Aristoteles “Nikomachose eetika” (0)

Tartu Ülikool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Aristoteles “Nikomachose eetika ”
Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest.

Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega
Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud , vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega.
Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures
On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks.
On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv.
See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramängija.
Liialdus ja puudulikkus hävitavad tasakaalukuse ja vaprusem vahepeale aga säilitab.
Naudingutest hoidumisega saame me tasakaalukatseks ja sellistena me suudamegi nendest hoiduda.
Loomutäius seostud naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidised, siis hävib- et millistest tegudest ta sünnib, nende puhul ta ka toimib.
Hingenähtusi on kolm: tunded, võimed, seadmused
Tunneteks pean ma himu, viha, hirmu, julgust , kadedust, rõõmu, armastust, vihkamist, igatsust, kiivist, haletsust ja kõike, millega käib kaasas nauding või kannatus.
Meid kiidetakse või laidetakse loomutäiusest või pahelisusest lähtuvalt.
Loomutäis on seadmus valida seda, ms on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal , millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest.

Sõprusest

Ilma sõpruseta ei tahaks keegi ju elada, kui ka kõik ülejäänud hüved oleksid.
Sõbrale tuleb head soovida ta enda pärast.
Neile, kes on kasu pärast sõbrad, meeldib hüve, mida nad endale saavad, ja kes naudingu pärast, siis nauding endile: teist ei peeta mitte niivõrd sõbraks kuivõrd kasulikuks ja nauditavaks.
Täiuslik sõprus on tublide inimeste vahel, kes on loomutäiuselt sarnased, sest headena soovivad nad teineteisele sama moodi head, kuivõrd ise head on.
Sõbraks ei peeta enne ega sõbruneta, kuni kumbki paistab teisele sõprust ja usaldust väärivana. Sõbrunemissoov ilmneb küll kiiresti, sõprus aga mitte.
Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega, nii nagu ei saa ka korrag paljudesse armunud olla: see paistab liigsusena.
Ülimalt õnnelikel inimestel polegi vaja kasu, vaid naudingut, sest nad tahavad just teistega seltsis olla.
On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, nt isal pojaga ja üldse vanematel inimestel noorematega, mehel naisega ja valitsejal valluvatega.

- kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema.

Sõprus seisneb võrdsuses ja sarnaseuses ning kõigepealt loomutäiusele vastavas sarnasuses.
Õige on ka kõnekäänd , et sõpradel on kõik ühine, sest sõprus rajaneb ju ühistegevusel.
Sõpruse aluseks on ühelt poolt eetos ja teiselt poolt seadus.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kelv Õppematerjali autor

Kokkuvõte Aristotelese "Nikomachose eetikast"

aristoteles euroopa ideede ajalugu filosoofia ajalugu Nikomachose eetika

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

Õigus ja eetika  „ Eetika universaalne ja individuaalne mõõde“  „Juristi ameti koht ühiskonnas“  „Õiguse, eetika ja poliitika seostest“ Essee hindamiskriteeriumid, mis peavad arvestuse saamiseks olema täidetud: 1. kriteerium – essee maht 4- 6 lk. 2. kriteerium – essees on esiplaanil üliõpilase iseseisev analüüs ja põhjendatud hinnangud. 3. kriteerium – üliõpilane on essees sidunud tervikuks erinevad kohustusliku kirjanduse allikad, kirjandust ei ole refereeritud, vaid analüüsitud ja seostatud erinevaid vaateid. Kohustuslik kirjandus:  Aristoteles. Nikomachose eetika

Õigus ja eetika

doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab

Ühiskond

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

hingede vastu. Poliitika eesmärk: õnneliku elu võimalus. Polis vajab filosoofi ja vastupidi.  Ilupüüdlus (armastus): subj naudingutunne – meelelised ja vaimsed!Õnnelik rahvas: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt Vaid see, kes armastab ilu, elab elamisväärset elu. loomutäiusele; suur keskklass  Aristoteles (384-322) Augustinus (354-430) õnnest paradiisis ja prst pattulang.  Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu)  Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil

Filosoofia

doc

Ideede ajaloo kotspekst

Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid (Sokrates): Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab vale toimimine Platon voorusest ja õnnest Vabariik · Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast · Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa · Õiglus = iga osa täidab oma funktsiooni

Filosoofia

docx

Euroopa ideede ajalugu

Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika"

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajalugu

vahendeid ja piiranguid) Ka vaikimine võib olla kõnekas. · Vajadus uurida ka nn 'väiksemaid' tekste ning kirjutamise raamistikku Teooria seos praktikaga väljendub poliitilise teooria võrdsustamises praktikaga (seega innovatiivne ideoloog = poliitiline tegutseja), normatiivsete mõistete kasutuselolekus (ideoloogid täidavad need lihtsalt uue sisuga), ideoloogide legitimeerivas tegevuses. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Keskne mõiste eudaimonia. Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa : mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus).

Euroopa ideede ajalugu

docx

Euroopa ideede ajalugu

Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik.

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt). Kõik see tähendab, et ei piisa teksti enda lugemisest vaid peab tutvuma kogu ajastuga ja peab lugema ka nn väikeste autorite teoseid. Õnn 2. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne, kuid nad olid erimeelel selles osas, kas voorusest piisab õnneks või on vaja veel midagi. Üldiselt on mõlema jaoks õnne olemuseks teatud sorti tegutseminr või tegutsemisvõime (aktiivne, mitte lihtsalt seisund) Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, et peab olema ka näiteks terve keha, hiljem aga jõudis järeldusele, et piisab õigest toimimisest (vooruslikkusest). Vooruslik elu tuleb

Euroopa ideede ajalugu

Rohkem sarnaseid