Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi seletamine, Jalgu ei lohista, pealagi üleval Üldarendavad harjutused 1) Üldkoormav harjutus Jooks ümber pingi, alustades pingi tagant vasakult paremale. Päkkadel, ei tormata.
Võimlemiskava Algseis, mõlemad käed kõrval. Parem käsi üles, loa saamisel alla. Lendtirel (kätega hoian jalgadest kinni). Sealt hooga tirel ette (,, " )toengkükki. Toengkükist viin end ette . Tõukega tirel taha (,, " ) . Taha seliliolekusse, käed kõrval. Viin end üle sillale. Püsin. Langen seliliolekusse, käed kõrvale. Turiseis käte toenguga puusadele. Püsin. Turiseis käte toenguga otse maha. Püsin. Langen seliliolekusse, käed taha. Sirutus. Püsin. Keeran end kõhuliolekusse, käed kõrvale, keha vastu. Viin end keskele, käed ette. Kaar. Püsin. Langen sujuvalt kõhuliolekusse. Viin käed kõrvale, keha vastu ja maasthüppega algseisu. Hundiratas paremale harkseisu, käed üleval. Parem jalg juurde, käed alla. Rööbaspuul ülehoog ette ja taha . Ülehooga paremale kõrvale mahahüpe. Algseis, käed üles.
Poomi kava 1. Kahe jala tõukega toengkägar poomile (käed poomil) 1p 2. Pööre kükkis 180 kraadi (käed all) 1p 3. 3 põlvetõste kõndi ette (käed puusal) 0,5p 4. Pööre päkkadel 180 kraadi (käed puusal) 0,5 p 5. Toengrõhtpõlvitus (käed poomil) 1p 6. Poolspagaat (käed kõrval) 1p 7. Tõus sammuga ette (käed all) 0,5p 8. Rõhtseis (käed kõrval) 2p 9. 3 sammuga kõnd taha (käe kõrval) 0,5p 10.Hüpe poomilt maha (käed poomil) 2p Kokku 10p Akrobaatika kava 1. Tirel ette toengkägarasse 0,5p 2. Turiseis 1p 3. Tirel taha 0,5p 4. Poolspagaat 1p 5. Tagumise jalaga astudes sammuga püsti 0,5p 6. Kaarsild jalatõstega 1p 7. Pöördega kükki 2p 8. Tirel taha 0,5p 9. Kala 1p 10.Spagaat 1p 11.Hundiratas kõrvale 1p 12.Sirutus 0p Kokku 10p Rööbaspuu kava 1. Tireltõus ülemisele rööpale ripplamangust vasaku jala tõukega ja parema jala hooga 2p 2
· üleüldine lõtvus Harjutusi õlgadel, kaelale, kätele, küljele jne jne: · pea ja õlad lõdvalt all (loe 5ni), siruta kaela · kalluta pea õla suunas kõrvale, vastaspoole õlg alla suruda. korrata teise poolega · tõsta õlad, lase lõdvalt alla · vii õlad taha, püüa suruda abaluud kokku. lõdvestu · õlaringid eest taha ( abaluud viia lähestikku ) · venita kael sirgeks, tõmba lõug allapoole · kätega ette &taha hooglemine · aseta käed kuklale sõrmseongusse, vii küünarvarred venitades taha, too ette · vii käed pea kõrvalt üles, venita tugevalt ülespoole. lase alla, lõdv · tõsta käed ette, painuta labakäed randmetest ülespoole, lase lõvalt alla · istu sirge seljaga, käed ripuvad lõdvalt külgedele. venita käsi vaheldumisi põranda suunas · tõsta õlad üles, lase tagasi, tõsta üks üles, tõmba tagasi. korda teisega · tõstetud õlgadega õlaringid eest taha
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua
Rinnuliujumine 1.Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja
Käed Mõiste all käed me peame silmas inimestele igapäevases elus väga vajalikke ning asendamatuid elundeid. Käsi vajame me peaaegu kõikjal, välja arvarud mõtlemisel. Nende puudumisel oleks inimkonna tegevusvabadus paljuski piiratud. Käte abil on inimene paljugi suuteline midagi korda saata. Arstidel on käed asendamatuteks tema töö juures. Käed aga sõltuvad inimestest, nende ajutegevusest, sest teadagi juhib nende tööd peaaju. Et käsi mitmekülgselt ning enda ja teiste jaoks kasulikult rakendada, peab inimene või ükskõik kes ta ka ei oleks õppima, et ta oskaks neid oskuslikult rakendada. Kirurgi käed peavad kindlad ja usaldusväärsed olema, sest et eluliselt ohtlikul haige opereerimisel ei tohi need vääratada ega eksida. Eriti hoolikat ja täpset tegutsemist
TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael hantlist kinni ning tõsta üles, õlad alla. Jääda see üles otse pea kohale. mõneks ajaks sellesse Käed on maksimaalselt asendisse, võib veidi välja sirutatud, peab olema lõdvestuda (7x) tunda lihaste venitust. 3. KEREKALLUTUS Harkseis, kummardus Kallutused ka taha ning puusadest täisnurga all külgedele. ette, käed vabalt alla pea ja õlad on ühel joonel. Kallutus alla ning uuesti üles. 4
eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele.
