kopsupõletik. · Baktereemia, meningiit, baktereemiaga kulgev kopsupõletik, sepsis. · Endokardiiti, osteomüeliiti, perikardiiti ja pehmete kudede infektsioonid. · Üks tõsisemaid - meningiit. Keskkõrvapõletik ehk otiit · Bakterid satuvad keskkõrva lapse ninaneelust. · Eelneb viirusinfektsioon · Keskkõrvaõõnde koguneb vedelik, kuulmekile muutub põletikuliseks · Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas eas inimestel. Sagedasem - väikelaste hulgas - 6ndast elukuust kuni 2 eluaastani. Kopsupõletik ehk pneumoonia · Peamised sümptomid: palavik ja köha. · Kaasneb kiire kehatemperatuuri tõus, nõrkus, külmavärinad, iseloomulik on torkiv valu haigel rindkere poolel.
(penitsilliin V) G) Oksatsilliin Gonorröa - amoksitsilliin Ampitsilliin Süüfilis - bensüülpenitsilliin Amoksitsilliin Keskkõrvapõletik - amoksitsilliin. Piperatsilliin Bronhiit, kopsupõletik Tikartsilliin amoksitsilliin H. Pylori kombinatsioonravi.
põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüteerivaid rakke (2) Neutrofiilsed leukotsüüdid, makrofaagid e. histiotsüüdid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 2 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (ladinakeelne kliiniline diagnoos) (6) Alteratiivne põletik: gangrenoosne äge neelupõletik (pharyngitis acuta gangraenosa), äge pankreatiit (pancreatitis acuta). Eksudatiivne: flegmoon (phlegmone), katarraalne keskkõrvapõletik (otitis media catarrhalis). Produktiivne: tuberkulöös (tuberculosis), süüfilis e. luues (syphilis).
Ohtlikkus Muutus ohtlikkuks 80ndatel geenide muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused Nahapõletik Kõripõletik Angiin Keskkõrvapõletik Sarlakid Koenekroos Veremürgitus Toksiline sündroom Siseorganite kahjustus Nakatumine Haavad Eelsoodumused Pehmed koed immuunpuudulikkus jäsemed diabeet kael alkoholism nägu narkomaania neel Ravi Kirurgia (amputatsioon) Ravimid ei aita, kuna haigus hävitab sidekudet Ravimata levib haigus edasi Hoiab veremürgistust, pärast ei saagi ravida Hoidumiseks pese käsi ja puhasta haavu Levik Haiglates
Kõrge palavik Pea-, kurgu või lihasvalu Hingamisraskused Haigusnähud Enamasti piisab sümptomaatilisest ravist- voodireziim, palju juua, vajadusel palavikku alandavad ja köha leevendavad preparaadid. Bakteriaalse nakkuse lisandumisel on näidustatud antibiootikumid. Ravi Tervislikud eluviisid Epideemiate korral keelustatakse massiüritused Gripivaktsiin Profülaktika Bakteriaalne kopsupõletik Gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik Lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon Krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine. Tüsistused http://www.hepatiit.net/mis-on-viiruslik-b-hepatiit http://www.hepatiit.net/mis-on-viiruslik-a-hepatiit Nakkushaigused; Ülle Parm, Viia Parv 2002 http://www.slideshare.net/chryssy/viirushaigused-2009 http://www.gripp.ee/ http://www.vaktsineeri.ee/ Allikad Täname kuulamast!
suurenemine ja palpeerides valulikud; Konjuktiviit Komplikatsio Sinusiit, Larüngotraheiitkõriturs Konjuktiviit- Lastel krooniline onid e. keskkõrvapõletik, e e. KRUPP punasilmsus, kopsukahjustus tüsistus pneumoonia , nefriit, Langenud esineb või müokardiit. Harvem- immuun.inimestel- võõrkehatunne, keskkõrvapõletik entsefaliit, meningiit, pikaldast ja kroonilise seroos-mädane müoliit kuluga infektsiooni eritis Diagnoosimin 1
Patoloogia test/ /22.09.20 1. Loetlege põletiku tunnused / miks tekib iga tunnus? (6+6) 1-Punetus (rubor) – põletikukolde värvus on põletikulise hüpereemia tõttu erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proli...
