1 . kui tüdruk kõnnib su juurest vihasena minema * jälita teda 02 . kui tüdruk jälgib su suud * suudle teda 03 . kui tüdruk tõukab või lööb sind * kallista teda kõvasti ning ära lase laht 04 . kui tüdruk hakkab sind sõimama * suudle ja ütle, et armastad teda 05 . kui tüdruk on vaikne * küsi talt, mis viga 06 . kui tüdruk ei pane sind tähele * anna talle tähelepanu 07 . kui tüdruk läheb ära su juurest * tõmba ta tagasi enda juurde 08 . kui näed tüdrukut halvimas tujus * ütle talle, et ta on kaunis 09 . kui näed, et tüdruk hakkab nutma * hoia teda vaid enda süles ja ära ütle midagi 10 . kui näed, et tüdruk kõnnib * hiili ta taha ja kallista teda kõvasti
Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu otsa ning jälgis
eidekest) EIDEKE (hirmunud tüdrukule) Miks sa kardad, armas laps? Jää minu juurde. Kui sa majas kõik tööd ära teed, läheb sul hästi. (Vaatab tüdrukule otse silma) Vaata ainult, et sa mu aset hästi kohendad ja hoolsalt patju klopid, nii et suled lendavad. Siis sajab maa peal lund: olen ju lumeeit. TÜDRUK (seisab veidi aega vaikides, kuid siis võtab ennast kokku) Olen nõus sinu juurde jääma. III pilt Eidekese majas. Magamistuba, tüdruk klopib patju. TÜDRUK See töö polegi nii lihtne, kuid see-eest on siin parem elu kui ma oleksin osanud unistadagi. (Tuppa astub lumeeit,vaatab alguses klopitud patja, siis tüdrukut.) LUMEEIT (lahkelt naeratades) Sa oled tublit tööd teinud, kuid mulle tundub, et miski vaevab sind. TÜDRUK (kurvameelselt) Mind vaevab koduigatsus. Kuigi mu käsi siin hästi käib, ei suuda ma siia kauemaks jääda. Tahan üles omaste juurde tagasi. (langetab pea)
12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12B, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C, 12C Mood: 12B Mediaan: 12B Sooline koosseis Variatsioonirida: Poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, poisid, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk, tüdruk. Mood: Poisid Mediaan: Poisid Küsimused Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem ja miks just see päev? Variatsioonirida: Teisipäev, teisipäev, teisipäev, teisipäev, teisipäev, teisipäev, teisipäev, teisipäev, neljapäev, reede, reede, reede Mood: Teisipäev Mediaan: Teisipäev
parimat. Iseasi on see, et kas sa leiad selle õige ja kas sa suudad ka seda hoida, mis sulle antakse. See juhtum leidis aset meie maal ühes kauges kohas, kus elas palju ilusaid noori tütarlapsi ja noormehi. Selle koha nime jätan ma nimetamata, et mitte heita kurja kuulsust selles kohas elavatele inimestele. Seal elas üks ilus noor tütarlaps, kellele meeldis pidu panna ja üks noor kena poiss, keda tüdruk armastas. Poiss loomulikult tüdrukut ka, nad olid imeline paar. Palju teisi inimesi loomulikult elas seal ka. Poiss ei olnud tüdrukuga enam peale mitut kuud rahul, sest ta hakkas teiste sõprade mõjutusel uskuma, et tüdruk kasutab teda ära ja kulutab tema raha enda huvides ära. Kuigi tüdruk oli väga heasüdamlik ja ei oleks kunagi niimoodi teinud. Poiss otsustas tüdruku maha jätta ja tema juurest ära minna, kuigi ta armastas teda. Poiss
Õudusjutt Tark tüdruk See juhtus reedel. Isa ütles tütrele Ingele, et ta läheb täna minema terveks päevaks tööle ja tuleb tagasi öösel. Ema oli Egiptuses puhkusel ja pidi laupäeval hommikul tagasi tulema. Tüdruk oli nõus ja jäi üksi kodus. Isa hoiatas, et tüdruk ei avaks ust mitte kellelgile, kuna tal on võtmed ja ta tuleb ise sisse. Terve päev oli Inge kodus, kuulas muusikat, luges raamatud, surfas internetis jne. Saabus õhtu, tüdruk oli kuidagi mures. Järsku ta nägi koridoris varju ja läks värisedes järgi aga siis see asi kadus ära. Tüdruk mõtles, et talle ainult tundus ja läks tagasi tuppa. Saabus kesk öö. Inge juba uinus, kuid järsku keegi koputas uksele. Tüdruk ei