11 Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ja see on ka osa spordist. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusui, väledust ning koordinatsiooni. Pea igat spordiala, kus on täielik kehaline liikuvus lühikestes ja tugevasti kontrollitud liikumise pursetes, saab pidada aktrobaatikaks. Erinevad harjutused Tirel ette ja taha: Tirel ette - toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees,
juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6. hüpped, jalad taha- üles hüppe, hüppe ajal lükkad jalad nii taha kui saad. 7. jalavahetushüpped õhus jalgade vahetusega- üles hüppe üks jalg ees, pärast hüpet vahetad jalga. 8. jalgade vahetus kiirusele (kääris)- üles hüpe pannes jalad risti nii kiirest kui saad. - Harjutused treenivad jalalihaseid ja arendavad hüpamis võimet
vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning ka julgust. Harjutusi sooritatakse mõnikord ka koos muusikaga, et saavutada keha liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautideja ka langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Tirel ette ja taha Tirel ette toengkükist sirutatakse jalad (käed 30-40 cm kaugusel pöidadest), millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tirel lõpetab sirgelt püstiseismine, käed kõrvale välja sirutatud. Tirel taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetad käed kiiresti õlgade
KÄITUMINE ja TÄHENDUS Ergas, püstine kõnnak - Eneseusaldus, kindlustunne Seismine käed puusas - Valmisolek, agressiivsus Istumine jalg üle jala, jalg lööb kergelt - Igavus Jalad laiali istumine - Avatud, pingevaba Rinnal käsi üle käe - Kaitsev Kõndimine käed taskus, õlad küürus - Nukrus Käsi põsel - Hindamine, mõtlemine Nina katsumine, kergelt hõõrumine - Äraütlemine, kahtlus, valetmine Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus
REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning
1.Kõnnireeglid 2.Käte ja õlavöötme harjutused 3.Kõnniharjutuste kompleks 4. Selja sirutust ja süvalihaste kasutamise oskust õpetavad harjutused 4. Passiivsed lõdvestusharjutused 6. Venitusharjutuste kompleks 7. Kõhulihaste harjutused 8. Vaagnavöötme harjutused 9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks: 1. Harjutus Lähteasend. Algseis. 1-2. Käed kõrvale. 3-4. Pööra pihud üles, suru käsi kergelt taha. 5-6. Käed kõrvalt üles, samal ajal hinga sügavalt sisse ja siruta lülisammast. 7-8. Kõverda käsi kergelt küünarliigesest, aseta peopesad vastamisi pea kohale. Suru kergelt küünarnukke taha. Hoia asendit vähemalt 5 sek. *Püüa tunda, kuidas sirutuse ajal lülisammas venib. Toime: tõstab ülaseljalihaste toonust, õpetab hoidma selga õiges asendis ja sunnib sirutama lülisammast. 2.Harjutus Lähteasend
Ujudes krooli peab meeles pidama ka seda, et oluline on voolujooneline asend õlad veidi puusadest kõrgemal. Käte töö ja rütmiline hingamine peavad olema ühtlustatud. Liblikujumine Liblikujumine ehk delfiini ujumine on ujumisviisidest kõige noorem ja on välja arenenud rinnuli ujumisest. Põhiline erinevus teistest ujumisviisidest on keha asend, mis töötab aktiivselt kaasa koos jalgadega. Liblikujumisel on käed esialgu taga. Seejärel väljuvad käed veest, väike sõrm ees. Samal ajal kui käed hakkavad veest välja tulema, toimub sissehingamine. Käed tõstetakse läbi õhu kaugele ette ning asetatakse vaikselt vette. Käed asetatakse õlgade laiuselt, sõrmed ees. Peale seda toimub haare ja tõmme. Liblikujumise puhul tuleb meeles pidada, et kehal on laineline liikumine ja pea on see, mis juhib liikumist. Jalalöök algab ülaltpoolt puusa ning jalad on löögi ajal kõrvuti
Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn
Soojendusharjutuste puhul on põhimõtteks see, et alustatakse nö. ühest keha otsast. Kas siis peast/kaelast või pöidadest ja liigutakse järjekorras teise keha otsa. Harjutusi tee 4-5 kordusega. Kuna soojendus on ettevalmistav protsess, siis tuleks alustades vältida teravaid liigutusi või maksimaalseid pingutusi. Harjutusd: · Kael Kalluta pead ette, taha ja mõlemale poole küljele. Seejärel pööra pead korda mööda vasakule ja paremale. · Kere ja käed Kerepöördeid ja puusaringid mõlemas suunas. Käte ja randmeringid mõlemas suunas. Õlatõsted ja ringid. · Jalad Harjutused jalgadele on eriti olulised, kuna jalad on jooksmisel kõige rohkem töös. Jalgade puhul on uudseks lähenemiseks kombineerida klassikalisi soojendusharjutusi arendavate jõuharjutustega. Käesolevaga tutvustan teile 5 harjutusviisi, mis soojendavad ja arendavad jalalihaseid. A Väljaasted ette