Kirurgilise ravi võib jagada neelu avardavateks operatsioonideks (lõigatakse pehmesuulagi väiksemaks ja vajadusel eemaldatakse ka kurgumandlid), ninahingamist taastavateks operatsioonideks (ninavahesina kõverduse likvideerimine), lõualuu-kirurgiaks (püütakse korrigeerida nt. väikest lõuga, kasutatakse väga harva). Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit. Rohkematel põhjustel lapsed ei norska. Äge ja krooniline keskkõrvapõletik. Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid (üldised ja lokaalsed). Nohu tüsistused: sinusiit ja keskkõrvapõletik. Kuulmetõri kaudu toimub keskkõrvaruumi õhutamine. Kuulmetõri avaneb ninaneelu. Kui kuulmetõrve ümber tekib põletik -› kuulmetõrve ei avata ja -› keskkõrvaruumis tekib neg. rõhk. Tekib vaakum, millega imetakse ninaneelust bakterid keskkõrvaruumi ja nohu tüsistuseks ongi keskkõrvapõletik. Veel ... kuulmetõri ei funktsioneeri -› neg
Streptokokid Taksonoomia Hõimkond : Firmicutes Sugukond : Streptococcus Perekond : Streptococcaceae Iseloomustus Gram positiivsed Sfäärilised(kerakujulised) Läbimõõt 0,6 1 m Fakultatiivselt anaeroobid,mõned nõuavad CO2 Liikumatud Temperatuuri optimum-- 37°, pH 7,2 7,4 Tavaliselt kasvavad keskkonnas, kus leidub verd, süsivesike või astsiidset vedelikku Tihedas keskkonnas moodustavad väikseid lapikuid , halli värvi kolooniaid. Vedelas keskkonnas kasvavad puru taoliselt põhja ja seinte lähedal. Vereagaril moodustavad ja hemolüüse. Streptokoki rakuseina ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klassifikatsioon S. pyogenes (A grupi stretokokid) S. agalactae (B grupi stre...
Keele välimus peegeldab tervist Hiina meditsiinis peetakse keelt omamoodi tervise maakaardiks. Piisab, kui heita sellele üksainus pilk ja võibki oletada, kust haigus pärit on. Samuti näitab keel juba haiguse eel, milline on organi seisukord. Keel on aju närviteid pidi ühendatud südame, kopsu, mao, maksa ja sapiga. Kui inimene juhtub vihastama, tekib keele «maksatsooni» punane täpike. Pikemaajalise stressi korral tekivad maksa-sapi piirkonda juba punased triibud, hiljem värvub punaseks ka keeleots - südametsoon. Lõpuks võib keel juba üleni punasekirjuks muutuda, mis viitab organismi ülekuumenemisele. Kui organism on terve, siis on keel roosakashall, kergelt niiske ja valkjas-selge katuga. Kui katt on paks ja valge, võib see tähendada grippi või mao ja soolestiku häireid. Haiguse möödumisel väheneb enamasti ka katt. Värv osutab haigele kohale Igasugused värvimuudatused keelel on tunnistuseks organismi seisundi muutu-sest või algavast ha...