Hei ! Äkki viitsid mulle kirjutada,millisena Sina ideaalset abielu ette kujutad ? :) Oleksin väga tänulik kui vastaksid !! :) 17-aastane tüdruk: Mina kujutan ette ideaalset abielu niimoodi, kui mees ja naine usaldavad ja saava dväga hästi läbi.jagavad muresid ja hoiavad kokku.Aga loomulikult kuuluvad ka sinna väiksed ütlemised ja tülli minekud. 19-aastane tüdruk minu arust tegelt abielu on nagu sõprus.oluline on usaldus ja kokkuhoidmine sest kirg kaob siiski mingi aeg.. 18-aastane poiss: kus mõlemad osapooled usaldavad üksteist, nad on leppinud mõlema vigade ja kiiksudega, võrdselt jagatud vara, 20-aastane tüdruk : Ideaalne abielu.Hmm...see pm sama mis ideaalne suhe ju,sest vahe on aind selles et sõrmused sõrmes ju .aga muidu ideaalne minu jaoks oleks see kui ma oleks tõesti mehe jaoks peamine,et oleksin tõesti kõige tähtsam talle
Kurb lugu. Neljapäeval, umbes kella üheksa paiku õhtul. Kaks noort, poiss ja tüdruk jalutavad käest kinni. Nad on juba pikka aega täielikus vaikuses kõndinud, aga neile meeldib nii. Nad lihtsalt naudivad teineteise lähedust, ilma sõnadeta. Poisi küsimuse peale, et kas kaaslasel on külm, noogutab tüdruk tagasihoidlikult. Sõnagi lausumata annab poiss tüdrukule oma jope. Vastutasuks saab ta ainult tüdruku sooja naeratuse, ei midagi muud. Nad ei taha sõnadega rikkuda seda, mis neil on.
Mõdriku 2010 Lapse arengutaseme analüüsiks valisin ühe lapse, kellega intervjueerimisel sain teada mõned andmed. Töö põhineb ainult vestlusel lapsega, kuna vanematel polnud selle jaoks aega. Nende andmete järgi hakkan alljärgnevas tekstis analüüsima, kas ta on arenenud aeglasemalt, kiiremini või samuti kui teooriad ütlevad. Üldandmed Minu vaadeldatav laps on 16-aastane tüdruk. Ta elab koos oma isaga väikeses külakohas, kus eriti palju inimesi ei ole. Temaga koos elab veel ta väike õde ja ka suurem õde. Ema ei ela koos nendega, vaid elab hoopis teises maakonnas. Vahel on aga võimalik ema külastada ja emaga hoitakse tihedat kontakti. Pere sotsiaalmajandusliku seisukoha pealt võib öelda, et olemas on kindel ja isale kuuluv elukoht, kus on kõik vajalikud tingimused elamisväärseks eluks. Olemas on pesemisvõimalused, elekter ja samuti soe tuba
nende juurde kolis professor Humbert. Lolita oli omakasupüüdlik ning nupukas. Ta oskas hästi teisi omakasu eesmärgil ära kasutada. Kui tüdruku ema suri, hakkas neiu eest hoolt kandma professor Humbert. Lolita pidi alati oma tahtmise saama, kuid professor ei andnud kergesti järgi. Näiteks ei lubanud Humbert Lolital näidendist osa võtta, kuid tänu oma suurepärastele manipuleerimisoskustele õnnestus tüdrukul siiski oma tahtmine saavutada. Ema surma tõttu muutus tüdruk ka aina ahnemaks ja jonnakamaks. Näiteks ei olnud Lolita rahul professori antud taskurahaga, kuid jonnides ja kaubeldes sai ta ka lõpuks lisaraha. Raha ja asju sai tüdruk ka Humbertiga seksimise eest. Lolita oli professori osavalt umber sõrme keeranud ning kasutas ära mehe kirge. Peale Charlotte´i surma jäi Lolita professor Humbertiga, kuna lapse teine võimalus oleks olnud vaid lastekodu, kuhu ta kindlasti minna ei soovinud. Nii nad elasidki Humbertiga kahekesi, kuni
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus
Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7
imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud. Ärgateski oli Marlenel sees soe tunne ning tema mõtetes keerles vaid see salapärane noormees. Terve päeva istus tüdruk unistavalt akna ääres ja mõtles noormehele. Orbudekodu hooldaja käskis tal unistamise asemel midagi asjalikku teha. Hooldaja suhtumine tegi tüdruku kurvaks ning nii mõnigi kord oli tal tunne, et too lausa naudib tüdruku kurvastamist. Osalt seetõttu ta eelistaski öid päevadele, sest unenägudes ei saanud keegi talle haiget teha. Viimaks oli käes järjekordne õhtu ning vaevalt oli Marlene silmad sulgenud kui ta
