SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT..................................................................................................4 2. MINA TASANDID............................................................................................................5 2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand........................................................................5 Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljakas ühendus. Laps lisab täiskasvanule soojust ja loovust................................................................................................................5 2.2. Mitu rolli päevas..........................................................................................................6 2.3
Oleme nüüdseks selle tüdrukuga juba päris head tuttavad ja ta mainis mulle, et esmalt, enne kui talle lähenesin siis ta arvas, et olen väga kuri. Aga naeratus ja sõbralikkus muutis kõike. Ülesanne 2: Suhtlemistasandid. a) Jälgi kahe inimese suhtlemist ja kirjelda (vaadeldavate anonüümsust säilitades) millistel tasanditel räägiti. Kuidas ühe suhtleja suhtlemistasand mõjutas teist suhtlejat. Räägiti täiskasvanu tasandil, kuid üks oli domineeriv täiskasvanu. Ütleme, et domineeriv täiskasvanu on A ja teine täiskasvanu B. Domineeriv täiskasvanu jagas õpetussõnu ja rääkis kuidas ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise kuidas teha paremini. B ei teinud temast väga välja, aktsepteeris kõike A öeldut, ei vaielnud vastu kuid oli näha, et ta ka ei alistunud A-le. Siis kui A nägi, et targutamisest pole kasu, tõmbas ta tagasi ja rääkis B-ga kui võrdsega.
kõne kujunemine on lapse kogu psüühilise arengu aluseks. Kõnelemine võimaldab lapsel teiste inimestega aktiivselt suhelda. Kõne kaudu saab laps teadmisi ümbritsevast maailmast. Kõne areng põhineb lapse oskusel luua omi sümboleid. Laps hakkab mõistma et sõnad tähendavad erinevaid sündmusi ja esemeid. 1,5-2-aastane laps teeb elu suurima tähelepaneku avastades, et igal asjal on oma nimi, et sõnadel on mingi tähendus. Algul on sõnad lapse jaoks vaid signaalid, mis kaasnevad täiskasvanu ja lapse vahelise vastastikuse tegutsemisega. Laps saab eseme ja sõna seosest aru ainult siis, kui ese on lapse vaateväljas. Kolmandal eluaastal hakkab laps aru saama kõnest, mis pole vahetult seotud konkreetse situatsiooniga. Kõne abil hakkab saama teadmisi, mis on kätteasaamatud ta enese tunnetusele. 2. 2.a laps grammatika omandamise periood Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad,
KELA 1 PÕ VANUS KÕNE ARENG SOTSIAALNE KOGNITIIVNE ARENG ARENG 2-3-aastased ● Suhtleb 1-2 sõnaliste ● Lepib ema/isa ● Huvitub lihtsamatest lapsed lausetega. eemalolekuga lasteaias planeeritud ja ● Vastab täiskasvanu olemise ajal. ettenäidatud küsimustele mis? kes? ● Jälgib teisi lapsi, tegevustest. kus? mida teeb? ühe- või tegutseb nendega ● Tegutseb lühiajaliselt kahesõnalise ütlusega. kõrvuti. ilma täiskasvanu ● Kasutab suheldes mitte- ● Suhtleb nii laste kui osaluseta. verbaalseid vahendeid ka täiskasvanuga
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada.
Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje (Piaget 2004). Eelnevalt kinnitabki L. Võgotskile viidanud Leppik (2003) seda, et areng toimub vaid läbi protsesside. Kui täiskasvanu suudab panna lapse kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega
SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine
(4-6 )- (- ) Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu täiskasvanu, huvi mängu vastu, kehtestada ja säilitada positiivseid suhteid täiskasvanu ja eakaaslastega (Tiko 1996). Viiendat eluaastat iseloomustab aktiivsus ja uudishimu. Seetõttu on arengut tagavaks põhitegevuseks mäng, milles suuresti rakenduvad lapse vaimne ja füüsiline aktiivsus. 4-5 aastased lapsed kooskõlastavad omavahel enne mängu alustamist selle teema, jaotavad osad ja mänguvahendid (Sarapuu 1987). Laps saab aru, et sõpradega saab ainult siis rõõmsalt koos mängida, kui ta jagab lelusid, järgib kokkulepitud reegleid ja ootab oma korda. Vaidlusi on
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva
ning kui on loodud turvaline ja toetav keskkond, siis on laps aldis ka ise keelt kasutama. Kõnekeskkond on koht, kus laps kuuleb teiste inimeste kõnet ning kus saab ka ise kõnelda. 4. Lapse kõne areng ja selle toetamine. 1-3aastased Vanuses 1-3 aastat arenevad lastel kõnelise uhtlemise vahendid köige kiiremini: üksikute sönade kasutamisest jõuab laps algelise jutustamisoskuseni. Kõnearendus söimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega. Laps peab alateadlikult tunnetama täiskasvanu positiivset suhtumist temasse ja ühistesse tegevustesse. Füüsiline kontakst (patsutamine, kallistamine) aitab kaasa suhtlemiseks vajaliku eelduse loomisele. Samuti soodustab suhtlemist reageerimine lapse igale suhtlusalgatusele. Nimetatu loob lapse jaoks tunde, et temast on aru saadud. Kõnearendus sõimerühmas algab täiskasvanu ja lapse vahelise emotsionaalse kontakti loomisega.
25 (laps) tund E-P Individuaalõpe minimaalselt 3 korra 40 (täiskasvanu) 90 minutit ettemaksmisel. Hind ei sisalda laenutust ega tõstukipiletit 35 (ühe täiskasvanu 90 minutit E-P Koolitus kahele täiskasvanule. Hind ei kohta) sisalda varustuse laenutust ega tõstukipiletit 10 (laps) tund E-R Kooliealiste laste grupp nädala sees,
suunama peaks ikka. Lapse esimeseks mänguks loetakse seda, kui imikud hakkavad käsi ja jalgu liigutama. See on nende mäng, nad mängivad enda varvaste ja sõrmedega. Ka mängivad lapsevanemad ise enda imikueas olevate lastega- nendega rääkides, erinevaid nägusid ja hääli tehes. Seega esimesed mängud on lastel enamasti üksinda ja kohati ka koos esimese mängupartneri- lapsevanemaga. Mida enam lapse areneb, seda keerukamaks muutuvad mängud ning seda vähem peaks mängu sekkuma täiskasvanu. Lapsed hakkavad ise looma mängureegleid ning paika seadma rolle. Nad kasutavad mängus kogemusi ning igapäevaselt nähtud olukordi. Lastel hakkab tekkima seos mängu ja igapäevaelu vahel. Läbi mängu õpivad nad ka teiste lastega paremini suhtlema. Nad muutuvad avatumaks ning tolerantsemateks. Mänge on väga erinevat liiki. On rollimängud, lavastusmängud, reeglimängud ja ka ehitusmängud. Sama tüüpi mängud on erivanustes lastel erinevad. Ka see on vanuseti erine,
Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ·Tööalase kvalifikatsiooni omandamiseks või tõstmiseks ·Olemasolevate oskuste, teadmiste, arusaamade kinnitamiseks ·Oma suutlikkuse proovilepanekuks B. Sotsiaalsed põhjused:
Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega. Enamasti põhineb mäng isiklikul kogemusel. Mängu aluseks saavad teadmised inimestest, esemetest, tegevustest esemetega ja nende tähendusest. Võrreldes vanema lapse mängudega on noorema mängud ühekülgsemad. Laps kordab mängudes ühekülgseid tegevusi. Mängijal on esikohal tegevused mänguasjadega, mitte mängu eesmärgid. Esimesed mängud on seotud ema ja lapse suhtlemisega. Mängu peab juhendama täiskasvanu või kogenum mängija. Põhiliselt õpetab täiskasvanu last mängima ühises mängus. 3-4 aastaselt: Lapse mäng muutub järjest sisukamaks, sest ta teadmised ja kogemused ümbritsevast suurenevad. Ta kombineerib eri allikatest saadud teadmisi ja muljeid. Neljandal eluaastal kujuneb rollimäng. Esialgu ei nimeta laps ennast veel rollinimetusega, vaid tegutseb nii, nagu vastav isik tegelikkuses toimib. Pärast teatud isiku tegevuste korduvat sooritamist