Esimene ravikuur antibiootikumidega kestab 7-10 päeva. Seentest põhjustatud kopsupõletiku ravile lisatakse seentevastased ehk antimükootilised ained. Muu ravi: rögalahtistid, teatud juhtudel köha pärssivad ravimid, valuvaigistid, palavikualandajad. Kergematel juhtudel võib kopsupõletikku ravida kodustes tingimustes, raskematel - haiglas. KRUPP EHK KÕRI- JA HINGETORUPÕLETIK OTIIT EHK ÄGE KESKKÕRVAPÕLETIK Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiageselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel
tsefalosporiinide ja penitsilliinide ja beeta- beeta- laktaamidega laktaamidega. Kasutamine: o Kõhulahtisus Esmane valik o nefrotoksilusks infektsioonide korral. Bakteriaalne miningiit Gonorröa Keskkõrvapõletik Bronhiit kopsupõletik VALGUSÜNTEESI INHIBIITORID METABOL IS-MI TAKISTAJ AD
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust. Kuid siiski loetakse põhilisteks sümptomiteks kiiret palaviku tõusu, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik. Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel. Gripi tüsistustena võib tekkida: · bakteriaalne kopsupõletik · gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik · lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon · krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine.
eemaldamine. Kaela lateraalne tsüst avanevad erinevatest lõpuspiludest. Võib infitseeruda, võib esineda fistul mandliloozi. Veel on pea- ja kaelapiirkond kõige sagedasemaks lokalisatsiooniks lümfangioomidele (tsüstiline hügroom), vaskulaarsetele kasvajatele (hemangioom); ranula (sülje staasist tekkiv kivi, tüstjas moodustis suu põhjas; dermoidtsüstid tekivad epiteeli vale paiknemise tõttu juuksepiiril, ninajuurel, põsel, kaela keskjoonel. 12. Äge keskkõrvapõletik: kliiniline pilt, tüsistused Nohu tüsistused: sinusiit ja keskkõrvapõletik. Kuulmetõri (tuba auditiva, Eustachi tõri) kaudu toimub keskkõrvaruumi õhutamine. Kuulmetõri avaneb ninaneelu. Kui kuulmetõrve ümber tekib põletik -> kuulmetõrve ei avata ja -> keskkõrvaruumis tekib neg. rõhk. Tekib vaakum, millega imetakse ninaneelust bakterid keskkõrvaruumi ja nohu tüsistuseks ongi keskkõrvapõletik. Veel ..
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5.Parasiit seened toituvad teiste arvelt, taimeparasiit, roosteseen ja jalaseen. 6.Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. 7.Pärmseened poolduvad ehk punguvad. Pärmseenel on selleks vaja vett, suhkrut, ruumi ja soojust. Protsessi käigus tekib CO2 ja alkohol. 8.Viljakeha...
Ravi kirurgiline eemaldamine. Kaela lateraalne tsüst avanevad erinevatest lõpuspiludest. Võib infitseeruda, võib esineda fistul mandliloozi. Veel on pea- ja kaelapiirkond kõige sagedasemaks lokalisatsiooniks lümfangioomidele (tsüstiline hügroom), vaskulaarsetele kasvajatele (hemangioom); ranula (sülje staasist tekkiv kivi, tüstjas moodustis suu põhjas; dermoidtsüstid tekivad epiteeli vale paiknemise tõttu juuksepiiril, ninajuurel, põsel, kaela keskjoonel. 12. Äge keskkõrvapõletik: kliiniline pilt, tüsistused Nohu tüsistused: sinusiit ja keskkõrvapõletik. Kuulmetõri (tuba auditiva, Eustachi tõri) kaudu toimub keskkõrvaruumi õhutamine. Kuulmetõri avaneb ninaneelu. Kui kuulmetõrve ümber tekib põletik -> kuulmetõrve ei avata ja -> keskkõrvaruumis tekib neg. rõhk. Tekib vaakum, millega imetakse ninaneelust bakterid keskkõrvaruumi ja nohu tüsistuseks ongi keskkõrvapõletik. Veel ... kuulmetõri ei funktsioneeri -> neg
Keskmise raskusega kuulmiskahjustus kahjustus, mille puhul kõne- ja keele spontaanne arenemine on pidurdunud, aga ei puudu. Raske kuulmispuue ja kurtus kõne- ja keele spontaanne arenemine on tugevasti pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi
rimantadiini. Palaviku alandajana soovitatakse lastel kasutada paratsetamooli, sest aspiriini kasutamist on seostatud Reye sündroomi kujunemisega. Soovitav on voodiravi, rohkelt juua, vajadusel võib haigusnähtude leevendamiseks kasutada ka köharavimeid või siis valuvaigisteid. Antibiootikumid teatavasti viirustele ei toimi, seega kasutatakse neid ainult tüsistuste puhul - kui on tekkinud keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, bronhiit või kopsupõletik. Tagajärjed: Vaevused kestavad enamasti 3 - 5 päeva ning siis algab paranemine. Sageli püsib köha ja halb enesetunne veel mitu nädalat. Gripiviirus võib harva osutuda ka eluohtlikuks - seda eelkõige imikutel, vanuritel ning nõrgestatud organismiga täiskasvanutel. Gripiviiruse vastu tekivad küll veres ringlevad antikehad, kuid kuna pidevalt toimub viirustüvede muutumine, võib kergesti uuesti nakatuda.