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3
Udumäe kunings Metsas õitsil olnud külalastel hakkas öösel külm. Üks tüdruk aga otsustas lõkke ja teiste juurest eemal joosta, et sooja saada. Kuid tagasi ta ei tulnudki. Otsisid nii lapsed kui ka tütarlapse vanemad, kui lõpuks anti alla, arvates, et ilmselt laps surma saanud. Tegelikult oli tüdruk jooksnud tüki maad eemale ja läinud ühe mäe künkale, arvates, et seal teised õitselised. Aga mäe peal istus hoopis halli habemega mees, kes sundis tüdruku tule äärde jääma ja end soendama
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See on meie maarahva laulja – Kristjan Jaak Peterson. 4. (1.poiss loeb sosistades) Kas lauluallikas Külmas põhjatuules Minu rahva meelesse Oma kastet ei vala? 5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.p...
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjutatud draamas ,,Libahunt" käsitletakse vastandlike mõjudega teemat, mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse rahulikust õhtupoolikust, mil Tiina Tammaru perekonda sattus. Pererahvas oli kodus, kedrati ja räägiti
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras
Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg, Piaget ja Erikson. Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin. Üldandmed Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest, nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on sissetuleks peres olemas ja laual soe söök. Pere sotsiaalmajandusliku seisukohalt võib öelda, et on kõik olemas, kuigi maja on neil laenuga ostetud. Kuid majas on olemas pesemisvõimalused, elekter ning samuti soe tuba. Mina hindan seda perekonda majanduslikust seisukohast keskmiseks Eesti perekonnaks.
Iga päev hakkas seal toimuma pidu. Kui toimus saunapidu,siis läksid saunas olevad kaltsud põlema ja Kerli sai vingumürgituse ja ta viidi Tallinnasse haiglasse. Lõpuks mitme nädala pärast otsustas Ann koju minna, viis Villem ta oma koju ja Ann leidis sealt oma ema ja sai teada, et ema oli terve aeg seal tal silmapeal hoidnud. Ann sai aru, et ema oli talle koguaeg head soovinud, siis tegi ka ema oma ranged reeglid leebemaks. Ann Kees oli tark ja lõbus 14-aastane tüdruk. Anni ema Kärt oli kohmakas, naljakas ja karm ema. Kätlin oli usaldusväärne ja aus tüdruk. Reena oli usaldusväärne, aus ja lõbus tüdruk. Rita oli õel ja julge tüdruk. Anni kasuisa Ants oli tagasihoidlik mees. Timo oli pikk, tumedate juustega ja pruunide silmadega poiss. Siim oli lõbus ja naljakas poiss. Artur oli lõbus poiss. Villem oli tagasihoidlik, asjalik, lahke, sõbralik, vaikne ja rahulik mees. Anti oli ülbe ja naljamees. Oleg oli naljakas ja lõbus poiss
,,Tüdruk nimega Maricruz" Tegelased: Mirrit- 12. aastane Tallinna tüdruk kelle perre tuleb elama tema poolhispaanlasest täditütar. Maricruz- 10. aastane poolhispaanlasest tüdruk kes tuleb elama oma tädi perekonda. Lauren- Mirriti sõber enne Maricruzi tulekut Eestisse, kes hiljem osutub vargaks. Raimond- Mirritist kolm aastat vanem vend kes istub pidevalt oma toas. Jaanika- Laureni sõbranna kes aitas hiljem Mirritil Laurenit paljastada. Triin- Laureni teine sõbranna kes aitas Laurenil kuritegu toime panna. Õpetaja Saar- Mirriti klassijuhataja. Ema ja isa- Mirriti vanemad. "Tüdruk nimega Maricruz" peategelane oli 12. aastane Mirrit, kelle perre tuli elama 10
Suveöö armastus teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea
