Harjumuslik ettevõtja – ettevõtja, kel on juba varasem ettevõtluskogemus olemas. 12. Nimeta ettevõte asutamise tasandid koos neid iseloomustava põhjendustega. Ühiskonna tasand- iseloomustab, millise konkreetse nõudmise täitmiseks on ettevõte loodud Piirkonna tasand- mida on ettevõte suuteline pakkuma piirkonnas, kus ta asub Ettevõtte tasand- milleks on ettevõte vajalik iseendale 13. Kuidas jaguneb ettevõtluskeskkond? Väliskeskkond ja sisekeskond. Väliskeskkond jaguneb omavahel omakorda makrokeskkonaks ja mikrokeskkonaks. 14. Millest koosneb organisatsiooni sisekeskkond? Iseloomusta neid tegureid. Sisekeskkond hõlmab elemente organisatsiooni sees. Näiteks töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused. Need mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. 15. Kuidas jaguneb organisatsiooni ümbritsev väliskeskkond
tagasisideprotsess Sisendid: Väljundid: Juhtimisprotsessid · töö organisatsioonis · kaubad · maa · teenused · kapital tagasiside Keskkond Mõisted: · entroopia · sünergia Organisatsioon terviksüsteem väliskeskkond inimesed tegevused organisatsioon varad siseehitus makro- ja tööstusharu konkurentsikeskkond Ettevõtte väliskeskonna elemendid Globaalne keskkond Makrokeskkond Polii- Sots. Tööstusharu tiline keskk. keskk. Konkurendid Tar- Han-
neid saab kaasmaalastega sobitada või hoopis valida üksteisele vastandumise, seega tuleb kas teatud maailma mõtestamise aspektides kokku leppida või sellest keelduda. Maailmavaadete rohkuse põhjuseks on lisaks üpriski meelevaldsele definitsioonile ka maailmavaadete kujunemise protsess. Nimelt on see sarnane regilaulude rohkusega Eestis – igaüks mõtleb loo ise välja ehk võtab teatud seisukoha elu suhtes ning annab seda suuliselt edasi järgnevale põlvkonnale. Väliskeskkond mängib eluvaate kujunemisel suurt rolli, näiteks kodus saadakse vanemate seisukohtadest aimu juba väiksena, võrreldes saadud sünnipäevakingituste arvu sõbra omaga, ning teismeline viiakse kurssi vanemate poliitilise maailmavaatega. USAs on lausa linnaosade kaardid sinise ja punase värviga märgistatud, et eraldada poliitilisi pooli, ning selle järgi valivad inimesed endale elukoha, sest soovitakse
Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetulekut -> pole raha(pole võimalust tervisest hoolitseda) ostab odavamad, kuid ebatervislikumad tooted tervise seisund halveneb pole võimalust eneseteostamiseks
normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasiside- Soovimatule muutusele reageerimine vastupidise reaktsiooni käivitamisega. Inimese ainevahetuses saab eristada omavahel seotud vastandlikke muutusi: sünteese ja lõhestumisi. Inimene vajab elutegevuseks hapnikku, seega on ta aeroobne organism. Aeroobne ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsioonikäitumise mudelid: autokraatne, hooldav, toetav, kollegiaalne. 14. **Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem
Klinefelteri sündroom keharakkudes 3 sugukromosoomi XXY naiselikud kehaproportsioonid, kerge vaimne alaareng, steriilsed keharakkudes 1 sugukromosoom Turneri X sündroom: sekundaarseid sugutunnuseid pole, steriilsed Mutatsioonide tekkepõhjused organismisisesed väliskeskkond vead replikatsioonil, mutageenid mitoosil, meioosil keemilised füüsikalised radioaktiivne benseen kiirgus raskmetallid röntgenkiirgus UV-kiirgus Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid
2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c.
inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see, et Eesti noored võtavad üle palju ameerikalikku, mis esseeski välja toodud on. Nooremate puhul mängib suuremat rolli internet, vanemate puhul ajalehed ning raadio, ka televisioon. Siinkohal tuleb selgelt välja, et kultuur sõltub ka inimese vanusest, kuna interneti, televisiooni ja raadio kaudu saadav informtsioon erinevad teineteisest. Riik on üks suuremaist mõjutajatest seaduste ja poliitika näol. Kuigi väliskeskkond kultuuri mõjutab on igal inimesel võimalus seda enda jaoks kujunadada. Igaüks saab ise otsustada, millesse usub, kuidas käitub, mida õigeks ja valeks peab. Inimese kultuur peitub tema üldises olemuses. Minu silmis on see, kes loeb läbi hulga tarku ja maailmaklassikasse kuuluvaid raamatuid ning arvab, et raamatutest loetu teebki ta kultuurseks, valel teel. Inimese kultuuri määravad nii suured tegurid, kui väikesed nüansid.
kriitika. Põhliine idée kriitiline pool. Kriitika.elimineerib kõik, kes ei kohane organisatsiooniga. Hierarhilises organisatsioonis tõrjutakse need, kes mõtlevad teisiti välja. See on mure, sest ilmselt annaks ressursse paremini kasutada. Neid, kes ei kohandu tuleb ka svälistada, distsioplineerida või institutsionaliseerida. Kõik on muutumises. Ära küsi, kes ma olen. Kodulugemine: sissejuhatus organisatsiooniteooriasse jne. II loeng. 16.02 Mis on organisatsiooni sise- ja väliskeskkond? Väliskeskkond kõik tegurid, mis mõjutavad organisatisooni. Mis annab sisendi ja võtab väljaundi endasse. Organisatsiooni piirid sagely sh modernistide juures on piiri defineerimise küsimus seegane. Modernistlik lähenemine keskkond on supersüsteem, organsiatsioon on süsteem ja allsüsteem o nosakond. Piirid olemas, kujidas neid ohjata. Nt arendusosakonnad. Midagi muutub, ja nad analüüsivad, mis olukord on ja ennustavad trende.
tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu. Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi paisumise tööd, põhiosad: soojendi (süsteemile siseenergiat andev keha, põlev küttesegu), töötav keha (gaas), jahuti (süsteemilt siseenergiat saav keha, väliskeskkond), soojusmasinates muundatakse soojust tööks tsüklilises protsessis, töö keha sooritab ringprotsessi, kogu soojust ei saa kunagi tööks muundada, ideaalne soojusmasin seade, mis töötab ideaalse soojusmasina tsüklil, kasutegur näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika protsessid: pööratavad, mittepööratavad (reaalsed, kuna toimub soojusülekanne), soojusülekanne toimub kõrgema temp kehalt madalama temp kehale.
gaasile, kuna gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel. 13. Soojusmasin – masin, mis muudab keha siseenergia mehaaniliseks energiaks, koosneb alati soojendist, töötavast kehast ning jahutist(soojusmasin võtab soojendilt soojushulga Q2, teeb mehaanilist tööd A ja annab jahutile soojushulga Q2) 14. Jahuti – võtab ära soojushulga Q2, mis eraldub kokkusurumisel, jahutiks on tavaliselt väliskeskkond 15. Soojendi - annab soojushulga Q1, mida kasutatakse gaasi paisumisel, tavaliselt küttesegu vms 16. 4 takti mootor – töötakt; väljalasketakt, sisselasketakt ja survetakt 17. Kasutegur – mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe 18. Termodünaamika II seadus – soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale 19. Entroopia – Suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam entroopia. 20
bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid · ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda allergilise reaktsiooni e anafülaktilise soki Aine mürgisus e toksilisus on suhteline ja oleneb paljudest asjaoludest. Olulised on nii aine keemilised ja füüsikalised omadused kui ka aine kogus. Oma osa etendab ka väliskeskkond, milles toimub aine ja organismi kokkupuude, samuti on tähtis organismi seisund ning reageerimine aine suhtes. Mürgi toime sõltub sellest, kas ta on sattunud organismi suu, naha, hingamisteede kaudu või süstimise teel. Mürgitustunnuste ilmumise kiirus ja intensiivsus sõltuvad mürgi omadustest, hulgast ja organismi sattumise viisist. Sissehingatava õhuga organismi sattuvate mürkainete puhul sõltub kahjustuse suurus õhus sisalduva aine kontsentratsioonist ja toime kestusest.
