Platoni ja Aristotelese seminar (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles?
Milline seos on Aristotelese jaoks poliitikateadusel ja täpisteadustel?
Kuidas erineb Aristotelese käsitlus hüvest vastavast Platoni käsitlusest?
Mille põhjal kritiseerib Aristoteles Platoni ideedeõpetust?
Milline on Aristotelese käsitluses hüvede hierarhia?
Milliseid üldse ei käsitleta?

Lõik failist

seminar : Platon ja Aristoteles
Tekstid:

Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 1829–1842

Aristoteles , Nikomachose eetika , I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html
Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid!

Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles?
Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud . Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav , Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine.

Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)?
Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ehk poliitikaga seotud. Igal ühel on õigus poliitikaga tegelemiseks , sest see puudutab ju kõiki. (Platon ütles, vaid teatud inimestegrupil on õigus). Aristoteles realistlikum ja materiaalsem arusaam ja seletus, kui Platonil, kes oli vaid ideedemaailmas kinni.

Milline seos on Aristotelese jaoks poliitikateadusel ja täpisteadustel?
Igaüks otsustab õigesti asjade üle, mida ta tunneb ja teeb nende suhtes hea otsuse — just nendes asjades, milles ta on haridust saanud, üldises mõttes aga siis, kui on kõigis asjus haritud.
Täielik täpsus ei ole võimalik. Poliitika ei ole puhas teadus, sest koondab hästi palju erinevaid teaduseid kokku. Poliitikas orientiir puudub. Latt olgu alati pigem liiga kõrge, sest siis on püüdlused maksimumi peal. omane otsida iga tegevusliigi puhul täpsust niivõrd, kuivõrd asja loomus seda võimaldab.

Mille poolest erinevad Platoni ja Aristotelese käsitlused filosoofia ja poliitika vahekorrast?
Platoni arvates peaksid poliitikas tegutsema vaid filosoofid . Aristoteles arvas , et meeltega maailm on sama tähtis kui mõistusega tajutav maailm. Platoni arvates pidi loobuma kõigest ja tegema kõike riigi heaks, kuid nad jäid ju tegelikult õnnetuks ja elukaugeks. Aristoteles arvas, et kui riik toetab filosoofiat , siis hakatakse ikka mõtlema omakasu peale ja see ühiskond siis kukub kokku. Filosoofil peab olema ka praktiseerimine.

Kuidas erineb Aristotelese käsitlus hüvest vastavast Platoni käsitlusest?
Aristotelese arust on hüve vaid igale inimesele eraldi, kuid Platoni arvates peaks teenima üks ühine ühiskondlik hüve. Aristoteles ei uurinud, mis on hüve, vaid millistel tingimustel on hüve saavutamine võimalik. Lisaks ei saa olla ühte ühiskondliku hüve, vaid igal inimesel on kõige tähtsam hüve iseenda jaoks. Platoni hüve= tõde, Aristoteles hüve= õnn, igal ühel erinev.

Milles seisneb Platoni ideedeõpetus ning milline seos on sellel tema poliitilise õpetusega?
mõistus ei loo, vaid avastab. On olemas kõrgemad ja madalamad ideed, millest kõrgeim on hüvesuse-idee. tõeline teadmine saab olla ainult ideede-maailma kohta. (meeltega tajutav on koopia). Inimene peab tegema midagi loomupärast, sünnipärase eeldusega. Seega poliitikaga peaksid tegelema need, kellel domineerib mõistuslik hingejagu. Pretensioon võimule on õigustatud eelduste olemasolul. Korruptsiooni vältimiseks ei tohi olla eraomandit ega peret. Objektiivsed ja sõltumatud inimestest. Ideed= tegelikkus. Peab lähtuma ideedest. Kui teadmine ideedest olemas, siis saab nö. Poliitikaga tegeleda (minu arvates oleks ikka vaja kogemust :P)

Mille põhjal kritiseerib Aristoteles Platoni ideedeõpetust?
Aristoteles leidis, et peab arvestama ka neid sünnipäraseid asju inimeste juures, mille üle neil puudub, nagu mingi puudega sündimine jne. Lisaks leidis Aristoteles, et peab olemas olema perekond ja tuttavad, kuna inimene on loodud elama teistega koos. Lisaks naine on madalam. Materialistlik maailma ka olemas. Ei saa nõustuda, sest lähe on teine. Aristotelese arust on kõik ajaline ja lõplik ja hing on siiski surelik.

Kuidas määratleb Aristoteles õnne ja mille poolest erineb see Platoni õnnekäsitlusest?
Õnn on pikaajaline, mis võib küll vahelduda nö. Õnnetumate aegadega, kuid oluline on see, kas ja kuidas neist üle saadakse. Õnnel on omada ilmemise viisid. Platon arvas aga, et õnnelik saab olla üksnes see, kes on vooruslik ja kellel on hea elu. Samamoodi viib õnneni tõelise tõe avastamine. Aristotelesel inimese õnn ja siis ühiskonna õnn. Keskteel on õnn. Platonil enne ühiskonna õnn ja siis indiviidi õnn.

Milline on õnne ja õnneliku juhuse vahekord Platoni ja Aristotelese käsitluses?
Aristotelese arust on õnnelik juhus üks osa õnnest, ei ole inimesest olenev. Platoni arvates aga ei ole neil seost. Kui inimesel on õnn, siis see on justkui jumala poolt antud ja koguaeg olemas. Õnnelikule juhusele kohta ei jää, ei määra midagi suures plaanis midagi.

