ei ole üht [pea]eesmärki, mille poole peavad olema suunatud kõik teod, mida nad nii era- kui avalikus elus teevad; teised seepärast, et nad tahtlikult mi-
õpetus õigetest järeldustest ehk süllogistika ja teadusliku meetodi õpetus, kus Aristoteles esitab oma aksiomaatilise teaduse-ideaali. Lõpetuseks tõstaksin oma tööst esile lause ,,Miski pole nii igav kui loogika, ja miski pole nii tähtis.". Minu arust iseloomustab see kõige paremini loogika olemust. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Anvelt, L. Aristoteles : vana-aja universaalsemaid teadlasi Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1938 Aristoteles, Nikomachose eetika. Tartu, 1996. Durant, W. Lood filosoofia ajaloost. Tallinn, 1998. Filosoofia leksikon. Tallinn, ,,Eesti raamat", 1985 McLeish Kenneth Aristoteles : Aristotelese poeetika [Tallinn] : Varrak, 2001 Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992. 19
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
360 e.K.) – sugulussuhted välja juurida meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Seadused – loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus Armastuse “privatiseerumine”, kõrgemale seadmine ühiskonnast ja riigist – Aristotelese vastus riik peab seda respekteerima (nt lahutuse küsimus) Nikomachose eetika: Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos kadumine, loomulik kogukond. Mida see tähendab? Kokkuvõte Aristotelese philia
· Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liik...
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
Oresteia). Mis laadi inimeste vahelistele suhetele peaks riik tuginema? Mis laadi emotsionaalsed sidemed on inimese ja riigi vahel? Mis roll on sellises riigis sõprusel? Platoni vastus teoses Vabariik ütleb, et sugulussuhted tuleb välja juurida. Hilisemas teoses Seadused loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus, mis aitab klannihuvidest üle saada. Aristotelese vastus Nikomachose eetika: · sõprus (philia) ongi see, mis linnriike koos hoiab. ,,Sõprus paistab ka riike koos hoidavat ja seadusandjad kannavad selle eest rohkem hoolt kui õigluse eest." Philia vabal kiindumusel põhinev inimeste vaheline suhe. Selliseid suhteid võib olla eri laadi, eri tüüpi inimeste vahel, kes on mingil viisil seotud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimeste vaheliste suhete kohta .
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
