Loote areng (0)

Loote areng
Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina:
1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid ;
2) looteperiood : 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.

• Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas.
  
• 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad.
  
• 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas . Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
  
• Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
  
• 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
  
• 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda.
  
• 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
  
• 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed.
  
• 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed.
  
• 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks .
  Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta . Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin , alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu!
  Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga.
  
• 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.
  
• 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk.
  
• 4. kuul ilmuvad nahale karvad , luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine.
  
• 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine!
  
• 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.
  
• 7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel.
  
• 8. kuul on laps sile ja roosa , kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune . Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla.
  
• 9. ja 10. kuu - elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega. Sünnimomendiks kaalub laps 3-4 kilo ja on 48-52 cm pikk.