Org. edukus tuleneb in.koostöö tulemustest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Planeerimine- eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Väliskeskkond jaguneb: Mikrokeskkond kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid Makrokeskkond üldised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalkultuurilised, tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist.
Ettevõtluskeskkond. Sise- ja väliskeskkond. Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsükli...
CHORIOPTES, PSOTOPTER PSOROPTES imilest- pea, kael, keha CHORIOPTES kõõmalest jalgadel Naha pinnal ? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad Toituvad karvadest, talvise levikuga NAKKUSTEED Sekundaarne nakkusallikas parasiitidest ja munadest nakatunud väliskeskkond, sööt, joogivesi, bioloogilised siirutajad (vahe-, lisa- või lõpp-peremehed) NAKKUSTEED: ektoparasiidid, kes otsivad peremehi (maokiin, sääsed, kihulased, parmud, puuk) Ektoparasiidid, kes on väheliikuvad, levivad kokkupuutekontakti korral (sügelislestad, väivid) Suukaudne KAHJUSTAV TOIME ORGANISMILE Toituvad seedekulglas olevast söödast, kehavedelikest ja kudedest Mehaaniline kahjustus. Vigastavad limaskesti, siseelundeid ja nahka.
enamasti üheskoos. -) Mutageen mutatsioone tekitav keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur. -) Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. -) Mutant mutatsiooni läbinud isend. -) Sugukromosoom 23's kromosoomipaar, mis määrab soo. * 2. Osa Selgitage ja tooge võimalusel näiteid! -) Identse genotüübiga ühemunarahukaksikud võivad erineda, sest väliskeskkond mõjub igale inimesele erinevalt ja tekivad mittepärilikud muutlikkused. -) Kõik haigused, mis mõjutavad last sünnimomendil ja pole kaasa antud vanemate genotüübiga, on mittepärilikud haigused. -) Kõik haigused, mis kanduvad vanema organismilt järglasele viljastumismomendil on pärilikud haigused. -) Vähkkasvaja on pärilikkuse eelsoodumisega haigus, sest kui vanemorganism on põdenud seda, siis on suurem tõenäolsus, et ka järglane põeb vähki
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega ...
Eose moodustumisel kaotab mirkoob osa veest, väheneb mahult ja kattub tihke kestaga. Eosed hukkuvad keetmisel 4-5 tunni pärast. Eosed ei paljune ega toitu, kuid võivad püsida eluvõimelistena aastaid. Soodsatesse tingimustesse sattudes nad paisuvad, veesisaldus suureneb, hakkavad kasvama ja muutuvad bakteri rakkudeks. Elusa looma või inimese organismis ei moodustu spoore kunagi. Hapniku vajaduse järgi liigitatakse mikroobid aeroobseteks ja anaeroobseteks. Mikroorganismide elutegevus ja väliskeskkond Mikroobide paljunemine toiduaines sõltub · temperatuurist · ajast · niiskusest · keskkonna happesusest · mikroorganismide alghulgast toiduaines Ebasoodsates tingimustes mikroobide elutegevus peatub, paljunemine lakkab. Selleks, et mikrooganismid saaksid omastada toitaineid peab keskkond sisaldama vähemalt 15 % vett. Eriti heaks toite keskkonnaks on valgurikkad toiduained. Seega on kõrgohuteguriga toiduained liha, piim ja nende tooted, munatoidud, pähklid, seened.
