Iseseisev töö: ”Loote areng” (0)

Tartu KHK
Iseseisev töö:
”Loote areng”
2009
SISUKORD:
TEEMA LK
Sissejuhatus 3
Mis toimub enne loote arengu algust 4-5
Rasedus nädalate kaupa 6-7
Millest tuleks raseduse ajal hoiduda 8
Kasutatud kirjandus 9
lk 2
Sissejuhatus
Valisin teema „Loote areng“, sest see teema näis teistest teemadest minu jaoks kõige etem, kuna rühmatööd mulle eriti teha ei meeldiks, sest siis oleks kindal see et keegi peab olema rühmas ikka see kes võtab suurema vastutuse enda kanda ja mõni rühmaliige on kindlasti selline, kes saab mitte millegi eest hinde samal ajal kui teised on kogu töö ära teinud. Esitada töö plakati variandis ei valinud ma sellepärast et ma ei hinda oma kuntstilisi andeid eriti kõrgelt seega oli minule kõige sobilikum teema „Loote areng“.
Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode üldse tekib ja mis põhjustel loode tekib. Töö käsitleb ka loote arengut nädalate kaupa, mis ongi selle töö kõige oluliseim osa ning töö annab ka ülevaate sellest, millest tuleks raseduse ajal hoiduda.
Lk 3
Mis toimub enne loote arengu algust?
Viljastumise tagajärjel tekib loode ning hakkab arenema. Viljastumine on rasedusele eelnev suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur , mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud , millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit.
Munarakud on emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa .
Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist. Selleks peab ta mõjutama üht ensüümiretseptorit munaraku pinnal. See võtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on ühe seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise seemnerakuga enam ühineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine, mille tulemusel, moodustub loote esimene rakk , lõpetab raseduse esimese staadiumi.
Rakkude pooldumine munajuhas
Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud üksainus rakk-sügoot, millest saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub saadud uued rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku. Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar , mida nimetatakse kobarlooteks, rakk lahkub munajuhast suundudes emaka poole.
Emakaväline rasedus
Mõnikord kinnitub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude).
Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks. Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort .
lk 4
Pärast munajuhast väljumist
Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd põislooteõõne. Väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse lootepõiekeseks.
Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli sisse ning teised sellest väljapoole. Läbipaistev vööde lõheneb 24 või 48 tunni pärast. Blastotsöölist väljaspool asuvad rakud hakkavad eritama ensüümi, mis nõrgendab emaka sisepinna epiteelkude ning tekitab koha, kuhu loode kinnitub. Blastotsüst eritab ka hormooni, mis stimuleerib progesterooni jätkuvat moodustumist ema kollakehas. Progesteroon tagab toitainete juurdepääsu lootele emaka seina kaudu. Reaktsioonina näärmed emaka limaskestas paisuvad ning selles piirkonnas hakkavad moodustuma kapillaarid. See võimaldab blastotsüstil saada emalt elutähtsaid toitaineid, mis on raseduse jätkumiseks vajalik.
Umbes 18 päeva pärast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote närvisüsteem on üks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks.
Jätkub verevõrgustiku moodustumine, mis võimaldab verel voolata ümber loote. Vererakke juba produtseeritakse ja nad voolavad läbi nende arenevate võrgustike. Platsenta ümber hakkavad kujunema ka sekundaarsed veresooned , et platsenta oleks toitainetega paremini varustatud. Paunas loote keskel hakkavad moodustuma vererakud ja rakud, mis hakkavad diferentseeruma veresoonteks. Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda.
Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote.


lk 5
Rasedus nädalate kaupa
KOLMAS NÄDAL
-hakkavad arenema veresooned ja magu
-21. Elupäeval hakkab tööle süda
NELJAS NÄDAL
-tekivad luude ja lihaste alged
-laps on nüüd 5-10mm pikk ja kaalub alla 1grammi, sarnanedes üsnagi looma lootega
VIIES JA KUUES NÄDAL
-embrüo hõljub vedelikuga täidetud kotis
-tal on lihtsa ehitusega aju, selgroog ja kesknärvisüsteem
-moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed
-pea piirkonda on tekkinud neli lohku, millest hiljem arenevad silmad ja kõrvad
-arenevad kõht ja rindkere . Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal
SEITSMES RASEDUSNÄDAL
-pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud. Silmapiirkonnas naha all on nähtav must pigment .
