KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi glükoosi. Ka ravimite liigsete koguste tarbimisel väljutatakse uriiniga üleliigne osa. Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese
Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest. Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata. Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega. Nahas paiknevad higinäärmed, kus moodustub peamiselt veest, mineraalsooladest ja ainevahetusjääkidest koosnev vedelik higi, mis valgub nahal laiali. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga ka veeauru.
sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon),arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. Nefronite hulk ühes neerus on umbes 11,2 miljonit. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi ultrafiltratsioon: selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin , resorptsioontagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre, sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron Nefron koosneb päsmakesest e. glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist. Enamik torukesi suubub neeru kooreosas paiknevatesse kogumistorukestesse, mis peale kogumisfunktsiooni etendavad ka olulist osa lõpliku uriini moodustumises
Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen 98. Nefron nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesekihnust. 99. Esmane ja lõplik uriin Neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast atreriaalsest verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 100. Kusepõie asend ja seina kihid
6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad
Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad
8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin. Esmane uriin-uriin-liigub pikka väänilisse torukesse-lõpus on alles vaid jääkained ja liigne vesi(uriin)-uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide- uriin väljub. 10.Millest sõltub uriini hulk? Uriini hulk sõltub tarvitud toidu ja vedeliku hulgast.
8.Mis on maksa ülesanded?(3-4...) -toodab seedimiseks vajalikku sappi. -puhastab verd mittevajalikest ainetest. -on toitainete varupaik -maksas sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. 9.Uriini tekke etapid.(lk65) Kui jääkainete rikas veri jõuab neerudesse, liigub see erilistesse verekapillaaride koogumikesse. Seal algab jääkainete eraldamine verest ja uriini moodustumine, mis toimub kahes etapis kõigepealt moodustub esmane uriin ja sellest uriin. Esmane uriin-uriin-liigub pikka väänilisse torukesse-lõpus on alles vaid jääkained ja liigne vesi(uriin)-uriin liigub neerudest kusejuhasse ja seda mööda kusepõide- uriin väljub. 10.Millest sõltub uriini hulk? Uriini hulk sõltub tarvitud toidu ja vedeliku hulgast.
· osmodiurees (glükoos, · Cushingi sündroom uurea, mannitool) O · uppumine merevees U Na+ > 20 mmol/l U Na+ < 10 U Na+ varieeruv U Na+ varieeruv U Na+ > 20 mmol/l iso- või hüpotooniline uriin mmol/l hüpo-, iso- või hüpertooniline uriin iso- või hüpotooniline uriin hüpertooniline hüpertooniline uriin uriin Ravi: hüpotooniline soolalahus Ravi: veeasendus Ravi: diureetikumid ja 0,45% NaCl veeasendus
Uriini kogumise juhendid patsientidele ja osakondadele. Sisaldavad: · kogumisnõud labori poolt spetsiaalne ühekordseks kasutamiseks mõeldud plastmassnõu või puhas pestud klaasnõu; · pesemine sooja veega seepi kasutamata; · markeering urineerimise kellaaeg, patsiendi nimi, osakond, uriini kogumise viis. Markeering teha topsile mitte topsi kaanele; · transport uriini kohene transport laborisse. Uriini uurimine ½ 1 tunni jooksul. +4oC juures on uriin uurimiskõlbulik 4 tundi. Toatemperatuuril seistes laguneb 50% leukotsüütidest 2 tunni jooksul. 2. Uriini kogumise viisid: · Esmane keskjoa uriin Sobib: rutiinuuringuks, bakterioloogiliseks uuringuks. Oluline, et uriin oleks põies vähemalt 46 tundi ja patsient 8 tundi söömata ning joomata. Kontsentreeritud uriinis on rakuliste elementide avastamise tõenäosus suurem. Bakteruuria uurimiseks peab uriin olema põies vähemalt 4 tundi. Tsütoloogiliseks
Erituselundkond E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos,
kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett
v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v Nende kahe toru Fifth level kaudu toimub uriini eraldumine neerudest KU kusepõide. SE Kusejuha pikkus v on umbes 30 cm,
pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid. uriin esmane uriin 100 120 l, tekib neerukehakestes, koostis: vesi, mineraal soolad, glükoos, aminohapped, kusiaine, lõplik uriin 1 2 l, tekib neerutorukestes, koostis: kusiaine, mineraal soolad, vesi, puuduvad glükoos, aminohapped,
Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha. · Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi all nähtavad, ulatuvad nii koore kui säsi sisse. Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont
Neeru ehitus Neeru kude koosneb tumedast koorest ja heledamast säsist. Kummagis koores on umbes miljon neeru ühikut e nefroni. Nefron- algab neeru koores, neeru kehakesena (malphigi kehakesena) neeru kehake koosneb veresoonte päsmakestest ja seda ümbritsevast päsmakeste kihnust ehk Bowmani kihnust. Bowmani kihnust algab esimese järguline vääniline toruke, edasi neeruling ehk Henle ling ja teisejärguline vääniline toruke. Uriini moodustamine Nefronis moodustunud uriin satub kogumistoru kaudu neeru karikatesse, neeru vaagnasse ja sealt kusejuhade kaudu kusepõide. Ööpäevas läbib 1 tonn verd. Eritavad ööpäevas ligi 1,5liitrit uriini, mis sisaldab 25-30g kusiainet(valkude lagu produkt) 25-30g soolasid, veidi kusihapet, veidi kreateniini (lihasvalkude lagu produkt). Uriini moodustamise võib jagada kahte faasi: 1) esmase uriini teke 2) lõpliku uriini tekkimine 1. päsmakeste kapillaaridest väljub esmane uriin Bowmani kihnu õõnte, sealt
Erituselundkond Uriiniteke Uriini teke Uriini teke algab neerukehakestes (mõlemas neerus umbes miljon). Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (näiteks glükoos) ning suurem osa veest verre tagasi. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. Uriini hulk ja koostis Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini teket soodustavad näiteks soolane toit ning kohv ja õlu. Põiepõletik Kuidas ravida?
Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUMINE SIIA KOPEERI ERITUMISE FAILIST KOGU TEKST! Erituselunditeks: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (uriini väljutuses), higi ja rasunäärmed. Uriin tekib neerudes, neerude paigutus nad on selja pool. Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide. Neerude ülesanded: 1) vee ja mineraalide omavahelise suhte normaliseerimine 2) Osm
Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga 12. Kuidas reageerib organism haigustekitajatele? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid) 13. Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid (ultrafiltratsioon)- esmane uriin Neerutorukesed(reabsorbtsioon) uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb, veresuhkru taseme tõus 16. Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel 17. Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele
*lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi). Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. Uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. *Uriini peamised koostisosad on vesi ning valkude ja aminohapete lõhustumisel moodustunud kusiaine. NAHK *Nahk eritab higi. KOPSUD
· maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõped süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine · maksas sünteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks väikesteks tilgakesteks · süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi ERITUSELUNDKONNAS toimub vedelate jääkide eemaldamine. Kuseelundid neerud(2)(moodustub uriin e. kusi) => kusejuhad(2) => kusepõis(u.1l) => kusiti Neerude ül: · vedelate ainevahetusjääkide eemaldamine · vee mineraalsoolade sisalduse reguleerimine veres => tagavad püsiva sisekeskkonna Neeru ehitus 1) Neeru koor (neerukehakesed) 2) Neeru säsi (neerutorukesed) 3) Neeruvaagen Uriini teke 1) Esmane uriin (100-120 l/ööp) => tekib neerukehakestes · vesi · mineraalsoolad · glükoos · aminohapped(AH)
päevaks, kui ta ise on reisil. M.Z. on 89-aastane lesk, kes on neli aastat kannatanud düsuuria, suprapubikaalse valu, inkontinentsi ning aegajalt esinevate mentaalse segasuse perioodide all. Hetke elulised näitajad on järgmised: AVR 118/60, HR 88, RR 18, kehatemp 37.4° C................................................................................................................2 Urineerimise järgne kateteriseerimine näitab 100 ml jääkuriini olemasolu põies. Uriin on halvalõhnaline, sogane. Uriin saadetakse laborisse.........................................................3 LAB:..........................................................................................................................................3 Uurea - 25 mg/dL.....................................................................................................................3 Na+ - 131 mEq/L..........................................................................................
ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis). Neeruvaagnast liigub uriin kusejuhade kaudu kusepõide, mis on uriini reservuaariks ja mis tühjeneb kusiti kaudu. Nefron koosneb glomerulist ehk neerukehakesest ja torukeste süsteemist (vt. joonis 3). Glomeruli
osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) -
9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14. Kuidas tekib uriin? Mis vahe on tal esmasuriini või verega? 15. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 16. Mis on sülg, maomahl, ensüüm, vitamiinid, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis?
5. Erituselunid laiemas mõttes. Mida eritavad? Eritavad mittevajalikke jääkaineid. Kopsud-eemaldavad väljahingatava õhuga süsihappegaasi ja ka veeauru . Neerud-eemaldavad suurema osa vedelaid jääkained Nahk-eritab higiga vähesel määral vett,mineraalsooli ja kusiainet . 6. Neerude ehitus ja uriini moodustumine. Neerud on oakujulised 10-15 cm pikkused paariselundid, mis paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Uriin tekib neerus. Esmalt eraldub verest vesi ja muud ained ning tekib esmane uriin. Teises etapis imenduvad vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi ning allesjäänud osa moodustav uriini.