SUHTLEMISTASANDID Age Taal Igal inimesel on 3 minatasandit: Lapsevanem ehk VANEM Täiskasvanu Laps Inimene on iga päev mõnda aega igal neist tasanditest ja kõik need 3 tasandit mõjutavad tema käitumist. Mina- tasand on psühholoogiline reaalsus: tunnete süsteem, millega käib kaasas teatud käitumismustrite kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine
Juba 1924. aastal eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta paigutab lastekeele ja hoidjakeele ühe nimetuse alla. ,,Eesti keele käsiraamatus" on mainitud lastekeelset ehk ninnutussõnavara, mille alla kuuluvad nii laste kui ka hoidjate kasutatavad sõnad. Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni kolmeaastase lapsega rääkides kasutab täiskasvanu lihtsustatud keelt. Raamat käib ainult sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990- ndate paiku selle järgi, et lapsega suhtlevad ka teised peale ema. Autor paigutab lastekeele ja hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on defineerinud ajakirjas ,,Kirjakeel ja igapäevakeel" mõistet register järgmiselt: Register on
Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele või hooldajatele. 5
nõnda mis jätab soliidse mulje, pööramata tähelepanu hinnale. Noor, kes ei loe ajalehti ega hoia muud moodi ennast kursis riigis toimuvaga ei saa õigeid valikuid langetada. Pole võimalik anda oma häält erakonnale õiglaselt kui tuginetakse sugulaste arvamuste või eelarvamustel. Täiskasvanule on omane omada enda vaatenurki ja otsustada nõnda, et see on kasulik endale kui ka teistele inimestele. Lapsest saab täiskasvanu kui ta on iseseisev, teadlik oma piirangutest, omab enda arvamust teistest sõltumatult ja oskab vajadusel abi küsida ning tunda õigustatud süütunnet. Kahjuks enamus tänapäeva 18-aastaseid ei suuda käituda enda eale omaselt.
1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna
vajavad vanemate võimu ja nende pandud piire” asendada veidi teistmoodi kõlava, kuid suurt muutust lubavaga “lapsel on vaja teada, kuidas vanem ühte või teist otsust langetab, et ka ise selles protsessis rohkem kaasatud olla. Keegi meist ei soovi olla koheldud võimu abil ja ähvardustele tuginedes – miks eeldame, et see lastele sobida võiks? Lastes äratab seesugune käitumine täpselt samu tundeid mis täiskasvanuteski. Niisiis on oluline, et lapse ja täiskasvanu vahel tekiks usaldussuhe. Hea ja tõhusa usaldussuhte eelduseks on aga selline kasvatusstiil, kus austatakse nii lapse kui täiskasvanu õigusi ning oluliseks peetakse lapse ja vanema vahelist kokkulepetel põhinevat suhet. Vanema ülesandeks on seada lapsele piire, mis arvestavad lapse vajaduste, huvide, arvamuste ja isikupäraga. Lapsel on kergem nõudmistest ja käitumisreeglitest kinni pidada, kui ta on kaasatud perekonna otsustesse, tema seisukohti on
mõistetav ning vajalik ja õigustatud kasvatusvahend. Täiskasvanute puhul me ju ei eelda, et võiks üksteisele vitsa anda. Võiksime ka lapsele oma soovid sõnades selgeks teha. Samuti võivad olla ka tänavalt suvalised inimesed väga halvaks eeskujuks. Näiteks, kui ema seisab koos lapsega ülekäiguraja juures ja püüab talle liiklusreegleid selgitada, et üle tee minnakse vaid rohelise tulega ja siis tuleb kusagilt üks täiskasvanu, kes ületab tee punase tulega. Mida peab laps tegema? Üks täiskasvanu räägib ühte juttu ja teine täiskasvanu tegutseb sellele hoopis vastupidiselt. Tõepoolest on lapse käitumise kujundamisel suurim roll tema vanematel ja seejärel kõigil teistel, kes lastega kokku puutuvad. Kahtlemata aga on lihtsam kasvatada last aktsepteeritavalt käituma, kui ühiskond seda soosib ja oma tegutsemisviisidega sellele kaasa aitab.