oma lühikesele elule. Ta räägib oma lugu reipa, kuid samas kuidagi painava häälega. Väga tähenduslik on filmi algus: peategelane on paariaastane tüdrukutirts, ta vaatab laual väikest klaaskuuli, milles istub üksildane pingviin. Tüdrukul on pisikesest pingviinist väga kahju, sest ta tundub nii üksildane. ,,Ära muretse tema pärast, ta on seal täiuslikus maailmas," lohutab isa. 12 aasta pärast ootab mõrvatud tüdrukut teispoolsuse täiuslik maailm, kus tüdruk tunneb end oma perest ja sõpradest äralõigatuna. Klaasmunast saab oluline sümbol. Hämaras valguses näidatakse vastasmaja, kus elab maniakk sümboolse tähendusega on liigutus, kus kurjategija tõmbab igal õhtul oma elutoa akna ette kardinaid. Tal õnnestub oma deemonlikke mõtteid ja tegusid maailma eest varjata. Filmile on iseloomulik erinevate tegevuspaikade näitamine samal ajahetkel. Samal ajal kui tüdruk astub samm-haaval lähemale maniaki seatud püünisele, näidatakse,
vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes. Ta oli väga rahul tehtuga ning sellega, mida oli saavutanud. Hommikupoolikul hakkas mees lahkuma ning tüdruk oli väga nõutu, sest ei teadnud, mida nüüd temata edasi teha. Siiski läks mees rahulolevalt minema, lubades veel tagasi tulla ning temaga abielluda. Loo lõpus selgus veel, et noorpaar oli tegelikult 15ndates aastates, sest poiss hooples, et sai kolmekuningapäeval viisteist täis. See novell oli küll lühike, kuid põnev. Siiski pani mõtlema, et sel ajal olid naised ikka väga sinisilmsed ning süütusest ja selle kaotamisest peeti väga lugu. Silmapilkselt oli naise
3) Mul on aken 3) Mul on telefon 4) Need on v'ikesed lapsed 5) See on minu telefon 6) See on sinu kott 7) See on sinu õun 8) See on minu raamat 9) See on minu sõrmikud 10) See on tema (poiss) vihmavari 11) Tal (tüdruk) on vihmavari 12) Tal (poiss) on raamat 13) See on tema (tüdruk) jäätis 14) Tal (poiss) on jäätis 15) Kelle oma see pilt? See on kunstniku pilt. Kunstnikul on pilt. TÖÖ NR 3. KÄÄNED 16) See on tüdruk. See on tema kingitus. Kelle oma see kingitus? See on tüdruku kingitus. Tüdrukul on kingitus. 17) Kunstnikul on pilt, aga ei ole autot. 18) Tüdrukul on kingitus, aga ei ole sülearvutit. 19) Ma lähen poest. Ta (poiss) sõidab apteegist. 20) Ta (tüdruk) läheb kontserdilt. Ta (poiss) sõidab koosolekult. 21) Kirjutama kirja sõbrale. 22) Helistama isale/õele/õpetajale. 23) Näitama vennale. 24) Ma lähen sõbra juurde. 25) Ma lähen õe juurde 26) Ta (tüdruk) läheb venna juurde
Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära), mehed ( tahtsid saada teise mehe naist, kes oli ilus ), daamid ( petsid oma mees samamoodi nagu naisedki. DAAMID nemad üritasid olla kõiges truud, kuigi mees neis pettis. ÕILSAD: 14 a tüdruk, kes tahtis Jumalat teenida, kuigi ta ise arvas, et ta teenis teda hästi, sest ta ei teadnud, kuhu pahandusse see mees teda viib. 10. Teos on üles ehitatud 10le päevale, millest meie lugesime 3 päeva = 30 novelli. Teoses on 7 naist ja 3 meest, kes katku tõttu Itaaliast ( Firenzest) lahkusid. 1 vanem naine tegi ettepaneku linnast üheskoos lahkuda. Läksid lossi elama, kus valiti nende seast 1, kes on ühe päeva kuninganna. Kuninganna ülesanne oli anda
Objektid programmis suurendatakse ringide arvu ühe võrr lõpetatakse, kui kõik loomad on jook *Viitamiseks loomadele: loom1, *Kes -(aeg1, aeg2, aeg3)- teeb kindl loom2, loom3 *Teistele kujunditele ja lahtritele Lisaks viidatakse otse: Shapes(nimi) ja Range (nimi) Kui sinu poolt pakutud võitja osutubk ekraanile tüdruk ja päike. Tüdruk hak aga keerlema. Kui aga ei võida see, keda sina pakk ekraanile pilv koos piksenoolega. Pik alla liikuma. duurid otseduur jookse ja alamprotseduur Tee_samm. seob objektid (loomad) muutujatega, algväärtustab ad, kustutab lahtrid, fikseerib algaja. Juhib ja b loomade jooksmist, kasutades korduvalt uuri Tee_samm.
