3 PURGISALATIT FELIX KURGISALAT Koostis: •Soolakurk (66%) •Joogivesi •Suhkur •Paprika (2%) •Sibul (2%) •Happesuse regulaator (äädikhape), •Sinepiseeme … •Paksendajad (jaanileivapuujahu, guarjahu, agar) •Maitseained •Säilitusaine (kaaliumsorbaat) •Antioksüdant (askorbiinhape). Tootes sisalduvad allergeenid: sinep SALVEST SALAT „TOOME“ • Koostis: • Kurk • Porgand • Sibul • Taimne õli • Keedusool (max 2 %) • Äädikhape • Maitseained SALVEST SALAT „TERVIST“ • Koostis: • Värske kapsas • Kurk • Porgand • Sibul • Taimne õli • Keedusool (max 2%) • Äädikhape • Maitseained
Felix Kerge Majonees Koostis: joogivesi, suhkur, modifitseeritud maisitärklis, rapsiõli, munakollasemass, keedusool (1,7%), emulgaator ( pulbertselluloos), lõssipulber, happesuse regulaator ( äädikhape), sinepipulber, toiduvärvid (titaandioksiid ja beetakaroteen), säilitusaine (kaaliumsorbaat). Salvest Majonees Koostis: joogivesi, taimne õli, suhkur, tärklis, keedusool (max 1,5%), munakollase pulber, paksendajad naatriumalginaat, guarkummi ja ksantaankummi, happesuse regulaator äädikhape ja sidrunhape, sinepi lõhna- ja maitseaine (sh soja), toiduvärv beetakaroteen, antioksüdant EDTA. Salvest Kerge majonees Koostis: joogivesi, taimne õli, modifitseeritud tärklis, stabilisaatorid naatriumalginaat ja guarkummi, suhkur, keedusool (max 1,3%), munakollase pulber, lõssipulber, happesuse regulaatorid äädikhape ja piimhape, paksendaja ksantaankummi, sinepi lõhna- ja maitseaine (sh soja), toiduvärv beetakaroteen, antioksüdant EDTA. Salvest Mädarõikamaitseline majonees
atsetaat Atsetanili 100 0,0503 5,35 4,38 0 id Broom 100 0,0787 6,29 2 0,0284 Jää- äädikhap 100 0,485 29,11 27,7 0,4345 e 1.2 Kasutatud materjalide tabel 1.3 Reagentide ohtlikkus Aniliin on plahvatuslik (aurud), söövitav nahale, silmadele ja hingamisteedele. Äädikhape ja äädikhape anhüdriid on tuleohtlik ja saab põhjustada rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi. Na-atsetaat on natuke ohtlik silma- või naha sattumise korral, vaid üldisemalt ohutu. Atsetaniliid on ärritav silmadele ja nahale, söövatav alaneelamisel ja sissehingamisel. 7 Broom on väga söövitav nahale, silmadele, ohtlik alaneelamisel ja sissehingamisel. Kantserogeenne. p-Bromoatsetaniliid on silmadele ja nahale ärritav
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi Aine Mass (g) Ruumala (ml) Moolid
alus + hapesool + H2O ALATI neutralisats. metall + S2- H2S metall + CO3 H2CO3 (H2O ja CO2) 5. karboksüülhapete esindajad (põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses,rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv 9.4 A) Metaanhape Etaanhape Rahvapärane nim. sipelghape äädikhape Füüsikalised omadused terav lõhn, ärritav toime, ei ole mürgine, veevabana külmub mürgine, vedelik +16°C juures Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti Esinemine looduses nõges, sipelgas (hammustus) taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes
Anorgaanilised happed meie elus Koostaja: Joosep Kärg 1. Enim kasutatavad anorgaanilised happed inimese elus ? Väävelhape, süsihape, äädikhape ja lämmastikhape. 2. Hapete nimetused ja valemid: * H2SO4-väävelhape * H2CO3-süsihape * HCl-vesinikkloriidhape * H3PO4-fosforhape 3. Iseloomulikud füüsikalised omadused: *Mürgised(Mitte kõik) *Hapu maitse *Söövitavad * Hapete vesilahuses sisaldavad vesinikioone. 4. Iseloomulikud keemilised omadused: *Reageerivad metallidega *Reageerivad sooladega, tekib uus hape. * Reageerivad oksiididega, tekib sool ja vesi.