Noarootsi Gümnaasium Hallituse mõju inimorganismile Uurimistöö Teele Meister & Marit Iila 10.I klass Juhendaja Õp Kadi Kivilo Noarootsi 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mis on Hallitus?................................................................................................................4 Hallituse mõju inimorganismile........................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................................6 Kasutatud kirja...
Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte. Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid. Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne.
vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku ● Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa Vastunäidustused doonorluseks ● Vere loovutamist välistavad kroonilised haigused (nt astma, psoriaas, kõrgvererõhu tõbi, diabeet jm.) ● Vere loovutamisel on piirang järgmistel juhtudel: – Põletikuline haigus ja antibiootikum-ravi (bronhiit, tonsilliit, keskkõrvapõletik ) - 1 kuu – Külmetushaigus (palavik) - 2 nädalat – Kopsupõletik - vähemalt 3 kuud – Operatsioon (näiteks pimesoole-, mandli-, ninaop.) - 4 kuud – Hambaravi (augu parandamine, hambakivi eemaldamine) – 24 tundi, juurekanali ravi - 1 nädal. Hamba väljatõmbamisejärgselt peab olema möödas vähemalt 1 nädal ja ei tohi olla tüsistusi.
• Ei läbi HEBi. • Kontsentreerub fagotsüütides. • Metaboliseerub maksas. • 20-40% eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Kasutamine: • Toime G+ tugevam kui erütromütsiinil. Mõõdukalt H.pylori (koos omeprasooliga ja amoksitsilliiniga) ja N.gonorrhoeaesse. • Teise rea ravim tuberkuloosi puhul, Legionelloos, keskkõrvapõletik lastel, H. influenzae pneumoonia, H. pylori haavandtõve patsientidel, Chlamydia trachomatis infektsioonid • Toimib ka mõnedesse algloomadesse – nt. Toxoplasma gondii, Plasmodium’i liigid. Kõrvaltoimed: • GI trakti häired • Ülitundlikkusreaktsioonid (nahalööbed, palavik) • Mööduv kuulmise kadu • Kolestaatiline ikterus • Oportunistlikud infektsioonid
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole. On topeltmembraaniga organelle. (plastiidid, mitokondrid) 2. Taime- ja looma- ja seeneraku võrdlus (erinevused, sarnasused). ...
Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass .Silmaga ei pruugi hallitust veel nähagi olla,kuid organism, eriti tundlikum ehk nõrgema immuunsusega, hakkab juba ringilendlevatele hallitusseente eostele reageerima. Inimene tunneb väsimust, peavalu, teda võivad vaevata pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus,sageneb haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, tihti kimbutab kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel kipub välja kujunema allergia, isegi astma. Kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse. 5 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened KOKKUVÕTTE
olemasolu. (http://www.ead.ee/) Kurtuse põhjused: Kuni 60% juhtudest (30-60% kõikidest neurosensoorse kurtuse juhtudest) jääb kurtuse põhjus teadmatuks (1991, Inglismaa). Kuulmiskahjustus võib olla kaasasündinud või omandatud: Kaasasündinud: pärilikkus (5%) nakkushaigused ema raseduse ajal: punetised. sünniaegsed kahjustused: enneaegsus, rh-konflikt, hapnikuvaegus. Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Tänapäeval saavad kõik kurdid ja kuulmispuudega inimesed aga spetsiaalset õpetust, nad õpivad nii eesti kirjakeelt kui ka kõnet. Eesti kurtide kogukonda kuuluv inimene kasutab eesti viipekeelt. Kurtide kogukonnal on
hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium Sekretsiooni staadium Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks Probleemid: 1. Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud) 2. Tüsistused: keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik (soodustavad lapseea ninaneelu anatoomilised iseärasused) Mida teha infektsiosse nohu korral Hügieen esmatähtis! Nina limaskesta niisutamine (loputamine ja inhalatsioon) Nina sekreedist puhastamine (loputamine, mehaaniline puhastamine) Nina limaskesta turse vähendamine (ksülometasoliini sisaldavaid spreisid kasutada üle 2- aastastel lastel, pseudoefedriini sisaldavaid siirupeid/tablette kasutada alates 6 eluaastast) Asend
- Värvipimedus – kui üks kolvikeste liigist puudub siis on - Keskkõrv – helilained kanduvad trummikilele, mis hakkab võnkuma, keskkõrvas kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad ajutüvesse ja siis kuulmskeskusesse – nii kuuleme helisid ja kõnet - Muutused ja haired sissekõrvas või kuulmiskeskuses – inimene ei taju valjusid helisd. - Keskkõrvapõletik, kui see levib sissekõrva siis võib viia kurtuseni. 25. Kroonilise haiguse mõju inimesele ja sellega toimetulekut mõjutavad tegurid. 26. Stigma ja sildistamine - mõiste ja seos tervisega. 27. Infarkti, astma, diabeedi olemus. 28. Hariduse ja vaesuse mõju tervisele. Haridus mõjustab tervist rohkem kaudselt, kujundades teiste mõjurite vahendusel ja kaasabil eeldused heaks terviseks. Need mõjurid on:
Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25) 5 4. VIIRUSHAIGUSED 4.1. GRIPP Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp) Grippi sümptomiteks on haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), lisaks veel kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused ning kõhulahtisus. (Gripi info)
12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast ) · põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes) · kõripõletil= larüngiit (öösel ärkab laps hädise nutuga, kumeda köhaga,palavikku ei ole,sissehingamine raskendatud ) · bronhiit (muutused laialiulatuslikud ja ulatuvad kuni kopsudeni, lapsel palavik,puristab lima ja sülge,viriseb,unetu )