Ta pidi kinni hoidma bändi lubadustest, probleemidest ja ei tohtinud bändikaaslaseid reeta. Üks hetk hakkas ka Lari suitsetama, jooma kui ka narkootikume tarvitama. 1.2 Allakäik Ühel päeval sai Lari Chrishi käest kohutava teate, et Kimi oli sattnunud haiglasse kuna ta oli liiga palju narkootikume alla kugistanud. Järgmisel päeval kutsus direktor Larissa enda kabineti ülekuulamisele. Direktor tahtis teada saada ega Lari asjast midagi ei tea, kuid tüdruk valetas talle ning ütles, et ta ei tea midagi. Mida aeg edasi seda rohkem tüdruk mõistis, et ta ei tah enam selline olla. Ta ei taha pruukida alkoholi, tubakat ega narkootikume. Ajapikku sai ka Susanna aru, et Larit vaevab midagi, kuid ta ei rääkinud sellest Lari vanematele midagi ja püüdis tüdrukut ta muredes aidata nii mis sai. Nädalate möödudes jõudsid viimaks koju Larissa vanemad. Proua ja Härra
Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdrukut röövides haavab teda ning tüdruk sureb. 3. Autor Maksin Maksimõts Maksim Maksimõts kohtab Petsorinit ja on väga ärevil. Petsorin suhtub mehesse aga külmalt ja lahkub peagi. Maksim Maksimõts tunneb end petetuna ja annab autorile Petsorini päeviku. 4. Taman: Petsorin ja salakauba vedajad Petsorin jõuab imelikku linna, kus peab ööbima majas, mille eest on teda korduvalt hoiatatud. Majas elab vana naine, pime poiss ja noor tüdruk. Õhtupimeduses lähevad
`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid
Raamatu tegevus toimub Prints Edwardi saarel Kanada Atlandi ookeani rannikul , linnas nimega Avonlea ja kohas nimega Rohelised Viilkatused( see oli peategelaste kodu). Raamatus on tegelasteks :Matthew Cuthbert, Marilla Cuthbert, Anne Shirley Missis, Rachel Lynde, Diana Barry ja külarahvas. Lugu on siis selline, et õde ja vend , kõrges eas inimesed , tahtsid endale võtta orbudekodust poisi , aga kui nad oma ,,saagile" järele läksid oli nende üllatuseks tulnud tüdruk. Selline asi ei meeldinud Marlillale , kes oli kohustatud siis orbu edasi kasvatama , kuid Matthew , Marilla vend , oli orvust nimega Anne nii sisse võetud et ta ei suutnud sellist imelist tüdrukut orbudekodusse tagasi saata . Tüdruk ise on elavaloomulineja iseseisev, kes paiskab nende elu ja maailma peagi pea peale ,olles teistsugune ,kui keegi selles väikeses unises linnakeses kunagi näinud on. Ent kui Anne'i sekeldused asenduvad saavutustega ja pahandused
05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud Kustat ikka sisse ning sulane külmetas trepil, Maali ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kusta aga hakkas uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kusta veel seal oli. Maali ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud rajoon pakkunud teenuseid nii kohalikele kui ka külastajatele juba 5 sajandit. Ilmselt oli Punamütsike korvikesest veini mekkinud, kuna ta ei mõistnud, et voodis oli vanaema asemel hunt. Alaealisena vägijoogi tarvitamine näitab tüdruku madalat moraalitunnetust
tüdruk. Pärast mõnda aega ning mitmeid kohtumisi, hakkas Sonja Raskolnikovi järjest enam armastama ning usaldama. Alguses ei olnud ta kindel, kas ka Raskolnikov nii tunneb, kuid lõpuks mees tunnistas talle seda(loe lk 431). Ka R. ei suutnud mõista, kuidas Sonya suutis sellisele elule vastu pidada. Kõik see kodune kasvatus ja tema elukutse.(lk 328, ta ei tahtnud et isa lapsed üksi jääks selle Katerinaga). Tüdruk uskus, et Raskolnikov on heasüdamlik ja soe inimene. Sonja oli ainuke, kellele Raskolnikov siiski tunnistas, et tema ongi mõrtsukas. Tüdruk ei suutnud seda alguses uskuda. Ta ütles vaid, et see pole võimalik, kuna jumal ei lubaks taolist koledust. Ometigi oli see tõsi. Sonja käitus oma põhimõtete vastastelt, et aidata teisi. Sonja oli erilise karakteriga, mis tuli välja näiteks suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Kuigi alguses oli tüdruk suures segaduses
ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas. Temal oli surmadiagnoos ja üks poiss ütles talle sellest ning teatas: ,,Serdtse plohho platset". See fraas mängib olulist rolli romaanis ning korduvalt ilmneb tekstis. Analüüsides seda fraasi võiks eeldada et see sobib kõikidele situatsioonidele. Süda võib halvasti nutta kui väike tüdruk haiglas asub ning teab, et varsti sureb. Teisel juhul, kui tüdruk on armunud täisealise mehele tal süda nutab ka. Kolmandal juhul, peategelane tunneb isast puudus ja ta ei saa emaga isast rääkida. Neljandal juhul, ei osanud ta sõpru leida, aga kui leidis siis mingi aja pärast jälle kaotas. Viiendal juhul, probleemid koolis ja klassikaaslastega ka mõjuvad tervisele ja psühhikale. Selles mõtes sel fraasil on mitu erinevaid tähendusi: nii tervisega seotud, kui ka psühhikaga
Tema oli 6-aastane ja temake oli 4-aastane. Üksik liivakast hallide kortermajade vahel oli alati olnud nende lemmik paik. Alati, kui paistis päike ja oli vähegi sooja ilma läks poiss akna peale ja ootas seal, kuni ka tüdruk ilmus vastasmaja aknale, seal nad lehvitasid teineteisele ja saanud märku sõbralt tormas kumbki kohe oma ema lunima, et teda õue lastaks ja nii oli see olnud päevast-päeva, nädalast nädalasse, kuust-kuusse. Aga mõlemad kasvasid suuremaks ja ühel sügisel jõudis kätte see päev, kui poiss läks esimest korda kooli, ta oli juba suur poiss. Alguses ta küll mängis veel tüdrukuga vastasmajast aga koolist tulid
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises...
Kuid Lisbeth polnud alistuva loomuga. Kättemaksuks piinas ta Bjurmani koletul moel ning seetõttu oli Bjurmanil järgmistel nädalatel suuri raskusi istumisega. Peale selle kasutas ta ka tätoveerimismasinat, millega kirjutas Bjurmani suurele kõhule: ,,Ma olen sadistlik siga, lurjus ja vägistaja". Minu arvates on see ehtne näide tänapäeva ühiskonnast. Iga nädal võib kuulda kuidas üks ja teine tüdruk on langenud mõne e nnasttäis mehe ohvriks, kes tüdrukut väärkohelnud on. Kui palju on aga neid,kes vägistamise enda teada hoiavad? Ja kui vähe neid, kes Lisbethi kombel ise kättemaksavad? Raamatu lugemine paneb mõtlema meie enda ühiskonna probleemidele. Lisaks meeste massohistlikule mõttemaailmale ja sellest tulenevatele tegudele, räägib raamat põhjalikult ka ajakirjaniku elust ja majandusest ning selle toimimisest
Väitlus Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk Tere! Mina olen … ning ma olen väitluse avakõneleja. Täna kõnelen teemal „Kas punamütsike oli liiderlik tüdruk?“. Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli
Ta nägi erinevaid loomi ja linde ning endale tundmatuid taimi. Ta ei leindu märkigi muust inimasutusest ja läks taas hiiglase juurde magama. Hiiglased ei rääkinud, kuid nad mõistsid ühsteist. Hiiglased ei teinud tööd, kuid siiski oli kõik olemas. Nad näisid loodusega ühte sulavat. Hiiglased olid kogu aeg peaaegu alasti. Ta nägi hiiglasenaist kui jumalannat. -hommikul jälgis poiss hiiglasenaist tallesid püüdmas. Tüdruku silmis oli näha kurbust. Peale posis märkamist tüdruk naeratas ja kadus puude varju. Poiss läks talle metsa järgi. Algas imelik looduse põgenemine ja tagaajamine. Poiss tahtis teda püüda. Ta eksis võõrasse metsa, kus polnud varem käinud. Ta jäi istuma, tundis janu, nälga ja väsimust, kuid siis märkas hiiglase silmi enda ees. Nad suudlesid. -Poiss oli õnnest joobunud. Noored olid armunud, nad matsid kogu saare oma armastuse lõõma.. Keskpäeval aga võttis kurbust nende üle võimu. Ta mõistis, et ei ole ühtegi inimest