2,24 m). Pärast II maailmasõda kirjutati reeglid ümber eesmärgiga muuta nende mõistmine kergemaks. Sõnastati blokeeringu parem definitsioon, pallingu sooritamise ajal peavad mängijad asetsema õigel kohal, vale pallija korral punkti ei saavutata ja tekkis taktikaline süsteem 5:1 (üks sidemängija ja viis ründajat) ehk sidemängijal avanes võimalus sooritada ründesööt kolmele eesliini ründajale. Blokeerimisel tulid uued reeglid 1964. aastal: blokeerija võis viia käed üle võrgu ja blokeeringul toimunud pallipuudet ei loeta võistkonna pallipuudete hulka. FIVB kongress otsustas 1974. aastal viia sisse muudatuse kolme puute lubamise kohta peale blokeeringut. (FIVB, 2013). 4 2. BLOKEERIMISE ISELOOMUSTUS Blokeerimiseks nimetatakse käte asetamist võrgu kohale palli lennu tõkestamiseks pärast ründelööki. See on kaitsemängu tehniline element, mis võib eduka sulustamine korral olla ka
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enam-vähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini
Lapsed: 6-7a (koolieelikute rühm ,,Rõõmupallid") ; 20 last Õpetamiskäik Kuna tunni teemaks oli kevad ja linnud, siis seda jätkasime ka liikumistunnis. Kõigepealt kuulasime korra, millise loo järgi tants tuleb. Seejärel palusin lastel võtta viie kaupa gruppidesse. Neli nendest gruppidest moodustasid pesad ja üks grupp hakkas lindudeks. Kui kõik olid oma kohtadel paigal, seletasin reeglid: pesad liiguvad ringis käed all kõnnisammudega paremale ja samal ajal linnukesed lendavad pesade vahel. Kui muusika muutub (antud loos kiiremaks), siis pesad jäävad seisma ja tõstavad käed väravateks üles ning linnukesed hakkavad otsima kohta, millisesse pessa nad mahuvad (näitasin ette kuidas linnud pessa saavad jooksen pessa sisse, käed tõstan pesas üles ja võtan samal ajal kõrvalseisjatel kätest kinni. See kelle poole jäin seljaga lükkan pesast välja, EI TRÜGI JA TEISELE HAIGET EI TEE!).
Tänu võrkpallimäärustele, mis lubavad ülaltsöötu ka servi vastuvõtul ja kaitsemängus, kasutatakse seda palju. Enim on ta muidugi rakendatud teise puutena, kui eesmärgiks on ründajale võimalikult täpse söödu (tõste) andmine. Lähteasend: püsiv ja tasakaalustatud asend, õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Ülaltsöödu lähteasendisse tuleb liikuda nii, et pall jääb täpselt otsmiku kohale. Palli lähenemisel viiakse keha raskuskese allapoole, küünarliigesest kõverdatud käed tõstetakse enda ette nii, et nad moodustaksid kolmnurga, ja labakäed nii, et pöidlad ja esimesed sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning
seadme kasutamine, lisaks ei tohi telefoni sõiduajal üldse muul viisil kasutada. Miks? Briti ja Kanada teadlaste (Royal Society for the Prevention of Accident ja ROSPA) andmetel sooritavad telefoniga rääkivad autojuhid teistest 4,3 korda suurema tõenäosusega liiklusõnnetuse. Laias laastus riskib liikluskeerises telefoniga kõneleja rohkem kui 0,8- promillises joobes juht. ROSPA liiklusohutuse nõuniku David Rogersi sõnul pole abi ka juhi pea külge kinnitatud hands-free ehk käed-vabad süsteemist, sest autojuhti segab eelkõige vestlemine autost väljaspool asuva isikuga. Probleeme tekitab pigem tähelepanu kõrvalekaldumine kui telefoni käsitsemise liigutused. Vilunud rallisõitja ja sõiduõpetaja Peeter Rehema kogemused kinnitavad sama: Mobiiltelefon seob käed ja seob tähelepanu. Utah ülikooli psühholoogia osakonna poolt läbiviidud uuringud näitavad, et kui autojuht
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks
· Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasakaal. · Sääred on kallutatud ette just nii palju, et kui ülevalt vaatad, siis pole saapaid näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha.
