Aristoteles (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Aristoteles
384 eKr- 322 eKr
Autor: Kersti Veinšteins
Eluloo ülevaade
Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas
Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli
Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat.
Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase
kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast
Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta
põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja
silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik.
Aristotelese tähtsamad teosed on “Esimene filosoofia”, “Kategooriad”, “Esimene
analüütika”, “Teine analüütika”, “Toopika, “Füüsika”, “Nikomachose eetika ”,
“Poliitika” ja “ Poeetika ”. Meie ajani on jõudnud see osa “Poeetikast”, milles
Aristoteles avaldab oma vaateid peamiselt tragöödia kohta.
Aristoteles kui filosoof
Aristotelest peetakse formaalse loogika loojaks, millest omakorda kõige tähtsamaks peetakse süllogismi
kasutamist järelduste tegemisel. Et rõhutada loogika sõltumatust empiirilistest objektidest, kasutab ta mõistete ja
sõnade asemel tähti, nagu tänapäevalgi tavaks. Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus),
kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea
kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga
tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head
riigivormid monarhia , aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles
demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade
seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra
puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas
inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte.
Aristoteles ja retoorika
( Kõnekunst )
Aristoteles koostas 355. a eKr teose "Retoorika", kus ta
formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka
selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest
uskumisväärselt. Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja
ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas ,
et väitlus-ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes
veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe
otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema
eelkõige tõe tunnetamise vahend. Õige mõttetehnika küsimusi
käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma
järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust
on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust
võidule aidata.
Aristoteles ja
poeetika
Deskriptiivne poeetika - kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest
kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt
säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis
süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt
kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a.
Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks
(esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on
mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele
asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide
kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt
alliktekstidele, mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske.
Kasutatud kirjandus
●
https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles
●
http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html
●
http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/
●
http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.ht m
●
http://cmsimple.e-ope.ee/SKA/OIFil_filosoofid/?FILOSOOFID::Aristoteles
●
http://www.debate.ee/vaitlusselts/ajalugu/retoorika-ajalugu
●
https://annaabi.ee/aristotelese-poeetika-o.html

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lillalips Õppematerjali autor

Filosoof Aristoteles, kirjanduslikud väljavaated, Aristoteles kui filosoof.

Filosoof Kirjandus Aristoteles Elulugu Kõnemees

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

ARISTOTELESE SÜLLOGISMITEOORIA, LOOGIKA REEGLID

Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik

Filosoofia

pdf

Kirjanduse tõlgendamise alused

arvates peaksid kirjanikud juhinduma kasutavad (rütm, keel, meloodia) Deskriptiivne poeetika – kirjeldab olemasolevat kirjandust ja Matkimine on inimesele kaasasündinud omadus, ka laps õpib tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused jäljendades Immanentne poeetika Aristotelese kohaselt valmistab matkimine naudingut; kaugelt Aristoteles vaadates kehtib see ka inetu, hirmuäratava, ohtliku matkimise Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” puhul Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia Komöödia kujutab halvemat inimest probleeme Tragöödia kujutab paremat inimest Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates

Kirjandus

doc

Retoorika ajalugu

teenima üldisi huve. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Tunnetades asjade olemust, jõuab inimene neist õigele arvamusele, tunnetades aga inimhinge olemust, saab ta aga võimaluse veenda ka teisi. Platoni arvates kõnekunst peab teenima ühiskondlikku huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. (Panov 1995) Kreeka kõnekunsti üldistatud teooria esitas vanaaja suurim mõtleja, filosoof ja teadlane- entsüklopedist Aristoteles (384-322), kes oli omakorda Platoni õpilane. Aristoteles koostas 355. a. eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Aristotelese “Retoorikas” on retoorika juba omaette aine – siin on varasemale materjalile antud juba filosoofilisem vorm, standardiseeritud mitmed retoorika mõisted, sh eetos, logos ja paatos kui veenmise põhivõtted

Retoorika

doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

Ajalugu

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

kreeklastel, oli kindlasti ka üks põhjustest, miks just Ateenas arenes välja poliitikafilosoofia. Ekskurss2: Vana-Kreeka polis Polised olid suhteliselt väikesed linnriigid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Erinevad linnriigid korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Ateena linnriigis oli umbes 300 000-400 000 inimest, neist umbes kolmandik (kuni pooled) olid orjad. Aristoteles pakkus välja, et kogu käsitöö tehtaks orjade poolt, et kodanikud saaksid pühenduda poliitikale, kuid see polnud reaalsuskirjeldus (ka kodanikud tegid lihtsamaid töid). Teine grupp olid metoigid ehk teiste linnade kodanikud, kes ei saanud mingilgi moel saada linna kodanikuks. Metoikidel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist

Õigus

doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal

Filosoofia