Ta nägi erinevaid loomi ja linde ning endale tundmatuid taimi. Ta ei leindu märkigi muust inimasutusest ja läks taas hiiglase juurde magama. Hiiglased ei rääkinud, kuid nad mõistsid ühsteist. Hiiglased ei teinud tööd, kuid siiski oli kõik olemas. Nad näisid loodusega ühte sulavat. Hiiglased olid kogu aeg peaaegu alasti. Ta nägi hiiglasenaist kui jumalannat. -hommikul jälgis poiss hiiglasenaist tallesid püüdmas. Tüdruku silmis oli näha kurbust. Peale posis märkamist tüdruk naeratas ja kadus puude varju. Poiss läks talle metsa järgi. Algas imelik looduse põgenemine ja tagaajamine. Poiss tahtis teda püüda. Ta eksis võõrasse metsa, kus polnud varem käinud. Ta jäi istuma, tundis janu, nälga ja väsimust, kuid siis märkas hiiglase silmi enda ees. Nad suudlesid. -Poiss oli õnnest joobunud. Noored olid armunud, nad matsid kogu saare oma armastuse lõõma.. Keskpäeval aga võttis kurbust nende üle võimu. Ta mõistis, et ei ole ühtegi inimest
Morgan on üks kaksikutest. Tema kaksikvend on kõikide sugulaste ja tüdrukute lemmik Spartacus, kes käib muusikakoolis ja on igati populaarne. Morgan ise tegeleb võistluskunstidega ja käib ka vastavas trennis. Välimuselt ei ole neil võimalik vahet teha (kui ära unustada see, et Spartacuse soeng muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu siil, kes oma okastega poisile kallale tormab. Seega saab Morgan temalt ainult mõned ükskõiksed sõnad ja ei muud midagi. Kuid esimesel koolipäeval tabab 16 aastast Morganit üllatus
Hüvasti, kollane kass. Autor: Mati Unt. See raamat räägib kaheksateistkümne aastasest Aarnest, kes kolis äsja Tartusse, oma tädi juurde elama. Tal on head hinded ja saab kõigega hakkama. Tal on head sõbrad, kellega ta õhtuti väljas käib. Talle meeldib ka üks tüdruk Eda, kes aga temast huvitatud ei ole. Hilised väljas käigud ja tüdrukud muudavad Aarne ja tädi Ida suhted keeruliseks. Tädile ei meeldi, et Aarne õhtuti väljas käib, kuna ta hinded on halvemaks läinud. Aarnele hakkab meeldima uus tüdruk, kes kolis hiljuti Tartusse, ta nimi on Maia. Aarne käib Maiaga iga õhtu väljas, ega kuula enam üldse tädi sõna. Aarne avastab , et Maia on hea joonistaja, kuid tüdruk ei pea end selleks
üks ilusate punakas-pruunide juustega, pähklipruuni värvi silmadega, mis on punaseks nutetud, noor ära eksinud tütarlaps. Tal on seljas päevi näinud must mantel, mis on kiirgava ja sooja päikse käes juba kollaseks pleekinud, jalas on tal, oma värvi kaotamas, tumerohelised kummikud. Ta kõnnib tuikudes, silmad märjad peas, midagi enese teadmata sonides, aeglast ja väsinud sammu, ise kokku kukkumise ääre peal. Möödub minuteid ja tunde ning tüdruk kõnnib ikka suures metsas ihuüksi. Äkitselt on ta jõudnud maantee äärde, kust kaugelt on kuulda lähenemas auto mürinat. Tüdruk kõnnib tuikudes edasi kuni ükskord komistab oma enda jalgade otsa ning kukub pikali maha. Just sel hetkel möödus üks auto temast, mis tõmbas mõned meetrid temast eespool tee äärde. Autost väljus üks, ilusates mustades nahk kingades, viksis ja soliidses ülikonnas olev noormees.