-käed ja jalad on selgelt nähtavad, nende otstes on lõhed, millest arenevad sõrmed ja varbad
-süda hakkab verd pumpama
-embrüo närvisüsteem on peaaegu välja kujunenud
-hakkavad arenema luurakud
-embrüol on kopsud, sool, maks, neerud ja sisesuguelundid, kuid kõik ei ole täielikult välja arenenud
KAHEKSAS RASEDUSNÄDAL
-sellest nädalast alates võib embrüot nimetada looteks
- lihtsas vormis on arenenud kõik tähtsamad siseorganid , kuigi need ei paikne veel oma lõplikus asukohas
-nägu on äratuntav, eristada võib ninaotsa ja ninasõõrmeid. Lõualuu kaks poolt on ühinenud suuks, arenenud on ka keel
-moodustuvad kõrva sisemised osad, mis on seotud tasakaalu ja kuulmisega
-sõrmed ja varbad on selgemini eristatavad, kuigi nad on nahaga ühendatud
-käed ja jalad on kasvanud pikemaks, eristada võib õlgu, küünarnukke, puusi ja põlvi
-loode liigub küllaltki palju kuigi sa seda veel ei tunne
12 RASEDUSNÄDAL
-loode sarnaneb inimesega rohkem kui varem kuid tema pea on ebaproportsionaalselt suur ning jäsemed, kuigi täielikult välja arenenud siiski väikesed
-lootel on olemas kõrvalestad
-kasvavad miniatuursed sõrme- ja varbaküüned
-jäsemed on koos sõrmede ja varvastega välja arenenud
-arenevad lihased mistõttu loode liigub rohkem
-loode kortsutab kulmu, ajab huuli prunti, avab ja suleb suud
-loode oskab imeda ja neelata teda ümbritsevat vedelikku
-loode suudab ka urineerida
lk 6
16 RASEDUSNÄDAL
-kasvavad kulmud ja ripsmed , loote keha ja nägu on kaetud peente karvadega
-loote nahk on väga õhuke ja läbipaistev, läbi naga on näha veresooni
-on muutunud käte ja jalgade liigesed , hakkab arenema luukude
-loote suguorganid on piisavalt välja arenenud, et sugu kindlaks määratleda
-loote rindkere teeb hingamisliigutusi
-loode liigub aktiivselt, kuid tõenäoliselt sa seda ei tunne
-loote süda lööb sinu omast umbes 2 korda kiiremini
-selle kuu jooksul kasvab lode kiiresti
20 RASEDUSNÄDAL
-lootele kasvavad juuksed
-arenevad hambad
-moodustub lootevõie mis kaitseb loote nahka
-käed ja jalad on hästi välja arenenud
-loode saab ema verest kaitsvaid aineid, mis kindlustavad tema vastupanuvõime haigestumisele esimestel elunädalatel
-loode on väga aktiivne tema esimesed liigutused on tuntavad õrna siputusena
24 RASEDUSNÄDAL
- rasvkude puudub seetõttu on loode väga kõhn
-nahas moodustuvad higinäärmed
-jala- ja käelihased on hästi arenenud ja loode treenib neid pidevalt
-loode suudab köhida ja luksuda, luksumist on tunda koputava liigutusena
-silmalaud on endiselt suletud
-loode on võimeline sinu häält kuulma ja võib ärgata valju muusika peale
28 RASEDUSNÄDAL
-loote nahk on punane ja krimpsus, kuid naha alla hakkab ladestuma rasvkude
-loode tunneb valu ja reageerib sellele
-lootel on keelel palju enam maitsepungi kui vastsündinul
-loote kopsud ei ole veel täielikult välja arenenud
32 RASEDUSNÄDAL
-loode näeb välja samasugune kui sündides, ainult tema keha peab veidi ümaramaks muutuma
-ta suudab eristada valgust ja pimedust
-kuna emakas on vähe ruumi, pöördub loode peaga alla, valmistudes sündimiseks
36 RASEDUSNÄDAL
-loode on paaegu vaagnasse laskunud ja sünnituseks valmis
-loote sõrmedele ja varvastele on kasvanud pehmed küüned
- poisil on muandid laskunud läbi kubemekanali munandikotti
-järgneva nelja nädala jooksul võtab loode kaalus juurde umbes 28grammi päevas
40 RASEDUSNÄDAL
-lootevill on enamasti kadunud, kuid seda võib säilida vähesel määral õlgade, käte ja jalgade piirkonnas
-lootevõie katab loote keha üleni või esineb ainult naha-voltides
-loote soolde koguneb tume mass looteroe, mis väljub esimeste sooleliigutustega pärast sündi
Lk 7
Millest tuleks raseduse ajal hoiduda?