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest!
Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks. Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (1. Lk:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (1.Lk:11). 1. KEHAKEEL Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest
löögisagedusest) piiresse, kus kordusi on 8- 15 ja ringe 3- 4. Iga harjutuse vahel on 1 minutiline puhkepaus ja iga ringi järel on 3 minutiline puhkepaus. Ringtreening toimub ringmeetodil, kus harjutusi sooritatakse 10 jaamas. Hantlite raskus on 3 kg ja kangiraskus 8-10 kg. Harjutused 1. Harkseis: - väljaastesammud vastaskäe kõverdamisega hantlitega - lähteasend - 12 kordust- 30 sekundi jooksul 2. Toenglamang jalad harkselt maas (käed) stepipingil: - kätekõverdamine (käed laiemalt kui õlgade laius) - lähteasend - 12 kordust- 20 sekundi jooksul 3. Kallutusharkseis jalad kõverdatud: - keretõsted kangiga - Lähteasend - 15 korda- 20 sekundi jooksul 4. Plankasend foam-rullil: - asendi hoidmine 20 sekundit. 5. Harkseis: - käte tõstmine kõrvale nurkselt alla hantlitega - Lähteasend - 12 korda- 20 sekundi jooksul 6. Harkseis:
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma:
või libiseb suusk tagasi. Viimasel juhul vajub samm pikaks ning hädast aitab välja vaid ülakeha ja käte jõul liikumine. Paaristõukeline sõiduviis Et libisevate suuskade edasitõukamine paaristõukel sõltub ülakeha ja käte rammust, tuleks iga tõuget hästi sooritada. Käte hooliigutus ette tekitab libisemiseks hea inertsmomendi ja annab samas kätele võimaluse lõdvestuda, et järgmiseks tõukeks valmis olla. Ette liikunud käed ei peaks kunagi õlavööst kõrgemale tõusma ja sagedasemate tõugete puhul ei liigugi need nii kõrgele. Koos käte etteviimisega liigub ette ka suusataja keharaskus ja ta tõuseb päkkadele. Üks pöid võiks teisest veerandi või poole võrra ees olla, see aitab paremini tasakaalu hoida. Sellises piirmises asendis hakkab aga paaristõuke kõige olulisem osa, ülakeha ja käte töö. Esmalt lööb suusataja kepid lumme; tavaliselt lüüakse kepid lumme suusasaapa kõrvale
1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 Pilt 6 · Asetada patsiendi käed küünarvarsseongusse. · Patsiendi selja tagusel abistajal asetada põlv koos jalalabaga voodile, hoida kinni patsiendi küünarvartest (pilt 7). Pilt 7 · Tuua patsiendi jalad voodisse (pilt 8, 9). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 8 Pilt 9 2. Patsiendi nihutamine külg-eesvõttega voodisse istuma - patsiendi selja tagusel
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas
Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal VAID SIIL VEEL ÜKSI RINGI KÄIB. mõlema käe pöidlad koos, sõrmed vaheliti
Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred
ÕMBLEMINE: Pea. Õmble kõrvadetailid paarikaupa kokku, keera õiget pidi ja täida vatiiniga. Õmble pea sissevõtted. Aseta peadetailid paremate pooltega vastamisi, kõrvad märkide kohal nende vahele. Õmble peapooled kokku, jättes pealaele õmblusesse ava. Pööra pea õiget pidi, täida vatiiniga ja sule ava. Lõika nina jaoks väike ketas, aja selle serva krookniit. Tõmba niit pingule, täida nina vatiiniga. Kinnita nina käsitsi pea külge, tiki silmad ja suu. Käed ja jalad. Õmble käedetailid paarikaupa kokku, jäta ülaserv lahti. Keera käed õiget vidi ja täida vatiiniga. Õmble jalasäärte küljeõmblused, jäta ülemised ja alumised servad lahti. Keera jalad õiget pidi, täida vatiiniga. Õmble jalalabad paarikaupa kokku, jäta õmbluse ava. Pööra jalalabad õiget pidi, täida vatiiniga, sule ava. Õmble jalalabad käsitsi säärte külge. Keha. Õmble sissevõtted ja ühenda omavahel kehapooled, ülemine serv jääb lahti. Kinnita
1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8