Põhjustab põletusi Leidub: sipelgates mesilastes kõrvenõgestes kuuse- ja männiokastes Aldehüüdrühm tugev redutseerija: kasutatakse tekstiilitööstuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, värvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Mahlade ja puuviljade konserveerimisel, lõhnaainetena Etaanhape ehk äädikhape Tuntuim karboksüülhape Veiniäädikas Veinis olev etanool oksüdeerub etaanhape ehk äädikhape Leidub: Vabalt Soolade estritena Omadused: värvuseta terav lõhn veega sama tihedus hügroskoopne vedelik jääga sarnased kristallid Saadakse: puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta alkoholi kääritamisel Kasutatakse: toiduäädikana
1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...
2.1 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE On terva lõhnaga ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Sipelghapet on sipelgates ja mesilastes. Nõgese kõrvekarvades olev sipelghape põjustab kõrvetamisel naha ärritust ja kihelustunnet. Valem on metaanhappel HCOOH. 2.2 ETAANHAPE EHK ÄÄDIKHAPE On igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Äädikas sisaldab 3-6 % etaanhapet. Veevaba äädikhape külmub +16 C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle, sellepärast nimetatakse kontsenteeritud äädikhapet(99,5%) ka jää äädikhappeks. Valem on CH3COOH. 2.3 RASVHAPPED Kitsamas tähenduses on looduslik rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsinike aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata, tavaliselt on nende süsivesinikahel hargnemata. Rasvhappeid toodetakse peamiselt taimeõlidest ja loomse rasva
Keemia igapäevaelus Co-oksiid Süsinikmonooksiid ehk süsinikoksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-vingugaas Co tekib peamiselt põlemisel ,hapnikuvaeses keskkonnas Reaktsioon:2C + 2O=2Co CO2-oksiid Süsinikoksiid ehk süsihappegaas Igapäevaseselus kasutatav nimetus-süsihappegaas CO2 tekib mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, tekib ka hingamisel NO-oksiid Lämmastikoksiid NO2-oksiid Lämmastikdioksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape ...
etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3 hea lahusti, küünelaki eemaldaja, koosneb peamiselt atsetoonist metaanhape- sipelghape HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks etaanhape- äädikhape CH3COOH tekib looduses käärimisprotsessidel; nõrk hape; 95% - 100% on jäätaoline mass e. Jää-äädikhape; kasutatakse toiduainete konserveerimisel; värvitööstuses värvi kinnitamiseks dikarboksüülhape- oblikhape HOOCCOOH leidub oblikates ja rabarberis; seob organismis Ca; võivad tekkida neeru- ja sapikivid
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus:
CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis.
Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks. Etaanhape Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib atsetüülrühma. Äädikhape on toidulisaaine E260. Äädikhappe molekuli deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon. Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravim...
| Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon). Vastava happe soola nimetatakse näiteks: CH3 CH2 COONa (naatriumpropanaat). · Kuna paljud orgaanilised happed on keeruka struktuuriga ja nende nimetused tuleksid liiga pikad, siis kasutatakse nende triviaalnimetusi. Näiteks: piimhape, sipelghape (metaanhape), äädikhape (etaanhape). Saadakse: Aldehüüdide oksüdeerumisel CH3--CHO (oksüdeerumine)CH3 -- COOH Struktuur: Karboksüülhapete funktsionaalrühm on karboksüülrühm (COOH või O || C OH). Karboksüülrühm = karbonüülrühm + hüdroksüülrühm. Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas). Osalaengud jagunevad karboksüülrühmas järgmiselt:
Keemia ja ühiskonna seosed Keemia on tänapäevase elukvaliteedi pant. Kuna kemikaalina käsiteletaksee ainet või valmistist, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel, siis kõik meie sees ja ümber ongi keemia. Laialdaselt levinud arusaam nagu oleksid kemikaalid vaid laborites kasutatavad või sünteetilised ained, on tões väga kaugel. Kuna elusolemise ja ümbritseva tunnetamise aluseks on meie kehas toimuvad biokeemilised reaktsioonid, siis on maailma mõistmiseks hädavajalik omandada teadmisi keemiast. Kogu ümbritsev mateeria koosneb mendelejevi tabelis toodud elementide erinevatest kombinatsioonidest ja variatsioonidest, kusjuures võimalused näivad lõpututena. Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh sä...