2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine.
tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine Talitlus: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Talitlus: Aine- ja energiavahetus. Ained läbivad rakumembraani: Ülesandeks: eraldada raku sise- ja väliskeskkond, kaitse, ainevahetus. Membraan reguleerib vee liikumist, vaatab et vett liiga palju ei oleks. Koosneb:Fosfolipiidid-glütserool, fosfaatrühm ja 2 rasvhappejääki. · Tsütoplasmavõrgustik a)Karedapinnaline-pinnal on ribosoomid, toimub valkude süntees b)Siledapinnaline-sisaldab ensüüme, osaleb lipiidide ja sahariidide sünteesis Talitus:Ribosoomides toimub valkude süntees · Ribosoom Valgusünteesi organellid, tekivad rakutuumas olevatest tuumakestest
kunstküüntega ehk õppisin 15 aastat tagasi maniküür-küünetehnikuks. Nii soovitan teistelgi, keda haprad küüned häirivad, katta need julgelt kunstküüntega. Pole vahet, kas geeli või akrüüliga ja unustage ära nende hapruse pärast muretsemine. /Maniküür-küünetehnik Piret (Küüt) Simon, ilusalong VIP Style Tallinnas, tegutsenud 15 aastat, kontakt 56 453 267 Haprate küünte peamiseks põhjuseks on pärilikkus, kuid küünte olukorda mõjutab ka väliskeskkond, toitumine, vananemine, erinevad traumad, haigused ja elustiil. /Siret Siida, ilusalong Rosary, tegutsenud 15 aastat Küünte haprus tuleneb mõne vitamiini puudusest või sisemisest haigusest, kuid põhjus võib olla ka geneetiline. Kel küüne haprus probleemiks, pruugib leida sama probleemi ka oma perekonnas. Muidugi mängivad haprate küünte puhul oma rolli ka mitmed välistegurid. Enamasti ongi põhjuseid rohkem. Sagedasematena võib välja tuua vananemine(niiskuse hulk
(Dencer 1998.) Õenduse tööprotsessi kirjeldatakse nii: Vaata fakte ja tõsiasju Mõtle selle üle, mida sa näed Planeeri määra kindlaks, mida sa tahad teha Teosta see, mida sa oled otsustanud Vaata mis juhtub ja õpi sellest, oled sa siis üksi või koos teistega (Dencker 1998) Edukas tervishoiuasutus Arvesta kliendi vajadustega (mida, kus, millal) Arene pidevalt - ole loov, uuenduslik, muutuv Jälgi väliskeskkonda - uuendustel on mõte ainult siis kui väliskeskkond neid aktsepteerib Jälgi oma töötajaid - organisatsiooni edu sõltub kõigi töötajate ühisest panusest Arvesta, et töötajad vajavad: - töö eest õiglast tasu - häid töötingimusi - koolitust - karjäärivõimalust - tunda uhkust oma tööandja üle Töötervishoiui edukus tuleneb inimeste koostöö tulemustest. Töötajal peab olema ettekujutus sellest, kuidas saavutada oma eesmärke organisatsiooni kaudu ning ettekujutus organisatsiooni eesmärkidest
tsütoplasmasse Kontroll translatsiooni tasemel millised tsütoplasmas leiduvad mRN-molekulid kaasatase valgussünteesi ribosoomides Kontroll mRNA lagundamise tasemel milliseid tsütoplasmas leiduvad mRNA molekulid suunatakse lagundamisse Translatsiooni-järgne kontroll millised toodetud valkudest aktiveeritakse või inaktiveeritaks, millistesse raku osadesse valgud transporditakse. Geenide avaldumist mõjuvad keskkonna tegurid: väliskeskkond (kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus), sisekeskkond (hormoonid, ainevahetus). Geenide avaldumise häired Mutatsioon päranduv geneetilie informatsiooni muutus. Downi sündroom kromosoomihäire, mille puhul 21. Kolm kromosoomi, arengu pidurdus ja vaime alaareng. Vähkkasvaja kasvaja, mis levib organismi kudedesse ja tekitada siirdeid. Prioonid valesti kokkupantud valkudes tekkinud haigused.
