Loote areng, imik, laps (0)

Loote areng
Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina:
1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid ;
2) looteperiood : 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.
Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas . Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged . Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend . 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu,
21. elupäeval hakkab tööle süda.
4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed.
7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. Laps hakkab liigutama kuigi ema veel ei tunne seda.
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks .
Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta . Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin , alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu!
Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga.  
8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.
3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk.
4. kuul ilmuvad nahale karvad , luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada soost, (kas on tegemist tüdruku või poisiga). Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine. Korduvsünnitaja võib tunda esimesi vaevuaimatavaid liigutusi.
5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! Kuu   lõpuks  laps  kuuleb   ja  tunneb  hästi ema  sees  toimuvat,  reageerib  ka  tugevatele  välishelidele. Loode  puudutab  käte  ja  jalgadega  oma  keha, imeb sõrmi  ja  mängib  nabaväädiga. Kui sa pole loote liigutusi tunnetanud enne 20.nädala lõppu, võib see olla tingitud platsenta paiknemisest emaka eesmisel seinal , või sinu kaalu kasvust.
6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.
7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel.
8. kuul on laps sile ja roosa , kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune . Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla.
9. ja 10. kuu- elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega. Sünnimomendiks kaalub laps 3-4 kilo ja on 48-52 cm pikk.
Mõnikord  on  looted   kuni  raseduse  viimaste  kuudeni  tuharseisus, s.t.  pea  ülevalpool,  viimastel  kuudel  keerab  aga  enamik  lapsi  end  pea  alaspidi,  sest nii  on  kergem  sündida.
Tavaliselt  magab  loode  emaga üheaegselt. Liigutuste  aktiivsus  suureneb,  kui  ema  on ärritunud  või  väsinud.  Kindlasti  tunneb  loode  valu.   Samuti  oskab  ta naeratada,  ohata, luksuda,  und  näha  ja ilmselt  palju  muudki ,  mida  me  praegu  veel  ei  tea.
Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus  loode on väga  tundlik  igasugustele  mõjudele,  mis  tema  arengut ohustada   võivad.  Kõige  kriitilisem  periood  on    3 esimest raseduskuud,  mil  kahjulike mõjude  tulemusel võib  rasedus  katkeda  või tekkida  väärarenguid,  sest kõigi  elundite  algmed  tekivad  just  sellel  perioodil.