Raseduse vältel hoiduda suitsetamisest, alkoholist ja ravimitest, kui arst ei ole nende ohutust kinnitanud. Eriti oluline on nendest ainetest hoidumine esimesel kolmel raseduskuul, mil arenevad loote organid .
SUITSETAMINE
Kui sa suitsetad tekib lootel hapnikupuudus. Suitsetavate emade lapsed on suurema tõenäosusega enneaegsed ja madala sünnikaaluga. Suitsetamine suurendab ka raseduse katkemist, surnud lapse sünnitamist ja loote väärarendite ohtu, samuti riski, et laps sureb pärast sündi. Mida rohkem sa suitsetad seda suurem on risk, seega loobu suitsetamisest täielikult. Kui sa aga tõesti ei suuda suitsetamisest loobuda siis vali madala tõrvasisaldusega suitsupakk, piira suitsetavate sigarettide arvu, ära tõmba suitsu kopsu nign kustuta sigaret kui oled suitsetanud poole sellest. Püüa vältida suitsuseid ruume .
ALKOHOL
Rohke alkoholi tarbimine raseduse ajal võib tõenäoliselt kahjustada loote arengut. Ei ole teada milline on ohutu alkoholikogus, seetõttu on soovitatav loobuda alkoholi tarbimisest raseduse ajal täielikult.ühelgi juhul ei tohiks juua rohkem kui 2 ühikut alkoholi 1-2 korda nädalas ( üks ühik võrdub klaasi veini või õllega). Hoidu kangetest alkohoolsetest jookidest.
RAVIMID
Kuna pajud ravimid toimivad lootele kahjulikult või pole nende toime täpselt teada, tuleks ravimite tarvitamisest raseduse ajal hoiduda. Avimit võib võtta vaid siis, kui selle on määranud arst, kes on teadlik sinu rasedusest. Siia kuuluvad ka ravimid mida tarvitatakse tavaliste kergete vaeguste puhul, näiteks aspiriin. Kui sa vajad ravi suhkrutõve tõttu peab arst võib-olla muutma ravimi annust.
MUUD OHUD
kasside ja koerte väljaheide ning toores ja halvasti küpsetatud liha võib sisaldada toksoplasma-nimelist parasiiti, mis võib loodet tõsiselt kahjustada. Pärast toore lihaga kokkupuutumist pese köed, väldi pooltoore lihaga kokkupuutumist, väldi kassiliiva anumate tühjendamist.aiatöödel kasuta kindaid.enne tarvitamist pese juurviljad ja puuviljad hoolikalt, et eemaldada kogu mustus .
lk 8
Kasutatud kirjandus:

„Ema ja laps“ (Dorling Kindersley) / kirjastus sinisukk /1995

„ Bioloogia gümnaasiumile I OSA ( Tago Sarapuu ja Kalle Hein) / kirjastus Eesti Loodusfoto / 1997
lk 9