Naise soovil teostatud abort Iseeneslik ehk Harjumuslik ehk Medikamentoos Kirurgiline spontaanabort habituaalne abort ne P Lootepoolne patoloogia Kromosoomianomaalia, M Ravimite abil Emakaõõne õ väärarendid, emakaanomaalia, õ esile kutsutud vaakumabrasio h kromosoomianomaaliad emakakaela i abort. on ja/või j . Loote kasvukeskkonna puudulikkus, s küretaaz. u häirumine. Emapoolsed hormonaalne häire, t s põhjused: emaka autoimmuunsed e
närve, veresooni. Suus võib tekkida suulae kahjustus ja keele liikuvuse halvenemine. Kõige kurikuulsam on aga ninavaheseina lagunemisest tekkiv sadulnina. Nahale võivad tekkida ka grupeeritud sõlmekesed, mis jällegi jätavad arme. Kaasasündinud süüfilis Kaasasündinud süüfilis tekib haigustekitajate tungimisel läbi platsenta (seega peale 12.rasedusnädalat). Tihtipeale hukkub loode 4 5 raseduskuul tekib spontaanabort. Mida kauem on ema haigus kestnud, seda suurem on lapsel tõenäosus ellu jääda. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina). Lisaks on maksapõletik, lümfisõlmede suurenemine, kehvveresus, luude muutused (väga sageli) ja muud süsteemsed nähud. Lapsed on virilad, söövad halvasti ja võtavad halvasti kaalus juurde. Diagnoosimine Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest,
tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Kaasasündinud süüfilis tekib haigustekitajate tungimisel läbi platsenta (seega peale 12.rasedusnädalat). Tihtipeale hukkub loode 4 5 raseduskuul tekib spontaanabort. Mida kauem on ema haigus kestnud, seda suurem on lapsel tõenäosus ellu jääda. Kaasasündinud süüfilis võib avalduda vastsündinu ja imikueas siis on iseloomulik sõlmeline, villiline või mädapõletikusarnane nahalööve, aga ka laiad kondüloomid, nahk võib muutuda üleni tihkeks ja praguneda jättes nt. suu ümbrusesse kiiretaolisi arme. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina)
psüühikahäired, valud ja tundlikkuse häired jäsemetes, liigutuste koordineerimatus, isegi halvatused, meeleelundite kahjustused kuni täieliku pimeduse ja kurtuseni. Eriti ohustatud on nooremas haigestunud. Lõpptulemuseks on surm. Kolmandase süüfilise haige pole enam nakkusohtlik. Kaasasündinud süüfilis tekib haigustekitajate tungimisel läbi platsenta (seega peale 12.rasedusnädalat). Tihtipeale hukkub loode 4 5 raseduskuul tekib spontaanabort. Mida kauem on ema haigus kestnud, seda suurem on lapsel tõenäosus ellu jääda. Kaasasündinud süüfilis võib avalduda vastsündinu ja imikueas siis on iseloomulik sõlmeline, villiline või mädapõletikusarnane nahalööve, aga ka laiad kondüloomid, nahk võib muutuda üleni tihkeks ja praguneda jättes nt. suu ümbrusesse kiiretaolisi arme. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina).
3. Vahetult enne sünnitust (peale 36. nädalat) ei tohi kasutada, kuna vastsündinu ei ole võimeline neid kahjustustama ning tal kujunevad ainevahetushäired (peamiselt kollasus ja kehvveresus, mis vajab ravi ning pikendab ema ning lapse haiglasoleku aega) - nitrofurantoiin, biseptool, furadoniin. Üldse ei tohi raseduse ajal kasutada - gentamütsiin, levomütsetiin, rifampitsiin. Kui ema haigus ei parane ilma ravimiteta, tuleb rinnaga toitmisest loobuda! Spontaanabort - Iseeneslik raseduse katkemine enne 22. rasedusnädalat või kui loode kaalub alla 500 grammi ja sünnib surnuna Suurem osa spontaanabortidest avaldub menstruatsiooni hilinemisena, mil rasedusest veel ei teatagi (alla 5-6- nädala). Hilisemad abordid algavad tavaliselt äkki tekkinud veritsusega raseduse kestel. Spontaanabortide põjuseks võivad olla mitmed loote arenguhäired, emakaga seotud haigused ja põletikud või ema kroonilised haigused. Tekkepõhjused:
valdavad. (Puusepp, L. 2011) Samuti võib arstide negatiivne suhtumine abordi tegijasse muuta emotsionaalse olukorra veelgi keerukamaks. Sama on väitnud üks eestlanna, et tema abordi tegemise muutis raskeks arsti ebameeldiv suhtumine. Naise küsimused jäid vastuseta, pärast operatsiooni kontrolliti vaid, kas naine vastab adekvaatselt, kuid tema emotsioonidest ei huvitunud keegi. (Puusepp, L. 2011) 2. RASEDUSE KATKEMINE Raseduse katkemine e. spontaanabort on raseduse iseeneslik katkemine, mis on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi. Selle põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. (Rull, K., Part, K.) Raseduse katkemist esineb sagedamini kui tavaliselt arvatakse. Erinevate uuringute põhjal katkeb kuni 50-70% kõikidest rasedustest. Enamik neist katkeb nii varases järgus, et rasedust ei jõutagi veel tuvastada. Juba diagnoositud rasedustest katkeb arvatavalt 15-20%, seega iga 5.-6
peatükk, § 6 1998. https://www.riigiteataja.ee/akt/925400 Tervise Arengu Instituut. Eesti Abordiregister 1996-2010. Statistika. Raseduste lõppemine, 2010. Tsitaat. Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933 Abort ei mõjuta rinnavähki haigestumist http://wwx.tarbija24.ee/201006/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/223998.php Lisa. 1 RASEDUSTE LÕPPEMINE, 2010 Raseduste lõppemine 2010 Elussünd 15922 Surnultsünd 68 Spontaanabort* 632 Legaliseeritud 7087 indutseeritud abort* * ehk meditsiiniline abort Lisa 2. ABORT EI MÕJUTA RINNAVÄHI HAIGESTUMIST Oxfordi Ülikooli teadlaste kinnitusel ei mõjuta abordid naiste rinnavähki haigestumist. Uurijate kinnitusel aitavad rinnavähki ära hoida lõpuni kantud rasedused, kuid puuduvad tõendid, et abordid soodustavad vähi teket, kirjutab Meditsinnõje Novosti. «Juba ammu on teada, et lõpuni kantud rasedus ja sünnitus aitavad ära hoida rinnavähki