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida.
Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli elliptilisi( osa olulisest infost puudub) lauseid/ ütlusi oma kavatsuse väljendamisel: ülekõige eseme saamiseks, millestki keeldumiseks. Ta oskab kasutada mõningaid viisakussõnu ( aitäh, palun). Lapsele meeldib täiskasvanuga koos tegutseda ja selle käigus vastab ta meelsasti oma kõne arengu tasemele vastavalt täiskasvanu küsimustele ( tavaliselt ühesõnaliste vastustega). Teiste inimeste ütlusi mõistab kahe- aastane vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. Lapse motoorika areng Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme.
sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena. Hindamine (evaluation)- seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Kasv (growth)- on mitmetahuline st, et kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne, kõlbeline). Kasv on aeglane ja eeldab kaasaaitamist, milles on vajalikud positiivsed kasvustiimulid (nt kasvukeskkond, täiskasvanu eeskuju). Kasvamisel iseseisvaks inimeseks on lapsepõlves vajalik täiskasvanu hoolitsus. Seetõttu polegi kasvamine võimalik ilma keskkonnalt saadava materjaalse ja vaimse toeta, kaasa arvatud kasvatuse abita. Täiskasvanul on lihtsam kasvatust teostada kui ta teab inimese arengu seaduspärasusi ja eesmärke. Kasvatus on täiskasvanu sihiteadlik mõjuavaldus kasvavale inimesele, et ta areneks mingis soovitavas suunas. See ei tarvitse olla plaanipärane, küll aga
Eiffeli torn Chris Anderson 11e Eiffeli torn Ehitatud 1889 324 m 7300 t Kolm korrust Lift,trepid Ajalugu Tähistati Suure Prantsuse Revolutsiooni Inetu, häbiväärne 300 meest, 18038 juppi Émile Nouguier, Maurice Koechlin ja Stephen Sauvestre Ehitamine Kellaajad Avatud iga päev 9:30 23:00 Liftid 9:30 23:45 Trepid 9:30 18:30 Hinnad liftiga Esimene korrus 4.80 - täiskasvanu 2.50 - laps (alla 12a.) Teine korrus 7.80 - täiskasvanud 4.30 - laps Kolmas korrus 12.00 - täiskasvanu 6.70 - laps Hinnad jalgsi Ainult teisele korrusele 4 - 25+ 3.50 - alla 25 Alla 3 aastased saavad tasuta Esimene korrus Teine korrus Kolmas korrus
Tema tugevateks külgedeks on inglise keel ja kirjandus. Samuti meeldib talle lugeda. Tema pahadeks külgedeks võib lugeda tema alkoholi lembust ja seda, et ta suitsetas. Ta käib poiste erakoolis, kust teda ootab väljaviskamine. Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole. Holden on teismeline poiss, kes kõigub kusagil lapsepõlve ja täiskasvanu maailma vahel. Ta kardab saada täiskasvanuks, kuid nii mõneski olukorras teeskleb ta, et on täiskasvanu. Talle meeldib end pidevalt vanemaks valetada, kui tegelikult on. Holden oli üleüldse üks suur luiskaja. Ta vihkab täiskasvanute maailmat, mis on täis omakasu, valesid, uhkust, üksindust ja raha. Tema jaoks on see kõik võlts. Holden on suures segaduses, ta ei saa aru mida ta tegema peab, kes ta on või kuhu ta kuulub. Ta
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega. 8
suurust. Selles vanuses mõtlemise protsessis toimub selle eseme tegevuse protsessis ja kannab ainelise-tegeva iseloomu. Aineline tegevus on intellektuaalse arengu allikas.Laps omandab erinevate esemetega tegevuse viise (eristada eseme tegevuse objektina, paigutada seda ruumis ümber, tegeleda mõne esemetega nende teineteisele suhte järgi) täiskasvanute koostöös. Lapse psüühilises arengus otsustavat tähendust omab täiskasvanu kuju. Selle perioodil lapse mõtlemise iseloomulikuks eriomaduseks on sünkretism, jagamatus laps püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku pildina, kus kõikidel detailidel on ühesugused tähendused. Lapse psüühiline areng algab suhtlemisest. Ainult täiskasvanute inimestega kontaktis lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust. Inimeste vahel psüühilise kontakti loomine on võimatu ilma suhtlemiseta