Kas õnn on Aristotelese ja Platoni järgi, objekt, protsess, seisund või pole ükski eelnimetatutest?
Aristotelese arust on protsess. Liikuda alati eesmärgi poole, mida tuleb ka uuendada. Platoni arvates seisund, kui teha seda milleks on loomupärane eeldus.

Milline on Aristotelese inimese määratlus ja kuivõrd sarnane on see Platoni inimese määratlusega?
Inimene ei ole valmis produkt kohe alguses, vaid peab arenema. Aristotelese arvates inimene väljaspool polist on vähem inimene ja naisi väärtustas vähem. Lahterdas ühiskonna staatuse järgi palju rohkem kui Platon, kes vaid lahterdas hingejagude järgi. Aristotelese arust tuleb inimese nimi välja teenida. Inimene kui ühiskondlik poliitiline isik. Platoni arvates võivad inimesed olla ka sellised, keda poliitika nii väga ei huvita. Aristotelese ei pidanud kedagi inimeseks , kes polnud kodanik ehk enamik rahvast, kes maailmas elas.

Milline on Aristotelese käsitluses hüvede hierarhia ?
tema arust pidi olema hüve, mis hõlmaks kõike. Eelkõige inimesest lähtuv. Kõrgemad hüved – teadmised ehk tarkus, mõõdukus. Kesktee õpetus. Olemas ka väga palju väikesed hüved, eesmärgid, mis teevad protsessi.

Kas Aristotelese ja Platoni järgi eeldab vooruslikkus (loomutäiusearmastus) alati eneseohverdust?
Platoni arvates vaid neil, kellel on ihalev hingejagu domineeriv, kuid teistele vähem. Kuid Aristotelese arust oli alati vaja eneseohverdust, kuna nõudis jube palju mõõdukust kõigis. (pettus Aleksander Suures, kes oli tema nö. Õpilane, sest too ei suutnud enda ihasid piirata)

Milline on Aristotelese käsitlus hingest ning kuivõrd see sarnaneb Platoni hingekäsitlusega?
Aristotelese arvates oli hing surelik ja seega ajaga määratud. Platoni jaoks oli hing jääv ja surematu.

Millised probleemid jäävad Sinu arvates Platoni ja Aristotelese käsitlustes lahtiseks või milliseid üldse ei käsitleta?
Reaalset olukorda, kes tööd teevad. Orjade olukord. Kuidas kontrollida, kes milleks on sobiv ja tagada see, et inimesed oleks nö. Head ja vooruslikud, et viia enda riik täiuse juurde. Iga inimene on siiski indiviid, keda ei saa kõigiga ühe sildi alla määrata ja arutada.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Cypys Õppematerjali autor

Ülikooli filosoofia \"Platon ja Aristoteles\" seminari vastused.

filosoofia platon aristoteles seminar vastused võrdlus

Sarnased õppematerjalid

docx

Platoni ja Aristotelese tunnetus

Platoni ja Aristotelese tunnetus(teadmis-)teooriate võrldus. Teatavasti oli Vanakreeka filosoofias kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratest selles essees eraldi ei käsitle, kuid raske on öelda, kust algab Platon ja lõppeb Sokrates. Üldiselt moodustavad Platoni ja Aristotelese kirjutised antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga

Filosoofia

docx

Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus

Tallinna Tehnikaülikool Anastassia Beljajeva Platoni ja Aristotelese teadmis teooriate võrdlus Juhendaja: Ülo Kaevats Tallinn 2013 Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi. Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast

Psühholoogia

odt

ARISTOTELES

ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles

Filosoofia

docx

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt

üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.

Filosoofia

docx

Lääne filosoofia

SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena

Filosoofia

docx

Antiikfilosoofia

V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7.Mida vastas Delphis jumal Apolloni pühamus püütia ehk ennustaja-preestrinna, kui temalt küsiti, kas keegi on Sokratesest targem? V: mitte keegi 8.Kes olid Sokratese õpilased? V: Platon, Xenophon, Antisthenes ja Aristippos 9.Millise Delfi oraaklipühamu sissepääsu kohal oleva lause valis Sokrates oma elu motoks? V: "Tunne iseennast" Sokratese dialektika ehk vestluskunst 10.Mille defineerimist ehk määratlemist nõudis Sokrates oma vestluskaaslastelt? V: mõistete 11.Kuidas elas ja käitus Sokrates? V: tasu õpetuse eest ei võtnud, aga nälginud ei olnud 12.Mis vormis õpetas Sokrates? V: küsimuste-vastuste vormis Voorus ja teadmine 13

Filosoofia

odt

Euroopa ideede ajalugu

Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus. Areng:Jumala loodud maailmakord->inimese loomus (skeptiline/optimistlik inimesepilt) Mis on hea elu?Antiigi nägemus -Antiik:Objektivistlik hea elu (eudaimonia)definitsioon Platon:häälestumine kosmilise korra järgi.Kirgede allutamine Aristoteles:loomutäiusele (arate) püüdlemine.Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat eneseteostus Objektivism->subjektivism II

Euroopa ideede ajalugu

docx

Filosoofia ja filosoofid

Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.

Filosoofia

Rohkem sarnaseid