põdemise järgselt võivad jääda püsivad jääknähud kuulmislanguse või kurtuse, vaimse arengu peetuse või krambisündroomi näol. Hemofiilusmeningiiti on esinenud kõige sagedamini 6-12 kuu vanustel lastel. Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni viieaastastel lastel. Leetrid Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav haigus. Ühel leetrihaigel kümnest tekib tüsistusena kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Tüsistusena võib tekkida ka äge või alaäge ajupõletik. Leetrid võivad kulgeda väga raskelt 2000. aastal suri maailmas leetritesse kokku kolmveerand miljonit last. Arenenud riikides sureb leetritesse ligikaudu iga tuhandes põdeja. Leetrid on käesolevalgi sajandil mitmetes Euroopa riikides põhjustanud vaktsineerimata laste surmasid. Punetised Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel suhteliselt kerge kuluga haigus. Palavik, lööve ja kaasuvad liigesvalud on mööduvad
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
põletik läheb organismis laiali ja tekib tüsistusena sepsis ehk veremürgitus. Põletiku tekitajad (mikroobid, viirused) satuvad verre ja võivad tekkida elundites mädapõletiku kolded 40. Haava (dermatiidi) paranemine- avaldub sidekoe vohanguna: tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks 41. inflammatsioon – põletik • otiit – keskkõrvapõletik • lümfadeniit – lümfisõlmepõletik • apenditsiit – ussripikupõletik • dermatiit – nahapõletik • mastiit – rinnanäärmepõletik • entsefaliit – peaajupõletik • meningiit – ajukelmepõletik • müosiit – lihasepõletik • enterokoliit –peen/jämesoolepõletik • bronhiit – bronhipõletik • riniit – ninalimaskestapõletik • larüngiit – kõripõletik • arteriit – arteripõletik • flebiit –
· Kõhulahtisus tingituna pee-või jämesoole põletikust. Nahareaktsioon: · Sügelus ja punetus · Nõgesetõbi ehk urtikaaria, naha ja nahaaluste kudede turse · Nahapõletik ehk atoopiline dermatiit. Hingamisteede nähud: · Aevastamine, vesine eritis ninast, ninakinnisus · Korduv köa, kõriturse · Raskendatud väljahingamine, hingeldus (astma). Meeleelundite sümptomid: · Silmade sügelus ja punetus, pisarate vool · Keskkõrvapõletik. Vahel harva võib toiduallergia avalduda ka migreeni, uimasuse, kroonilise väsimuse, depressiooni, lihas-ja liigesevalude või hüperaktiivsusena. (Allergia ja toit, 2004:9-12). 5 ALLERGIAT TEKITAVAD TOIDUAINED JA MIDA TEHA ERINEVATE ALLAERGIATE PUHUL Allergiat võib tekitada mis tahes toiduaine. Kõige sagedamini põhjustavad seda siiski muna,
põletik) c) hingamisteed: tuberkuloos, bakterkopsupõletik, läkaköha, Eestis 20. saj. algus paljude laste surma põhjustanud difteeria, legionelloos (kopsuhaigus) d) seedekulgla: kaaries, parodontoos (mädane igemepõletik, mis lõppeb hammaste kaotusega), salmonelloos, koolera, tüüfus e) suguelundid: süüfilis, klamüüdia f) lihased: lihasööjabakter (ainus ravi amputeerimine), teetanus g) meeleelundid: kõrva keskkõrvapõletik ehk otiit (vastuabinõuks vahel ksülitooliga närimiskummi närimine pidevalt, siis saab pidevast põletikust lahti), silma ripsmerasunäärmete põletik ehk odraiva. Kaitse bakterhaiguste eest: 1. terviklikud biobarjäärid 2. ebasobiv keskkond (hammeline maosisu, sapp) 3. loomulik konkurents mikroobikoosluste poolt 4. palavik 5. tõvestavate bakterite isolatsioon nt tuberkuloosikolde lunjastumine kopsus 6
haigused, hingamissüsteemi haigused, verehaigused, seedehaigused, ülekoormus jm. 3) Millised on tähtsamad südame-vereinge haigused? Südamelihasepõletik ning kõrgvererõhutõbi. 4) Millised on tähtsamad hingamissüsteemi haigused? Nakkused: külmetus, nohu, gripp või tatitõbi. (meditsiiniliselt ninaneelu, kõri, hingetoru või bronhide põletik) Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemad tüsistused on: keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, kopsupõletik ja südamekahjustus. Astma ja bronhiit. 5) Mida kujutab endast ülekoormus spordis? Seda patoloogilist väsimust iseloomustab üle kahe nädala kestev ,,sportliku vormi" langus, vegetatiivsed kaebused, unehäired, suurenenud ärrituvus, 6 ülekoormusvigastused, immuunsüsteemi häired ja muutused vere biokeemilistes näitajates.
Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid Töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse I grupi eksami. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev. Tulekustutusvahendid- Pulberkustuti, tulekustutustekk, vahtkustuti,käsikustuti Gripi ohtlikkus- kopsupõletik, keskkõrvapõletik, põsekoopapõletik, neeruvaagnapõletik, südamelihasepõletik, südamepaunapõletik Mõnedel inimestel on grippi nakatudes suurenenud risk eluohtlike komplikatsioonide tekkeks, näiteks eakad ning täiskasvanud ja lapsed, kellel on diabeet, astma, kroonilised südame-, kopsu- või neeruhaigused. Pilet7 Füsioloogilised ohutegurid- - füüsilise töö raskus - sama tüüpi liigutuste kordumine - üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi s...
sisekõrvast, kuulmisnärvi kahjutusest, kesknärvisüsteemi kahjustusest (Tikk, 2003). Laste peamisteks kuulmislanguse põhjusteks on Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu (2007) andmeil järgnevad tegurid: pärilikkus, üsasisesed nakkushaigused (nt: punetised, toksoplasma), sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid (nt: väike sünnimass, Rhesus-konflikt), nakkushaigused (nt: meningiit, mumps, punetised), koljutrauma, keskkõrvapõletik. Kuulmislangus on lisaks meditsiinilisele probleemile ka sotsiaalne probleem, kuna see takistab suhtlemist. Mida suurem on kuulmislangus, seda raskem on inimesel suhelda rohkem kui ühe inimesega korraga. Kuulmislanguse tekkel võib olla palju põhjusi. Lastel on peamiseks kuulmislanguse põhjuseks pärilikkus ning erinevad haigused. Kokkuvõttes võib öelda, et keskmiselt esineb kuulmislangust kümnest inimesest ühel. Kuulmislanguse mõju lapse arengule
Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 15. Sagedasemad hingamisteede infektsioonid Nohu, köha, ninaneelupõletik, tonsiliit (kurgumandlite põletik), difteeria, keskkõrvapõletik (otiit), põskkoopapõletik (sinuiit), kõripõletik (larüngiit), bronhiit, läkaköha, kopsupõletik. 16. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 17. Iseloomustage toidu liikumist seedetraktis
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad se...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
1. närvisüsteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, "roos" ehk erüsiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3. hingamisteed: läkaköha, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4. seedekulgla: kaaries ehk hammaste kahjustused, salmonelloos, düsenteeria, koolera 5. suguelundid: klamüüdia, süüfilis, 6. lihased: teetanud e kangestuskramtõbi, lihasööja bakter 7. meeleelundid: bakteriaalne keskkõrvapõletik, bakteriaalne silmasarvkestapõletik, 8. veri: sepsis ehk "veremürgitus" Loomulikud kaitseviisid bakterihaigustel: sama, mis viirushaigustel ning lisaks inimese loomulikud bakterikooslused. Suguelundid < nahk < seedekulglas Bakterid kaitsevad meid: 1. konkurentsi põhimõttel elukoha hõivamine (see bakter, mis kinnituda ei saa, ei põhjusta meile ka ohtu) Antibiootikumi kuuri korral peaks tarbima selliseid toidutooteid, kus elusad bakterid. 2
2. Kuulmiskahjustus - telefonioperaator 3. Liigesehaigused, selgroolüli diski trauma sportlasena, tulejõrjuja, politsei. 4. Ebastabiilne närvisüsteem- ei sobi õpetajaks, lasteiakasvatajaks. Sobib pigem rahulik töö. 5. Sageli külmetushaigusi põdev- ei sobi töökohad, kus sõltutakse isikust. Näiteks õpetaja, hooldaja, sekretär. 6. Kaasasündinud või omandatud südamekahjustus 7. Krooniline keskkõrvapõletik 8. Epilepsia 28. Millised on tööandja kohustused töövõtja ees? (Nimetada 4-5) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja
Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela lümfisõlmede suurenemine ja hellus Keskkõrvapõletik e. Otiit- ägeda infektsiooni sümptomid , kuulmekile põletikulised muutused ja eritis keskkõrvast. Sagedamini vanuses 6 kuud kuni 2 aastat. Tekitajaks erinevad viirused. Kujuneb 2-7 päeva peale külmetushaiguse algust. Sümptomid: köha, rahutus, ärrituvus, palavik, halb isu, kõrvavalu, kõhulahtisus, harvem oksendamine. Põskkoopapõletik e. Sinuiit- Ägeda infektsiooni sümptomid: nohu, köha,
Inimene ja bakterid Nakatumisviisid samad, mis viirushaiguste puhul. Haigused: · Närvisüsteemi kahjustavad bakterhaigused: Bakteriaalne meningiit, borelioos, teetanus, botulism · Nahk: Akne, leepra ehk pidalitõbi, muhkkatk · Hingamisteid kahjustavad: Tuberkuloos, läkaköha, difteeria · Seedekulgla: kaaries, paradontoos, salmonelloos, koolera, tüüfus · Suguelundid: süüfilis, gonorröa, klamüüdia · Lihased: lihasööjabakter, teetanus · Meeleelundid: keskkõrvapõletik, odraiva Kaitse bakterhaiguste eest: · Terviklikud biobarjäärid · Ebasobiv keskkond · Loomulik konkurents mikroobi koosluste poolt · Palavik · Tõvestavate bakterite isolatsioon (nt. tuberkuloosi kolde lubjastumine kopsus) · Väljauhtumine kehast (kõhulahtisus) · Aktiivkaitse Membraansüsteem Rakumembraan vedelik-mosaiikne Rakumembraani funktsioonid: 1) Membraantransport: a) Ei ole vaja energiat:
profülaktika. Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu korduva ruptuuri oht. NEUROINFEKTSIOONID Meningiidid (ajukelmepõletikud): aseptlised-viiruslikud; bakteriaalsed, seroossed. Entsefaaliidid (ajukoepõletikud): viiruslik, bakteriaalne, algloomadest, seenpõletik. Müeliidid (seljaajupõletik): polomüeliit, transversaalne müeliit. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi Meningiidi võimalik infektsiooniallikas: keskkõrvapõletik, sinusiist, hambapõletik, kopsupõletik, koljupõhimikumurs, nahainfektsioonid. Meningiit on põletikuline protsess ajukelmetel, mis kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi funktsiooni. Meningiidile on iseloomulik äkki tekkinud kuklakangestus, peavalu, palavik, oksendamine, vaimse seisundi häire või fotofoobia. Taolised tüüpilised sümptomid võivad aga puududa alla 6-kuustel lastel ja eakatel inimestel. .
pneumoniae vastu. Klamüdiaalne pneumoonia võib esineda segainfektsioonina või järgneda viiruspneumooniale. § Enamikku C. pneumoniae infektsioone iseloomustab bronhiit või kerge pikaaegse köhaga pneumoonia, mis tavaliselt ei vaja haiglaravi. Haiguse kulg võib osutuda raskeks vanematel või hingamistakistusega (kopsu emfüseem) inimestel. C. pneumoniae võib anda ka süsteemseid infektsioone, kahjustades lümfisõlmi, perikardi ja maksa. Mädane sinusiit ja keskkõrvapõletik võivad esineda alla 5% inimestel. Ravi Põhilisteks antibakteriaalseteks preparaatideks, mille suhtes C. pneumoniae on tundlik, loetakse tetra-tsükliini või erütromütsiini. Uusimatest kinoloonidest on soovitatud kasutada raviks ka ofloksatsiini. Ravikuur peaks kestma vähemalt 10- 14 päeva. Riketsiad Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid.
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