4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7. Täiskasvanu peab jälgima suhtlemise vorme 8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik Kolmeosalise tunni meetod 1. Pedagoog õpetab lapsele uue sõna (nt õpetaja õpetab lapsele värve "punane", "sinine") 2. Õpetaja palub lapsel näidata õpitud sõna (nt õpetaja ütleb: "Palun näita mulle punast.") 3. Laps peab ise ütlema õpitud sõna välja (nt õpetaja küsib: "Mis värv see on?") KUI LAPS EKSIB, SIIS TULEB PÖÖRDUDA TAGASI ESIMESE OSA JUURDE. Montessori mängud lastele
........................................................8 SISSEJUHATUS Lapsepõlv ja mäng on lahutamatud mõisted - mäng kuulub lapse olulisimate tegevuste hulka. Palju on vaieldud selle üle, miks lapsed üldse tahavad mängida. On leitud, et mäng on eelkõige laste meelelahutus ja vaba aja veetmise viis. Samuti on leitud, et laps mängib oma tegevustes läbi mitmeid ebakindlaid seiku ja hirme. Kultuurilise-ajaloolise teooria kohaselt mängib laps seepärast, et tahab olla ja käituda nagu täiskasvanu. Mängu teooriates on viimastel aastatel esitatud mõte, et lapse mäng ei ole vaid lõbu, meelelahutus ja ajaviitmine, vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Minu töö räägib väikelapse mängust, sümbolmängust ja rollimängust. MÄNG VARAJASES EAS Mitmed olulised mängu eeldused tekivad lapse varsemate tegevuste--ema-lapse suhtlemise ja
Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest? Jagunemisvõimelisuse poolest lõigustusrakud on võimelised jagunema (totipotentsed), täiskasvanu tüvirakudel seda võimet aga pole.
Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB! suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest kõitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega , nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme. Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest , et suhtleja näitab välja et ta on teistest üle ,,kõrgemal" Hea vanem või karm/kuri vanem Täiskasvanu tasand on see et suhtud teisega võrdselt.(ametijutud, probleemide tagasiside,korralduste andmine)
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks
Nooruk saab täiskasvanuks, siis kui ta on iseseisev, kuid teadlik ka oma piirangutest ja oskab vajadusel abi küsida. Ta on teadlik sellest, mida ta tahab ja saab aru, millal on ta valesti käitunud ja on võimeline tundma õigustatud süütunnet. Nooruk on kohuse tundlik ja oskab oma tööd hoida. Täiskasvanlikku käitumist näitab ka see, kui ta oskab töötada nii üksi kui ka koos teistega. Kui mõelda natuke täiskasvamise, kui sõna peale, siis füsioloogiliselt on täiskasvanu see,kes enam ei kasva s.t. ta organism on välja arenenud. Aga me kõik teame, et täiskasvanud inimeseks saamine ei tähenda veel vaimselt täiskasvanuks olemist. 18. või 21. Eluaastane vanus on piirid, kui meile öeldakse, et me oleme täiskasvanud ealiselt ja me peame vastutama enda eest. Eesti Põhiseduse kohaselt on 18.aastane täiskasvanud noor. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.Näiteks öeldakse, et igal vanusel
liha tootmiseks. Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega veis. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast.
• füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust 1 aastasel 2/3 tk aju kaalust 2a 4/5 tk ajukaalust 2. maimik • hambad • 2. eluaastal : kaal +2,5-3.5 kg pikkus + 10-12 cm • 3. eluaastal : kaal +2kg pikkus 7-8cm • kõndimisoskuse omandamine • teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2
· Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. · Kahju on sellest, et Soome eelõpetuse õppekava alustes (2000) ei võeta seisukohta selles, mis lapsest lähtumine või lapsekesksus on. · Sõnumiks on, et kuigi alushariduses rõhutatakse vägagi kindlalt lähtumist lapsest, vastutab lapse eest, lapse kasvamise stimuleerimise ja kasvukeskkonna eest lõppkokkuvõttes täiskasvanu. · Kuigi õpetaja annab kõigile rühma lastele sama ülesande, võivad lapsed mõista ja kogeda seda erineval viisil. · Vastutus õppimise eest lasub tegelikult lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest. Indiviidide ja kasvukeskkondade vastastikune mõju ja koostöö: Õppimise ja kasvamise aluseks on koostöö. Eelõpetuses tähendab see laste omavahelist koostööd ning laste ja täiskasvanute vahelist suhtlemist.
Rõhku asetatakse üldisele heaolule ja eneseteadlikkuse suurenemisele. Vastutust muutuse eest pannakse kindlalt kliendi enda kätesse. Eric Berne, MD (sünd. 1910, Montreal Kanada, suri 1970) on teinud keerulise interpersonaalse transaktsiooni arusaadavamaks, kui ta tundis ära selle, et inimese isiksus moodustub kolmest tüübist ego-seisundist, iga seisund esindab tervet mõtte, tunde ja käitumise süsteemi, läbi mille me oleme vastastikuses suhtlemises teineteisega. Vahe Vanema, Täiskasvanu ja Lapse egoseisundi vahel moodustabki Transaktsionaalse Analüüsi teooria aluse. Need mõisted on laienenud paljudesse teraapia valdkondadesse, haridusse ja konsulteerimisse, mida tänapäeval praktiseeritakse.Nagu mina olen aru saanud , siis ego-seisundil lapsevanem on niisugused mõtted : reeglid , mooraalnõuded, juhtnöörid, käsudkeelud.Võib ka kuulata niisugused laused nagu: “Ära ole laisk...” , “Ära kiitle...”,”Ei tohi!” , aga ego-seisund laps tahab õppida ,kogeda ,
määramise tähtaegadest, mis on erinevad täisealiste ja laste puhul. Suureks probleemiks on õiguslikud küsimused, mis lahendatakse kohtus. Sotsiaaltöötaja peab olema pädev õiguste riives mistahes eluvaldkonnas ja omama õigusalast ettevalmistust sellises laias spektris. Lõpetuseks mainib autor, et kooste korraldus peaks olema kogu riigi mure, mitte ainult omavalitsuse asi. Artiklis kirjutatakse mitmest põhiteemast. 1.Eestkostetöö koormuse ebaühtlane jaotus. Nii täiskasvanu kui eestkostet vajaval lapse puhul eestkostjaks sobiva isiku puudumisel määrab kohus eestkostjaks valla- või linnavalitsuse. Analüüsides eestkostel olevate inimeste arvu Eesti KOVides, märkas autor, et kõige suurem eestkoste koormus on nendel omavalitsustel, mille haldusterritooriumil asub pikaajaliselt tegutsev erihoolekandeasutus. Tihti juhtun nii, et väikestes omavalitsustes on eestkostetavate arv palju suurem kui keskmises omavalitsuses või mõnes Tallinna linnaosas. 2
Just seetõttu kuulub üldmõiste "kasvatus" alla ka psüühika arendamine, isegi kui peaksime nii eemalduma kasvatuse pedagoogilisest moistest. Psüühika arendamine tähendab funktsioonide pidevat treenimist nii kodus kui lasteasutuses. (47.lk) Interaktsioonivõime loomiseks ei tohi unustada, et meil on tegemist lastega, keda tuleb ka kohelda kui lapsi. (55.lk) Ühest küljest tähendab see armastavat ja hoolivat kohtlemist, teisest küljest täiskasvanu arusaamist juhtimise ja kontrolli vajadusest ehk autoriteedist positiivses mõttes. Teisisõnu: lastel tuleb lasta olla lapsed ning täiskasvanud peavad tahtma olla täiskasvanud. (samas:55) Lapsed saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. (60.lk) On tähtis, et just vanemad peegeldaksid lastele nende emotsioone. (samas:60) Esimestel eluaastatel on vaja anda lapsele võimalus teiste tundeid kogeda. Teiste tunnetele tuginedes saab ka enda tundeid lahterdada