Etaanhape (äädikhape) Propaanhape (propioonhape) Butaanhape (võihape) Pentaanhape (palderjanhape) Heksaanhape (kapronhape) Heptaanhape (önanthape) Piimhape (2hüdroksüpropaanhape) Õunhape (hüdroksübutaanhape) Viinhape (2,3dihüdroksübutaandihape) Sidrunhape (2hüdroksü1,2,3propaantrikarboksüülhape) Etaandihape (oksaalhape ehk oblikhape) (on kahealuseline karboksüülhape) Bensoehape (fenüülkarboksüülhape) Etaanhape ehk äädikhape on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Etaanhapet tunti juba kauges minevikus. Nimelt pandi tähele, et kui vein õhu käes seisis, siis muutus see palju hapukamaks. Saadud vedeliku vesilahust hakati nimetama veiniäädikaks Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum.
+ OHCH2CH3 -> ! Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusid, millest saab toota plastmasse Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas(eetrid,parfüüm õlid ), ravimid (nt. formaldehüüd, desinfektsiooni vahandina ) vaigu tootmine (plastmasside saamiseks ), keemiliste mürkainete tootmine, toidud (mandlides, vanillis) , äädikhape, erinevad lakkid. Mõnedest aldehüüdidest pikemalt CH3CHO etanaal atseetadehüüt. Üks kõige rohkem kasutatavam aldehüüdidest. Kergesti keev, ,,õunalõhnaga" vedelik. Keeb 21 kraadi juures, mürgine. Tekib organismis alkoholi liigtarbimisel. Kahjustab eelkõige maksa. Tehakse formaldehüüdvaike. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena: CH3CH2OH => CH3CHO +H2 Saamine 2 CH2=CH2 + O2 2 CH3CHO (etüleeni oksüdeerimine, nn Vakeri protsess)
o Hape + nõrgema happe sool → sool + hape 2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑) 10. Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad Asendatud karb.happed: o Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed (piimhape, õunhape, viinhape, sidrunhape) CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape Asendamata karb.happed: o Ilma asendusrühmata karb.happed, nt. sipelghape, äädikhape, rasvhapped, dihapped, bensoehape 11. Eriti mürgised karb.happed Halogeenkarb.happed on eriti mürgised, mida lähemal on hal.rühm happe tuumale, seda mürgisem aine on. Kõige mürgisem on CH 2(F)COOH – 7mg/kg = surmav 12. Aminohapped – leidumine, reaktsioonid, nimetused Aminohapped on asendatud karb.happed.neil on nii happe (COOH) kui aluse (NH2) tunnus → amfoteerne aine; vastavalt sellele roimuvad ka reaktsioonid.
1) lakkide, värvide lahustina ja plekieemaldusvahendina 2) plastikute tootmiseks Karboksüülhapped Tunnusrühmaks - karboksüülrühm COOH COOH koosneb kahest rühmast: CO karbonüülrühmast ja OH hüdroksüülrühmast Üldvalemiks on R-COOH R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised · Mõned muutuvad organismis toksiliseks · Terava lõhnaga · Värvitud vedelikud / tahked ained · Lahustuvad hästi vees kõrgemad homoloogid ei lahustu · Kõigil keemisto üle 100oC · Reageerivad metallidega (alumiiniumkastrulid, kausid ja mahl) Tekivad: 1) Alklaanide oksüdeerumisel
Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid
Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI Tugevad Keskmised Nõrgad HSO, HNO, HCl (lenduvuse HCOOH, HCO, HS järgi, järjest lenduvamad vasakult paremale) OKSIIDID Aluselised Enamik metallioksiidid.
toiduainete riknemise. Nad takistavad toiduainetes kahjulike mikroobide elutegevust ning soodustavad kasulike mikroobide (näiteks piimhappebakterid) ja kasulike ainete (näiteks vitamiinid) säilumist. Kui näiteks toorsalatile ei panda äädikat või sidrunimahla juurde, siis hävineb seal lühikese aja jooksul suurem osa vitamiinidest. Samuti kasutatakse osasid orgaanilisi happeid (äädikhape) toiduainete maitsestamisel, marineerimisel. CH3COOH – etaanhape ehk äädikhape HCOOH – metaanhape ehk sipelghape INTERNETIPÕHISED ÕPPEMATERJALID JA TESTID HAPETE KOHTA Eestikeelne õppevideo hapete kohta (töös ei pea õppima hapete saamist ega reaktsioone) http://www.griffel.ee/%C3%BClesanne/1232-2/ Õppematerjalid ja PowerPoint esitlused hapete kohta (töös ei pea teadma hapete saamist ega reaktsioonivõrrandeid) http://laevakeemia.onepagefree.com/files/Happed.pdf http://www.google.ee/url?
NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste karbonaatidega. Kaltsiumkarbonaat reageerib tugevate hapetega. Vabaneb süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2). [https://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumkarbonaat] 1.2 Söögiäädikas Äädikas on terava lõhnaga happeline vedelik, mida saadakse etanooli kääritamisel, mille tulemuseks on äädika põhikomponent äädikhape. [https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84%C3%A4dikas] Etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH) on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid 4
VÄÄVLISHAPE KOOSTIS • Vääveldioksiid ja vesi • Kaks molekuli (vee ja vääveldioksiidi molekulid) • Tasakaaluline segu TÄHIS JA NIMETUS • H₂SO₃ • Väävlishape SAAMINE • Vääveldioksiidi SO₂ lahustamisel vees • SO₂ molekulid seostuvad vee molekulidega H₂O • Väävlishape oksüdeerub õhus väävelhappeks • Kuumutamisel laguneb vääveldioksiidiks ja veeks SO₂ + H₂O → H₂SO₃ FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED • Hapu maitse • Terav lõhn • Värvusetu • Keskmise tugevusega • Reageerimine alustega (sool ja vesinik) • Reageerimine aluseliste oksiididega (sool ja vesinik) • Reageerimine metallidega (sool ja vesinik) LEIDUMINE LOODUSES JA KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS • Happelised sademed • Kütuse tooraine (fossiilsed kütused) MUU • Mürgine • Ebapüsiv • Tugevam kui äädikhape ja süsihape ...
.... 3 LEVINUIMAD PROBIOOTIKUMID.......................................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape)............................................................................................................................. 4 Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel...................... 4 rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin)........................... 4 Lisaks.................................................................................................................................. 5 PROBIOOTIKUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED................................................................... 5 PIIMATOOTED JA PROBIOOTIKUMID.................................................................................. 5 PROBIOOTIKUMIDE MÕJU.........................................
aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH 5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape? Annab hõbepeeglireaktsiooni sarnaselt aldehüüdidele 6) Etaanhape, äädikhape. CH3COOH. Värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik. Kasutatakse toiduainete tööstuses, parfümeeria, ravimid 7)Mis on jäääädikas? Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida. 8)Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga
HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCL vesinikkloriidhape Cl - kloriid HBr vesinikbromiidhape Br - bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- ...
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3
CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped 2 amino propaanhape
Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja võihape 15 halvas silos on rohkesti võihapet. tegutseda võihappebakterid, mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitanud. Kuid võihappelisel käärimisel kõrge pH juures lagunevad valgud. Tekib ammoniaak, mis omakorda seob
ALKOHOLID HAPPED Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahhar...
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......stear...
Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 119 2) 119 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 32,9273 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: äädikhape + = 0,03498 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus -= 0,00409 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= 0,03907 S*m2/mol Ekvivalent- Dissotsiat Mõõdetud Elektrijuhtivus juhtivus Jrk nr
3) Happed reageerivad alustega sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu. Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi kaltsiumivarusid nind soodustab neerukivide tekkimist.
metallidega (tekib sool ja eraldub vesinik). Väävlishappe leidumine looduses ja kasutamine igapäevaelus Looduses sisaldavad happelised sademed väävlishapet. Inimesed kasutavad fossiilseid kütuseid, millest tehakse kütust mootoritele. Fossiilsed kütused sisaldavad väävlit, millest omakorda põlemisel moodustub vääveldioksiid, millest omakorda moodustub veega segunedes väävlishape. Huvitavat Väävlishape on keskmise tugevusega hape, tugevam kui äädikhape ja süsinikhape. Väävlishape on mürgine ja ebapüsiv.
