Rasedus (0)

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
XI klass
Tairi Murel
Rasedus ja sünnitus
Referaat inimeseõpetusest
märts 2009
Kaelasel
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Rasedus 4
3. Viljastumine 4
4. Loote areng 5
4.1 Mida loode tunneb? 7
5. Sünnitus 8
5.1 Millega algab sünnitus? Sünnituse eeltunnused: - Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust. - Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele. - Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas . Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks. - Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus. - Kerge kõhulahtisus. - Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud. 8
5.2 Valude leevendamine 8
5.3 Tuhud 9
5.4 Enneaegne sünnitus 10
Pilt 4 Vastsündinu 10
6. Raseduse katkemise põhjused 10
6.1 Korduvaid raseduse katkemisi võivad põhjustada: 11
7. Kokkuvõte 12
8. Kasutatud kirjandus 13

1. Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks raseduse, kuna see teema tundus mulle põnev ja samas ka eluliselt vajalik. Rasedus on tavaliselt iga naise elus üks õnnelik periood, mil oodatakse oma järglase sündi ning jälgitakse loote arengut. Rasedus võib kulgeda hästi, komplikatsioonideta , kuid ka probleemidega. Arstid aitavad meil muuta sünnituse võimalikult meeldivaks ja meeldejäävaks. Sünnitajale on ka oluline kaaslase olemasolu, kellelt ta võib tuge saada. Tänapäeval on aga suurenenud just alaealiste tüdrukute sünnitamine ja nad peaksid enne sünnitust ennast sellega kaasnevaga kurssi viima, et olla võimalikult hea ema. Ka minu referaadist leiab enamuse vajalikku infot. Head lugemist!

2. Rasedus

Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseeneslikult või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb, see võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustusest pärast eostumist.

3. Viljastumine

Rasedusele eelneb suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Seemnerakkudel aitavad elus püsida suhkrud, valgud ja muud ained, mis sisalduvad spermas. Seemnerakud on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida kasutatakse ujumiseks . Mehe sugurakud on ainsad rakud , millel on selline võime. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks püüab seda viljastada. Spermatosoidid üritavad tungida läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kui munarakk on seemnerakuga ühinenud, siis tema membraan muutub, nii et teised seemnerakud enam sisse ei pääse. Seemne-ja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk , lõpetab raseduse esimese staadiumi.
Pilt 1 Munaraku viljastamine

4. Loote areng

Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina:

embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid

looteperiood : 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt
Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas.
3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad.
5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas . Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda.
4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed.
7.nädalaks tekivad suguorganite algmed.
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks .
8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.
3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk.
4. kuul ilmuvad nahale karvad , luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine.
5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine!
6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.
7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel.
8. kuul on laps sile ja roosa , kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune. Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla.
9. ja 10. kuu - elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega. Sünnimomendiks kaalub laps 3-4 kilo ja on 48-52 cm pikk.
Pilt 2 Rase naine

4.1 Mida loode tunneb?

Ta pole sugugi kurt ja pime nagu veel hiljuti arvati! Hoopis vastupidi, tegemist on tundliku ja aktiivse olendiga.
5. kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema sees toimuvat, reageerib ka tugevatele välishelidele. Looted näivad armastavat üle kõige Vivaldit, proovi, kuidas Sinu lemmikmuusika talle sobib! Loode puudutab käte ja jalgadega oma keha, imeb sõrmi ja mängib nabaväädiga. Liigutama hakkab ta juba 7-nädalaselt, ema ise hakkab seda tundma 5. kuul. Mõnikord on looted kuni raseduse viimaste kuudeni tuharseisus, s.t. pea ülevalpool, viimastel kuudel keerab aga enamik lapsi end pea alaspidi, sest nii on kergem sündida.
Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha ja ilmselt palju muudki , mida me praegu veel ei tea.
Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus loode on väga tundlik igasugustele mõjudele, mis tema arengut ohustada võivad. Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil.
Pilt 3 15-nädalane loode

5. Sünnitus

Sünnitusel kulub füüsilist jõudu, usku ja usaldust oma keha ja selle võimaluste suhtes. Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu.

5.1 Millega algab sünnitus?

Sünnituse eeltunnused:
- Kõht langeb allapoole, lapse pea fikseerub vaagna sissepääsus ja laps ei suru enam nii ägedalt rindkere organitele. Hingamine läheb seetõttu kergemaks. See võib juhtuda 2-4 nädalat enne sünnitust.
- Lapse pea surub nüüd tugevamalt vaagnaluudele, põiele ja pärasoolele.
- Ettevalmistavad emaka kokkutõmbed. Raseduse jooksul võisid tunda, kuidas emakas käe all kõvaks tõmbus ja tajuda seda kui pinget alakõhus või seljas. Niimoodi harjutades valmistub emakas sünnituseks.
- Kaalulangus, kuna lootevee hulk väheneb raseduse lõpus.
- Kerge kõhulahtisus.
- Tugev energiavoog. Sageli tunnevad naised vahetult enne sünnitust tungi teha veel olulisi kodutöid. Seda on ka "pesapunumise instinktiks "nimetatud.

5.2 Valude leevendamine

Enamike naiste jaoks on sünnitus väga valus. Õnneks on mitmeid valu leevendamise mooduseid.

Valuvaigistid - Tavalised valuvaigistid nagu paratsetamool on tavaliselt liiga nõrgatoimelised, kuid neid võib kasutada, kui tunned selleks vajadust.