Kokkuvõte filmist Lilja allakäik elus sai alguse sellega, kui ema hülgas ta. Ema läks koos oma mehega Ameerikasse. Niisiis jäi tüdruk üksi. Tal ei olnud vanemaid kes oleksid teda toetanud ja aidanud. Tüdruk otsustas minna lihtsamat teed ega näha elus vaeva. Ta hakkas pidutsema ja narkootikume tarvitama. Seda tegid ka tema sõbrad. Liljal oli sõbranna NataSa. Natasa oli kergemeelne. Ta käis ööklubides lõbutsemas ja omale raha teenimas. Ta teenis raha meestega seksides. NataSa kutsus ka Lilja endaga kaasa klubisse. Nüüd hakkas ka Lilja omale sellisel teel raha teenima. Lilja ja NataSa ööklubis käik oli väga halb. Lilja tegi tegusid mis polnud normaalsed
KARL STIEG-ERLAND LARSSON (15. August 1954 - 9. November 2004) Elulugu Sündis Rootsis Hakkas koos elama vanavanematega Vanemate kingituse näol arenes huvi kirjutamise vastu 16 kuud sõjaväge Fotograafia ja poliitika Nimevahetus Neeruhaigus Ajakirja toimetaja Surm Millenniumi triloogia Eesti keelde tõlgitud teosed "Lohetätoveeringuga tüdruk" (triloogia 1. osa) "Tüdruk, kes mängis tulega" (triloogia 2. osa) "Purustatud õhuloss" (triloogia 3. osa) "LOHETÄTOVEERINGUGA TÜDRUK" Lisbeth Salander Probleemne nooruk Kahekümnendates eluaastates Maailmatasemel arvutihäkker Uurib koos Mikaeliga Vangeri perekonna tagamaid Miikael Blomkvist Majandusajakirja "Millennium" üks omanikke Riigi juhitavaim ajakirjanik Naistemees Asub uurima Vangeri pere tagamaid Teose sisu Blomkvisti valearvestus Taustauuring mitmeid aastaid tagasi Salanderi advokaat Vangeri tütre kadumise lahendam...
oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada - moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja
4.Sümbolid 1)sihikindlus- Jaak oli väga sihikindel mees. 2) unistused- Jaak mitte vaid ei unistanud , vaid tegi oma unistused ka teoks. 3) enda asi- Jaak tahtis just nimelt enda maalappi. Oma päikese poole F.Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte Antud novell räägib poisist ja tüdrukust, kes unistavad. Poiss tahaks olla võitleja ja elada linnas, tüdruk aga vaikselt orus allika kaldal, kus keegi neid ei sega. Poiss otsib vaid läbi tormi rahu, tüdruk aga vaikset kohta, kus elupäevade lõpuni olla ja lapsi kasvatada. Kuid lõpuks on neile tähtis see ,et nad saaksid koos olla ning nad lähevad linna elama. 2.Peategelase iseloomustus. Poiss- Ta oli võitlejahingega , talle ei meeldinud unistamine ning millegi sellise väljamõtlemine , mis reaalne pole. Tüdruk- Unistav, hea , südamlik ja aus. 3.Milles seisned puänt? Puänt seisned selles ,et tüdruk ja poiss lähevad lõpuks ikkagi linna elama. 4.Sümbolid
Ja Andres astus haldja juurde:" Palun, ma võtaksin kõik need roosid!" Eideke noogutas: ,,Just teid ma ootasingi!" ning pakkis lilled algul ajalehte, seejärel suurde valgesse paberisse. ,,Siis ei tee külm liiga!" ,,Kas sa tundsid seda mutikest?" küsis Andres, kui nad olid lillemüüjate rivist mööda jõudnud. ,,Muidugi mitte!" naeris Marge. ,,Ma arvasin, et ta on sinu tuttav!"" Iisi on kindel, et isa on talle kirja jätnud ning et ,,kuri võõrasema" ei anna seda talle. Matustel leiab tüdruk isa taskust kokku murtud lehe, kuid tuleb välja, et see on hoopis väikese poolvenna joonistatud hüvastijätupilt. Umbes samal ajal käib Marge Iisi korteris. Ta leiab sealt kassetid, kuhu tüdruk on peale rääkinud oma mõtteid nagu päevikusse kirjutatakse. Sellest saab ta teada, et Iisi parim sõber Merle on ära kolinud ja et uueks pinginaabriks on üpris imelik Robert. Samuti avaldab tüdruk oma jamad klassiõe Cathyga, kes tema juures peo oli korraldanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