Lapse areng 3-7 eluaastal Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29) See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Mõtlemise areng
2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtleb, valib, kaalub mida teha. 2. Lapsest lähtuva kasvatuse eelduseks on tegevuskultuuri loomine, mis on kõikide inimeste tegevuse ( sealhulgas ka laste ) tulemus, kes mingilgi moel on seotud laste kasvatamise ja õpetamisega
Hea suhtlemisoskus eeldab: Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad Oma põhirollide valdamist Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub Oskust kujutleda ennast partneri rolli Oskust nii iseenda kui teiste juures vahet teha rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel SUHTLUSTASANDID Jagatakse kolmeks laps, täiskasvanu ja lapsevanem. Ei sõltu meie vanusest ega sotsiaalsest positsioonist, ehk sellest, kas me oleme lapsevanem või mitte. Kunagi kirjutas üks õpilane suhtlustasanditest nii: laps pole ma enam ammu, lapsevanemaks ei kavatse niipea hakata, järelikult suhtlen täiskasvanu tasemel. Üldiselt võib teha järelduse, et suhtlustasandite mõiste oli jäänud talle arusaamatuks. Loodan, et mõistate: me kasutame
Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõna tähistab tervet lauset (nt Anna = Anna mulle auto). Laps omandab uusi sõnu aeglaselt. Sõnal ja objektil sarnasust pole, neid ühendab ainult tähendus. Sõna tähendus on kasutamine objektide äratundmisele ja oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasuse leidmisele. On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna- objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste
Mulle lihtsalt meeldib kui minuga end hästi tuntakse. Olgu see siis kallistus, hea õhtusöök või mõnus õhtu kaisus. Teen seda kõike ilma midagi vastu soovimata. Abikaasana olen vist olnud kõigil tasemeil. Lapsemeelne koos nalja, flirdi ja mängulisusega. On tulnud ette ka solvumist ja äkkviha, mis kiirelt vaibub. Viimasel ajal olen siiski solvumised ja äkkviha saanud kontrolli alla. Olen hakanud rohkem asju võtma mõistusega ning seega käituma nagu täiskasvanu. Hetkel harjutangi end sellega, et abikaasaga olla rohkem Täiskasvanu tasemel ja vahel ka Lapse tasandil, kuid Vanema tasand jäägu paarissuhtest välja, sest abikaasa on ka ise enamasti Täiskasvanu tasandil. Isegi kui lastega suhtleb. Töistes tegemistes olen ma enamasti Täiskasvanu tasemel - kainelt arvestav ja ratsionaalne. Ei saa ju olla keelav ja käskiv või lapsemeelne inimestega, kes samamoodi vastutavad enda tegude eest. 7. Üldiselt pean ennast heaks kuulajaks
Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema peamine ajaveetmisviis lapsena olid just rollimängud. Menukad on lauamängud, mis arendavad lapsel peenmotoorikat ja tähelepanuvõimet. Viimane on oluline tänapäeva maailmas, kus laps veedab paratamatult palju aega teleri ees. Lastearst Dimitri Christakise uuringust selgus, et lapsed, kes vaatavad varases lapsepõlves palju telerit,
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on? Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organeid. Keda aitavad tüvirakud? Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasu...