Petidiin - See on narkootiline aine - valuvaigisti , mida võib kasutada nii süstina (lihasesse) kui küünaldena (pärasoolde ). Valu ei kao küll täiesti, kuid pehmeneb ja aitab puhata , kui oled kurnatud ja suurtes piinades.

Seljatuimestus – Anestesioloog (narkoosiarst) teeb tuimestuse, viies vajaliku ravimi seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateeter, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravimit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti.

Naerugaas koos hapnikuga - Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võid tunda kerget peapööritust, pisut kõrgendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut.

Paratservikaalne blokaad - tuimestab tupe ja lahkliha ning sellest võib sünnituse väljutusperioodis vahel kasu olla. Seda süstitakse nagu kohalikku tuimestit, kuid pressimisvajaduse võimaliku kadumise tõttu võib ta sünnituse teist osa pikendada ning on tänapäeval harva kasutusel.

5.3 Tuhud

Kuidas eristada päristuhusid valedest:
1. Tuhude iseloom. Sünnitustuhud on tuntavad madalal vaagnas või alaseljas, liikudes eest taha, tagant ette või mööda jalgu alla. Kui mitmeid, kuid esinenud sünnituseelsete krampide korral lööb valu kõhu keskossa, siis sünnitustuhud meenutavad pigem päevade või gaaside korral tuntavat tuima valu.
2. Tuhude tugevus. Korralikud ja tõsiseltvõetavad tuhud on piisavalt tugevad, et nende ajal on raske ringi kõndida või rääkida.
3. Tuhude sagedus. Tuhudevahelist intervalli arvestatakse ühe tuhu algusest teise alguseni . Tähelepanu tuleb pöörata tuhudele, mis korduvad regulaarselt kolme kuni viie minutiliste vahedega. Esimest last oodates peaksid haigla poole hakkama liikuma siis, kui regulaarsed tuhud on käinud juba paar tundi, teise lapse puhul umbes tund aega. Aga jälgi ka seda, kui kiiresti muutuvad regulaarsete tuhude vahed lühemaks.
4. Tuhude kestvus. Tuhud peaks algusest lõpuni kestma kuskil minut aega, kuigi sünnituse varajases staadiumis võib see aeg tunduda palju pikem. Põhjus seisneb selles, et kergete tuhude algust ja lõppu on raske täpselt määratleda.

5.4 Enneaegne sünnitus

Uurimused näitavad, et isegi ainult kergelt enneaegsed sünnitused on ohtlikumad , kui senini arvati. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ning lapsi, kes on sündinud enne 37. rasedusnädalat, loetakse enneaegseteks. Keskmiselt 7-10 korda sagedamini esineb liigvarast sünnitust mitmike ootajail. Üheks enneaegse sünnituse põhjuseks on infektsioon. Sagedamini tuleb seda ette diabeedihaigetel ja kõrgvererõhutõbedega emadel. Enneaegseid sünnitusi on enam väiksekaaluliste ja lühikesekasvuliste, aga ka ülekaaluliste naiste seas. Suurem oht varem sünnitada on alla 18-aastastel ja üle 35-aastastel naistel. Enneaegset sünnitust soodustavad: suitsetamne, stress , loote väärarengud, sotsiaalse toe puudumine. Tavaliselt on enneaegne vastsündinu alakaaluline, alla 2500 grammi. Lapsele ei pruugi enneaegne sündimine tingimata suurt ohtu kujutada. Siiski võib kohanemine välismaailmaga olla vastsündinule seda raskem, mida enneaegsem ta on.

Pilt 4 Vastsündinu

6. Raseduse katkemise põhjused

Raseduse katkemise sagedasemaks põhjuseks on lootepoolne patoloogia : kromosoomi anomaalia või eluks sobimatu väärarend. Kõik kromosoomianomaaliad ei pruugi alati põhjustada raseduse katkemist, näiteks sugukromosoomide häiretega looted võivad sündida eluvõimelistena ( Turneri sündroom). Enim tuntud on Down'i sündroom, mille korral esineb 21. kromosoomi normaalse 2 kromosoomi asemel 3 kromosoomi. Ema vanuse tõusuga kaasneb suurem risk kromosoomianomaaliate tekkeks ja seega ka iseeneslike raseduse katkemisteks. Korduva raseduse katkemise põhjustest moodustavad loote poolsed häired väiksema osa, enamatel juhtudel on häiritud loote kasvukeskkond .

6.1 Korduvaid raseduse katkemisi võivad põhjustada:

• Anatoomilised põhjused
  
• Hormonaalsed häired
  
• Vanemate kromosomaalsed häired
  
• Immunoloogilised põhjused
  
• Verehüübimissüsteemi häired
  

7. Kokkuvõte

Referaadi koostamisel sain väga palju uut ja huvitavat teada. Arvasin enne, et olen raseduse teemal palju lugenud ja kuulnud, kuid hoopiski oli mulle palju uut infot, mida endalgi tulevikus vaja läheb. Nüüd tean täpselt, kuidas loode areneb, kuidas toimub sünnitus ja milliseid probleeme võib esineda. Huvitav oli lugeda enneaegse sünnituse kohta. Olen valitud teemaga rahul ja sain palju kasulikku infot.

8. Kasutatud kirjandus

http://www.amor.ee/44206
http://www.kliinik.ee/index.php?4,1,3
http://www.meelespea.net/ee/nestumas
http://naistekas.delfi.ee/foorum/list.php?f=31
http://www.beebiweb.ee/?id=1158
http://et.wikipedia.org/wiki/Rasedus
13