Esse "Aristoteles Nikomachose eetika" (0)

Aristotelese Nikomachose eetika





2012
I raamatus mõtiskletakse hüve tähenduse üle. Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne – hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles , et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja nauding kuulub hinge juurde. Kuid neid ei saa nimetada elunautijateks, kuna mõni näeb suurt vaeva ja on üllas oma eesmärgi saavutamisel.
Hüvedest võib rääkida kahte moodi - need, mis tulevad iseenesest ja need, mis tulevad abivahendiks. Teise variandi alla võib minna nii arusaamine, kui ka selgus. Samas võib sinna alla liigitada ka naudingud ja auavaldused. Kui mingi tegevus toob meile hüve, siis seda paremini ja kiiremini me selle tegevuse eesmärgini viime. Mida rohkem on eesmärke, seda rohkem on ka hüvesid. Mis aga on see ülim hüvi ehk lõplik hüve? Aristoteles seletab, et eesmärke võib olla mitu, kuid see, mis kõige lõplikum on, saabki olema lõplik hüve. Lõplikuks hüveks peetakse seda, mida valitakse alati enda pärast ja mitte kunagi millegi muu jaoks. Õnn samas on ka selline. Õnne saamiseks valima selle, mis on mulle endale kõige parem. Õnne kujutatakse ka enese piirdumisega. Kui inimesel on kõik olemas ja elu on meeldiv, siis ongi see õnn ehk enda lõplik piir. Hüvesid võib jagada ka kolmeks: välised, hingele , kehale. Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud hüvesid. See mis on hingele hea ongi ju hüve inimesele.
Kas õnn on õppimise, mingi muu pingutuse tulemus või hoopis juhus ehk jumalaann? Ülima eesmärgi