5 TIIBETI RIITUST: HARJUTUS NR 1 Seisa sirgelt paljajalu, soovitavalt pehmel ja soojal põrandakattel, jalalabad enamvähem õlgade laiuselt. Tõsta väljasirutatud käed õlgade kõrgusele, peopesad allapoole, sõrmed koos ja hoia pead otse. Hoides käsi eelpool kirjeldatud asendis, alusta aeglaste pöörlemiste sooritamist päripäeva. Pöörle iseendale sobiva kiirusega kuni kerge peapöörituseni. Kui oled harjutuse lõpetanud, aseta käed puusa ja hinga nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Väljahingamisel hoia suu ja keel torus nii puhastad paremini kopse
Keskendu selle rütmi püsivale hoidmisele nii treeningute kui ka tervikliku tõmbe sooritamise ajal. Kui hakkad liblikujumisest teistmoodi mõtlema, siis üllatud kui palju kergem võib ujumine olla. Kuidas suurendada keha lõdvestumist ja vähendada takistust Säästa energiat voolujoonelise asendiga. Jää ,,pikaks". Liblikujumisel on veetakistus väikseim siis, kui oled väljasirutatult otse veepinna all. Selleks et iga tõmbetsükli ajal pikaks jääda, säilita kannatlikkust, kui käed on ees, ning kiirust hetkest, kui need liikuma hakkavad. Voolujoonelisus. Vette maandumisel võta sisse voolujooneline asend. Keskendu väljasirutatud jalgadele, kuni rind on täielikult vee all, seejärel painuta põlvi nii vähe kui võimalik, et alustada järgmist tõmmet. Jalalöögid olgu vaiksed ei mingit müra ega plartsatust drillimisel või ujumisel. Kuidas tõukejõudu tekitada Kannatliku haarde ja kerelihaste jõuga saavutad rohkem ning pingutad vähem. Lihtsalt hoia kinni
kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonide mõju Tavaolukorras suudetakse loogiliselt mõelda, aga emotsioonide puhul sunnivad erinevad meeleolud mõtlema nende põhjustele. Emotsioonid aitavad sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Emotsioonide füüsilised väljendused Huvi keha on suunatud teise inimese poole. Ükskõiksus kõne on aeglane, silmad poolsuletud, nõjatub tahapoole. Viha rusikas käed, nõjatub tahapoole, kõne kiire ja hääl vali. Pilkav suupool irooniliselt naeratav, käed ristatud kukla taha, hääl võib olla veidi vali ja kõne tempo kiire. Kahtlev, kartlik käed taskusse surutud, kühmus olek. Ärritunud, tujukas kehitab õlgu, kortsutab kulmu, käed tihti ristatud rinnale. Heatujuline avameelne, siiras, silmad mõistvad, jutukas. http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related http://www.youtube.com/watch?
-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid
välja valitud autori poolt vastavalt tema enda kogemusele kätelseisu harjutamisel. Referaadis on esitletud vaid need harjutused, mida autor ise kasutab ja millest tal on kasu olnud. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas tutvustatakse kätelseisu poosi ja teises osas harjutusi selle treenimiseks. Referaat on kokku pandud eesti- ja inglisekeelsetest raamatutest ning internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. KÄTELSEIS Kätelseis on asend, kus keha on asetatud nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühise sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade randmetel ja sõrmedel. Sõrmed on harali, nimetissõrmed paralleelselt, pöidlad vastamisi. Paremini tunnetatakse kätega survet siis, kui sõrmed on keskmistest liigestest kergelt kõverdatud, pihud aga tugevalt vastu tugipinda. (Hein 2002: 28) Inimese üla- ja alajäsemed on arenenud erinevate funktsioonide täitmiseks. Jalalabade, vaagna, põlve- ja puusaliigeste funktsiooniks on keha toetamine ja liigutamine
NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega. Käed on kõrgasendiga võrreldes küünarliigestest veidi enam painutatud ja tõstetud
lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all
100 ja 400 meetri jooks 100 ja 400 meetri jooksu alustatakse stardiga. Kokku on kolm käsklust kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel ,,kohtadele" on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,52 pöida ja taga olev jalg veel 11,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas. Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse ,,valmis" asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud. Käskluse ,,start" korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia (varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi
annaabi.ee 