kogum (operatsionaalselt). Mina-tasandid: 1) Eksteropsüühiline - mis esitavad vanemlikke kujundeid - vanemad. 2) Neopsüühiline - mis autonoomselt suunatud reaalsuse objektiivsele hindamisele - täiskasvanud. 3) Arhepsüühiline - mis esitavad airhailisi jäänukeid esindavad siiani säilinud mina- tasandid, mis fikseetusid varases lapsepõlves - lapsed. - «Küpsed isikud» - inimesed, kes suudavad enamasti kontrolli Täiskasvanu käes hoida, kuid kelles, nagu igal teisel inimesel, asub aeg-ajalt juhtima Laps, sageli tulemusega, mis heakskiitu ei vääri. - Kohanenud laps - laps, kes kujundab oma käitumist Vanema mõju all. - Inimaju - psüühilist elu korraldav organ, mille saavutused korraldatakse ja säilitatakse mina-tasandite kujul. - Faktimälu - kogemuste enda loomulik vorm on meeleseisundite muutmises. 3
Praeguses Eestis sünnib suur osa hirme turvalisuse puudumisest, ebakindlusest tuleviku ees. Ühiskonnas toimuv ei pruugi otseselt lapsi mõjutada, kuid igapäevaelu probleemid ja kindlustunde puudumine põhjustab ebaturvalisust lapsevanematele, mis omakorda mõjutab ka peres kasvavaid lapsi. Laste kaitsetus väljastpoolt tuleva suhtes paneb eelkõige esmase kaitsja rolli vanematele. Pere suhtlemisstiil hirmudest ülesaamiseks peaks olema toetav. Täiskasvanu oma elukogemustega ja teadmistega peaks suutma olla lapse hirmude ja ärevuse kõrval. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendamata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi. Lapsed on meie tulevik, nad sõltuvad täielikult meist, vanemaist. Tean seda väga hästi, sest olen seda oma lapsepõlves kogenud. On hirme, mis kanduvad hiljem lapseeast täiskasvanu maailma
Tähtsamad tema raamatud on "Lõunapost" (1928), "Öine lend" (1931), "Tuul, liiv ja tähed" (1939), "Lend Arrasse" (1942). Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1944. Ta hukkus, kui ta lennuk luurelennul alla tulistati). Märtsis 2008 tunnistas 88-aastane endine Saksa õhujõudude (Luftwaffe) lendur Horst Rippert end allatulistajaks. Pildid on autor ise raamatusse joonistanud. Ta pühendasin selle raamatu täiskasvanule. Tal on selleks tõsine vabandus: see täiskasvanu oli ta parim sõber, kes tal elus on olnud on ka teine vabandus: see täiskasvanu suudab kõike mõista, isegi lastele kirjutatud vabandust ja on veel kolmaski vabandus: see täiskasvanu elab Prantsusmaal, kus ta kannatab külma ja nälga. Peatükkide mõtted: 1. Et keegi teine materdas ta maha ning sellepärast ta enam ei tahtnud joonistada e. ära materda teist inimest maha kui sul pole selleks mõjuvat põhjust. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
