Loote arengut mõjutavad haigused ning muud tegurid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Loote areng, imik, laps

Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht

Terviseõpetus

2

odt

Loote areng

grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. · 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. · 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. · 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse

Õendus

9

doc

Iseseisev töö: ”Loote areng”

Tartu KHK Iseseisev töö: "Loote areng" 2009 SISUKORD: TEEMA LK Sissejuhatus 3 Mis toimub enne loote arengu algust 4-5 Rasedus nädalate kaupa 6-7 Millest tuleks raseduse ajal hoiduda 8 Kasutatud kirjandus 9 lk 2 Sissejuhatus Valisin teema ,,Loote areng", sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem, kuna rühmatööd mulle eriti teha ei meeldiks, sest siis oleks kindal see et keegi peab olema rühmas ikka see kes võtab suurema vastutuse enda kanda ja mõni rühmaliige on kindlasti

Bioloogia

5

docx

IMMUUNSÜSTEEM

Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus

Bioloogia

12

doc

Rasedus

Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................................................................6 5. Sünnitus...................................................................................................................................7 5.1 Millega algab sünnitus? Sünnituse eeltunnused:

Bioloogia

67

doc

Terve naine

Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt. Vastsündinud tüdrukul tekib füsioloogiline seisund, mis on sarnane pubereteedieaga. Vahetult peale sündi on östrogeenide (naissuguhormoonide) peegel vastsündinu veres niisama kõrge kui emal. Koheselt algab aga östrogeenide lammutamine ja ekskretsioon e. eritumine naha ja soole kaudu, mis kestab 5-7

Inimese õpetus

7

doc

Raseduse referaat

Rasedus  Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge ­ kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see

Inimese õpetus

15

doc

Laps

.........................................................................2 ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VILJASTUMINE................................................................................................................4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG.................................................................................5 3.SÜNNI SUUR HETK......................................................................................................... 8 4.ABORT............................................................................................................................... 9 4.1 Aborditegemise meetodid(joonis 2.):...............................................................................9 4.1.1.Vaakumaspiratsioon....

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (2)