Vana-Kreeka (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Matemaatika
Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales , kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas.
Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade , eriti Mesopotaamia teadusest. Ka näiteks Pythagorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nad ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus.
Meditsiin
See teadusharu oli kõige rohkem seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks oli hiljem peetud 5.-4. sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Kui suur osa sellest teosest pärineb tõesti Hippokrateselt ja mis on hiljem lisatud, seda ei saa tänapäeval enam kindlaks teha. Teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla - vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Nende tasakaal tagavat hea tervise, haigestumine aga tähendab ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus - nn Hipprokatese vanne -, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsiendi elu ja tervise eest.
Ajalookirjutuse algus
Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutustavas kangelaseepikas. Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosavormis käsitlevaid ajalooteaduseid. Süstematiseeriti kangelaslugusid ja jäeti neist välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku . Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5. sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Herodotose teos " Historia " (kreeka keeles tähendas see algselt uurimist , järelepärimist) keskendub peamiselt Kreeka - Pärsia sõdadel, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Tema teos on tänapäeva teadlastele hindamatu allikamaterjal. Kuid Herodotose eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnud kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine (Herodotos luges oma teost avalikkusele ette). Ta püüdis näidata
tavapärast veendumust, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning esialgne kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse. Seda sai omal nahal tunda ka raamatu peategelane, Kreekat vallutama tulnud Pärsia kuningas Xerxes .
Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles , tema õpetaja Platon , ning Sokrates , kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese- eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma.
Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika , metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest , mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus. Tänapäeva terminites saab Platoni õpetust teatud reservatsioonidega nimetada idealistlikuks ja ratsionalistlikuks.
Seevastu Aristoteles tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses , mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika , Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika.
Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

GoodBurry Õppematerjali autor

Vana- Kreeka matemaatikast, meditsiinist, ajalookirjutise algusest ja filosoofiast.

vana- kreeka matemaatika meditsiin ajalookirjutise algus filosoofia

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia Aniik-Kreekas

Filosoofia Antiik-Kreekas Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutelust. Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest.

Filosoofia

docx

Aristoteles

Antsla Gümnaasium Andre Luik Referaat Aristoteles Juhendaja: Peeter Lemats 2012 Sissejuhatus Vanakreeka filosoofia kolm suurkuju olid Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates, kes Platonit sügavalt mõjutas. Nemad muundasid Sokratese-eelse filosoofia lääne filosoofiaks tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad

Filosoofia

doc

Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks?

Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad

Ajalugu

doc

Antiik-Kreeka teadused

ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Ja kui nüüd nõid publiku ees manas ja tõrvikuga vehkis, sellega justkui kogemata templi seina puudutades, lõi seal lõõmama jumalanna kujutis. See sisendas inimestesse hirmu ja tõstis nende kuulekust ja nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta. Nad ei tunnistanud rändavaid maage ja illusioniste ning kiusasid neid taga. Kuid vaatamata sellele esinesid rändavad mustkunstnikud ikkagi Vana-Kreeka tänavatel ja väljakutel, turgudel ja pidustustel ning teatrites. Nende armastatuimaks palaks oli manipulatsioonitrikk ,,Peekrimäng". See seisnes selles, et mustkunstnik lasi kivikestel peekrite alt ära kaduda ja uuesti tekkida kas peekrite alla, pealtvaatajate sekka või näiteks oma suhu. See trikk eeldab manipulaatorilt suurt meisterlikkust ja toimub puhtalt käteosavusel. Ka tänapäeval esitatakse seda täpselt samasuguste võtetega. Sellest

Ajalugu

docx

Vana Kreeka filosoofia ja teadus

Filosoofia ja teadus Aastatuhandete vältel on seletatud maailma religiooni kaudu, selle järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumaliku tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus. Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takki

Ajalugu

doc

Aristotelese elulugu, loogika, õpetused

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused .............................................................................................................. 8 2 Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis 384.a eKr arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias. 18 aastasen

Filosoofia

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunn

Filosoofia

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle- nistlik kultuur. Aleksander Suure vallutusele järgnenud perioodi nimetataksegi hellenistlikuks perioodiks, mis lõppes 146.a. eKr, kui roomlased vallutasid Kreeka alad. VANA-KREEKA. ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt

Ajalugu

Rohkem sarnaseid