02 mol 0.02 mol Tasakaalus Reageerib ära Tekib moole 0 0.02 0.02 0 0.02 0.0348 0.02 0 0.0199 0.02 0 0.252 Aine äädikhape ünaamiliste andmete alusel: etanool etüületanaat vesi 161 158 259,4 259,4
ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoolsete jookide tootmiseks, ravimite tootmiseks, ilutööstuses. Etaanhape: CHCOOH ehk äädikhape. Hapuka maitse ja lõhnaga söövitav vedelik, mis seguneb veega. Lahja lahusena kasutatakse toitude maitsestamiseks ja marineerimiseks. Süsinikdioksiid: CO2 ehk süsihappegaas. Värvusetu gaas, nõrgalt hapukas lõhn, lahustub vees hästi, ei ole mürgine, tekib süsiniku täielikul põlemisel. Süsinikoksiid: CO ehk vingugaas. Värvusetu gaas, lõhnatu, väga mürgine, vees ei lahustu, tekib süsiniku mittetäielikul põlemisel. C2H4O
Nimetus Valem Omadused Kasutusala Metaan CH4 · Värvusetu · Gaasiline kütus · Lõhnatu · Maagaas · Maitsetu · Gaas · Vees lahustub halvasti · Õhust kergem Süsinikoksiid(Vingugaas) CO · Reageerib · Süsinikuühendite hapnikuga põlemine hapniku · Värvitu ...
1. Küllastumata süsivesinik-süsivesinik, kus süsiniku aatom on sp² valents olekus.See tähendab, et süsinikul on 3 ühtlustunud energiaga orbitaali. Alkeen- süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks Alküün-süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nim alküünideks Kaksikside--side +-side Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille mole...
Metanaal tema 40% vesilahust nim. Formaliin. Selles hoitakse meditsiinolisi preparaate (laibalahus) Etanaal Õuna maitseline ja väga mürgne ühend, tekib organismi alkoholi tarbimise tagajärjel. Kahjustab maksa ja kesknärvisüsteemi, põhjustab halva enesetunde ja peavalu Propanoon Tuleohtilik, hea lahusti (atseton) Metaanhape e sipelhape ledub mesilastes, sipelgates, kõrvenõgestes, kuuse ja männi okastes. Etaanhape e äädikhape tekib roistumisel, kõdunemisel, mädanemisel, käärimisel õhu käes. Leisub uriinis Propaaanhape e juustuhape annab juustule hea maitse Butaanhape e võihape Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn)
· Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe. (jahimehed,laskesportlased jt) · Maavarade kaevandamisel kasutatakse lõhkeaineid.
elektrolüüt on iooniline lahus. Ioonsed elektrolüüdid on aluste, soolade või hapete lahused. Elektrolüüdi lahus saadakse tavaliselt soola lahustamisel lahustis ja aine osakesed dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks. Lihaskoe paaneb tööle elektrolüüdi aktiivsus rakuvälise või koevedeliku ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüütide ebapiisava kontsentratsiooni korral võib tunda lihastes nõrkust või võivad tekkida krambid. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme
kesknärvisüsteem) Metanaal: HCHO (gaasilises olekus, lahustub vees ja mürgine )( desifintseerimisvahend, anatoomilised preparaadid, vaikude tootmisel) Etanaal: CH3CHO ( kergesti keev vedelik (21'C) , mürgine, tekib organismis etanooli oksüdeerumisel) (kasutatakse vajalik aine keemiatööstustes) Metaanhape ehk sipelghape (mürgine, terava lõhna ja toimega ) ( Kasutatakse keemiatööstustes ja ka sipelgate kahjuritõrveks) Etaanhape ehk äädikhape (pole mürgine, külmub 16C kraadi juures) (Kasutatakse tööstustes lahustina ja paljudes keemiatööstustes saaduste valmistamiseks.) Karboksüülhapped: on aine, mis sisaldavad hüdroksüülrühma, karboksüülrühma ja karbonüülrühma. (Füüsikalised omadused: kõrged keemistemperatuurid, vedekas, tahkes olekus, süsinikuahela pikenedes väheneb vees lahustuvus
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaanili...
Keemia KT 1. Alkoholide tunnusrühmad? OH 2. Tuntumad alkoholid ja nende iseloomustus? Metanool Etanool Struktuuri valem CH3OH C2H5OH Molekuli valem CH4 C2H6 Rahvapärane nimetus puupiiritus Piiritus Lõhn / värvus Värvusetu/ piirituse lõhn Värvusetu, piirituse lõhn Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine Kasutamine Hinnaline keemiatööstustes, kasulik Veini destilleerimiseks. kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioo...
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