Muutused ühes organisatsiooni osas mõjutavad teisi organisatsiooni osi. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsiooni keskkond - välimiste ja sisemiste faktorite kokku sobitamine, mis on võimelised mõjutama kehtestatud sihid ja organisatsiooni käitumist huvitatud poolte jaoks. Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokekkonda. 13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid. Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid, mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi. Makrokeskkond koosneb teguritest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised ja õiguslikud ,tehnoloogilised.
saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa:inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuenudsed, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate
[slaid2] VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta teise poole jooksul Eesti majanduse jaoks ebasoodsamaks. Olukord maailma finantsturgudel püsib ärev ning usaldus finantsvahendajate vahel on endiselt nõrk. USAst alguse saanud kriis on jõudsalt laienenud ka Euroopasse, kus raskustesse on sattunud nimekad finantsasutused ning finantssektori probleemide edasikandumisest reaalmajandusse on hakanud ilmnema üha selgemaid märke. Väliskeskkonnast lähtuv hinnasurve taandub järkjärgult, kuid
tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur. Süsteem Inimesed e sotsiaalne allsüsteem Struktuur e juhtiv allsüsteem Tehnoloogia e tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik mõjutavad üksteist ja lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Allsüsteeme ühendab ühine eesmärk ning neid mõjutab keskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord,
tegurite kogum. Kõige üldisemalt jagatakse organisatsiooni keskkond kaheks: · Sisekeskkond - hõlmab elemente organisatsiooni sees. Organisatsiooni võib vaadelda kui väliskeskkonnast ressursside kogujana (tööjõud, raha, materjalid, töövahendid) ning sisekeskkonnas toimub nende konventeerimine kasulikeks toodeteks ja teenusteks. Sisekeskkonda kuuluvad töötajad, juhtkond, aktsionärid jne. · Väliskeskkond koosneb kõikidest väljaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja jõududest, millel on tegelik või potentsiaalne mõju organisatsioonile. Väliskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne MAKROKESKKOND Majanduslik keskkond · Majanduskasv eri regioonides ja riikides · Inflatsioon · SKP muutumine
Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi
Organisatsiooni edukuse eeldused- Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimise kui protsessi mõiste - inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine,
Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab teenida keskmisest suuremat kasumit. Et tarbijate vajadusi pidevalt rahuldada peab organisatsioon olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muutused) ning jälgima ja arvestama väliskeskkonnaga. Uuendustel on mõte vaid siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. Igal organisatsiooni liikmel on kahesugune ettekujutus: 1. Ettekujutus, kuid saavutada oma isiklike eesmärke organisatsiooni kaudu 2. Ettekujutus, millised on organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni edukus sõltub suuresti sellest, kui palju eelpool mainitud ettekujutused kattuvad. JUHTIMISE MÕISTE JA FUNKTSIOONID Et omandada juhtimisoskuseid tuleks omandada/rakendada samaaegselt teooriat ja praktikat.
taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses – pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine Plaan – üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised sõnaline osa – plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus (visioon, missioon, väliskeskkond, ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT ja TOWS), ettevõtte eesmärgid ja eesmärkide elluviimise teed ja abinõud. eelarve – plaani numbriline osa. Andmekogu, mis sisaldav informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus. Tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! eelarve on täitmiseks kohustuslik
Ta on pälvinud oma teooriate eest palju auhindu. Callista Royd on kõrgelt hinnatud nii õendusteoreetikuna, kirjanikuna, lektorina, uuri- jana kui ka õpetajana. Dr. Roy naudib muusikat, kunsti ja eriti kohti, kus teda ümbritseb looduseilu. 2. Callista Roy õendusteooria See on süsteemiteoorial põhinev adaptatsioonimudel, mis käsitleb indiviidi, kui avatud süsteemi. Ta peab saavutama tasakaalu endas eneses, vaatamata ümbritse- vatele faktoritele. Kuid kogu väliskeskkond mõjutab inimest ja sellega juhendab tema käitumishoiakuid. Teooria järgi on valdkondi neli: 1. Füsioloogiline adaptatsioon nõuab tasakaalu järgnevates valdkondades: · tegevus ja puhkus · toit ja eritamine · vedelik ja elektrolüüdid · hapnik ja ringlus · temperatuuri regulatsioon · meelte-regulatsioon · hormonaalne regulatsioon 2. Enesetunnetuse adaptatsioon nõuab, et inimese kehatunnetus ja vaimne
Klientide 3. Rahulolematud kaasamine kliendid 3. Tähelepanu saamine Võimalused: Ohud: 1. Info haarav edasi 1. Tööaja raiskamine andmine 2. Ärisaladuste Väliskeskkond 2. Mõelda sihtgrupile lekitamine 3. Ajakulu 3. Pahavara, viiruste levik Tugevused - Suhtluskeskkondade kaudu tasub inimesi teavitada uutest ja huvitavatest pakkumistest ning äris toimuvatest muudatustest. Tutvustada ettevõtte uusi tooteid ja teenuseid
homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. termoneutraalne tsoon (komforttemperatuur) keskkonna tingimused, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat (2530°C). ülemine letaalne temperatuur kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kehatemperatuur tõuseb 4244°C). alumine letaalne temperatuur kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ning ainevahetus peatub ja inimene sureb. dehüdranteerumine osteoporoos luuhõrenemine ateroskleroos veresoonte lupjumine diabeet suhkruhaigus struuma kilpnäärme suurenemine maksatsirroos maksa sidekoestumine maksapõletik (kollatõbi) Ahepatiit melaniin rasvlahustuv rakuvärvaine (pigment), mida sünteesitakse nahas.
6. Nimetage organisatsiooni struktuuritüübid (vähemalt 2). Iseloomustage neid. Meeskonnaorganisatsioon- ajutine nähtus näiteks alustava ettevõtte puhul ja see sobib näiteks ülesannete puhul, mis puudutavad paljusid valdkondi. Meeskond lahendab vajalikud ülesanded üheselt ja autonoomselt. Staabi-liini organisatsioon- kohad moodustuvad obejkti või talitluse asemel, otsustamine on tsentaliseeritud. 7. Iseloomustage organisatsiooni keskkonda (keskkondi). Väliskeskkond- ettevõte ei saa ise mõjutada seda protsessi. Näiteks konkurendid, poliitiline olukord, uued regulatsioonid. Sisekeskkond- ettevõte on võimeline seda protsessi ise mõjutama. Näiteks kasum, tootehulk, kulud. 8. Mida tähendab lühend SWOT? Iseloomustage seal käsitletavaid tegureid. S- tugevused– iseloomustab ettevõtte tugevusi. See on seotud ettevõtte sisekeskkonnaga. W- nõrkused– iseloomustab ettevõtte nõrkasid külgi
2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Üksvärav, 2003) 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Need on juhi põhiülesanded ning neid ülesandeid hästi täites töötab ka organisatsioon hästi. Kavandamine (plaanimine) org
• Operatiivplaneerimine – Lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine • Plaan – Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised - Sõnaline osa: a) Plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus – Visioon, missioon – Väliskeskkond – Ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT- ja TOWS-analüüs) b)Ettevõtte eesmärgid c) Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud - Eelarve(d) ehk numbriline osa a) Mingiks kindlaks otstarbeks kasutatav raha; b) tulevaste sündmuste prognoos; c) ettevõtte tegevusjuhend; d) andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad
11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite süstematiseerimiseks, kompleksi analüüsimiseks vajaliku ja ning õigeaegseks objektiivse ning info täpseks kogumiseks, edastamiseks turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb erinevatest struktuuriüksustest laekuva informatsiooni kogumisega), turuseire allsüsteem
Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised majanduslikud sotsiaal-kultuurilised poliitilised tehnoloogilised Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3. Organisatsiooni efektiivsus ja säästlikkus 4. Organisatsiooni toimimise mudel Arvesta kliendi vajadustega (mida, kus, millal) Arene pidevalt - ole loov, uuenduslik, muutuv Jälgi väliskeskkonda - uuendustel on mõte ainult siis kui väliskeskkond neid aktsepteerib Jälgi oma töötajaid - organisatsiooni edu sõltub kõigi töötajate ühisest panusest Arvesta, et töötajad vajavad: - töö eest õiglast tasu - häid töötingimusi - koolitust - karjäärivõimalust - tunda uhkust oma tööandja üle
puhas ning ruumiküllane ruum. Selleks, et kulgeks meelepärane teenindus peab olema õhku ruumis. Mõnikord võib juhtuda, et ruumis on palju inimesi ning õhk saab otsa, mõni klient võib selle tõttu asutusest lahkuda ning talle jääb halb mulje organisatsioonist. Asutus, kus teenindatakse peab olema kvaliteetne heli. Näiteks restoranides peab olema teemale vastav muusika ja parajalt volüümikas. Alati on tähtis ka läbimõeldud sisekujundus. Näiteks kohvikusse minnes loob väliskeskkond esimese mulje inimesele ja selle põhjal otsustab ta, kas ta soovib selles asutuses klient olla. Kliendid, kes käivad tihti asutuses ja on organisatsiooniga ja selle teenindusega rahul on püsikliendid. Kliendid vahetavad firmat hinna pärast või sellepärast, et konkurent pakub uutmoodi kliendisuhet või sellepärast, et inimene soovib ellu vaheldust. Olemas on raske iseloomuga kliente, millega teenindaja peab hakkama saama. Kõige
tulemuse saavutamiseks 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Oranisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine Neli põhilist koosstisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad Peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks: loovus, uuendused, muudatused Peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organstatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkkuse
Töises tegevuses tuleb "meie" tunnet igati tugevdada ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid. Meietunne avaldub ekstremaalsetes olukordades. Segab otsustamist. 7 Grupi normid. Antud tingimustes sobivad käitumiseks. Osa norme seotud mingi kindla tegevusega, osa üldised. Grupis toimivad ka ühiskonna ja kultuuri normid. Väliskeskkond mõjutab sisekeskkonda. Grupi rühmade normid: 1) Koostegevuse normid. Reeglid, mida tuleb arvestada koostegevusel. 2) Situatsiooni normid 3) Rolliootused käitumise viis, mida oodata rolli täitjatelt. 4) Jaotamise normid - kuidas jaotada tasu ja ressursid Staatus ja koostegevuse 5) Üldise rollid normid üldised tõekspidamised ja reeglid, mille täitmist oodatakse 6) Sotsiaalset Staatus grupireaalsust väljendavad
saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Joonista skeemina organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit. MAKROKESKKOND Väliskeskkond Rahvusvahelised Majanduslikud
Klassifikatsioon on seotud tööstuslike tehnoloogiate liigitamisega. e. Inimesed Isikuomadused Võimed Eelsoodumused Vajadused Ootused Taju Sotsiaalsed hoiakud, suhtumised Väärtused 15. Organisatsiooni väliskeskkond. a. Organisatsiooni väliskeskkond Väliskeskkond organisatsiooni ümbritsev maailm See, mis asub väljaspool ettevõtet Tooraine 3 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 Seadmed Personal Tarbijad
3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid Väliskeskkond jaguneb: · makrokeskkond · mikrokeskkond Makrokeskkond: · Rahvusvahelised tegurid · Majanduslikud tegurid · Sotsiaal-kultuurilised tegurid · Poliitilised ja õiguslikud tegurid · Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid
Organisatsioon seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
annaabi.ee 