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika
vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine
Veri aitab kehasoojusel ühtlustuda ning tagab nii meile püsiva kehatemperatuuri. Veri võitleb ka haigustekitajatega ja peatab verejooksu. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja neerud.Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine
Hoiavad organismi tasakaalu. Aitavas säilitada vere keemilist koostist (soolad jm). Ööpäevas puhastavad neerud üle 160 liitri verd. Uriini teke: Neerudes imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Uriini hulk: Tarbitud toidu ja vedeliku hulgast. Keskkonnast. Hormoonidest. Füüsilisest aktiivsusest. (Mida vähem uriini eritatakse, seda vähem on seal sooli, Soolade hulk peab olema püsiv.) 19. Esmase uriini ja uriini erinevused Esmane uriin: Eritub ööpäevas ca 160 liitrit. Sisaldab vet ja vajalikke aineid (glükoos). Imendub 99% ulatuses neerudes tagasi organismi. Uriin: Eirtub päevas 1-1,5 liitrit. Sisaldab üleliigset vett ja jääkaineid. Eritatakse mööda kusejuhasid põide.
vältida) Ei tohiks olla palju süsivesikuid Vältida kiirtoitu Tasakaalustatud toit 9. Miks on tähtis jääkainete eemaldamine organismist? (2) Tekkinud jääkained võivad olla mürgised Organismile koormavad 10. Miks peavad erituselundid pidevalt töötama? (2) Jääkained tekivad pidevalt Ohtlikud organismile 11. Järjesta uriini moodustumise etapid. Vesi siseneb neerudesse -> esimene filtreerimine -> esmane uriin -> ained neerutorukestesse, imenduvad organismi tagasi -> lõplik uriin -> läheb põide 12. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka (vähendavad või suurendavad erituva vee hulka). Joodava vedeliku hulk Temperatuur 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1) Toit, mida sööd -jood 2) Tervislik seisund 14. Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda? Väheneda: Vähe joonud Palju higistanud 15
4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste kaudu neeruvaagnasse. Neeruvaagnast saab alguse kusejuha (kummaski neerus üks). See viib lõpliku uriini kusepõide. Neeru funktsionaalne ühiku ehk nefroni ehitus Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja torukeste süsteem. Glomerul koosneb veresoonte päsmakesest ja kapslst ehk kihnist. ...
Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane
uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse) Paiknevad: kõhuõõne ülemises osas,selgmiselt,teine teasel pool selgroogu 13. Kuidas tekib uriin? 14. Mis on erituselundkonna ülesandeks? 15. Mis on sülg, maomahl, soolenõre, sapp, pepsiin, amülaas, lipaas, uriin, higi, veresuhkur, soolehatud, sapipõis.
ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine Neeru: liigse vee eemaldamine, reguleerivad vee, mineraalsoolade sisaldust organismis nahk higiga vee eritamine soolestiku kaudu eemaldatakse koos seedimatute toiduosistega ka vett Neerud: · nimmepiirkonnas roiete all kahel pool selgroogu kõhuõõne tagaosas · Oakujulised · ümbritsetud rasvakihiga, mis hoiab paigal, pole kuhugi kinnitatud, ripuvad veresoonte ja närvide küljes · eritiseks on uriin, ülesandeks vedelate mürkainete välja viimine · hoiavad veebilanssi tasakaalus · aitavad säilitada vere keemilist koostist · filtreeriv jääkained ja vett verest Uriini teke: Arterid suunduvad neerukehakestesse ja hargnevad järsult. Seetõttu surutakse veres olev vedelik koos seal lahustunud ainetega neerukehakestesse. Moodustub esmane uriin, mis hakkab liikuma piki neerutorukesi neeruvaagnasse. Neerutorukesed on tigedalt ümbritsetud veresoontega
kolesterooli süntees, rasvade sisalduse regulatsioon, kahjulike ainete lagundamine. Eritamine ja veebulanss: veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kasutab või akumuleerib. NÕUAB HEAD NEERUDE TÖÖD. osmoos- veemolekulide liikumine kõrgema konsentratsioonida lahuse suunas. osmootne rõhk- laenguga osakesed tekitavad osmootse rõhu( vere paksus). osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. NEERUD: ULTRAFILTRATSIOON- esmane uriin REABSORPTSIOON imatakse tagasi vajalikud ained. LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin. uurea- kusiaine. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust * Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON:
Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum Asukoht reite vahele jäävat piirkonda vaagnaväljapääsu kohal. Nimetage elundid, mis läbivad lahkliha mehel välissuguelundid ja pärak naisel välissuguelundid ja pärak 19. Selgitage mõisted: * Esmasuriin uriin, mis sünteesitakse esmaselt ja millest enamik imendub tagasi verre. Selle eritushulk ööpäevas on 180L * Lõplik (teisene) uriin on see uriin, mis eraldub põie kaudu Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt...
piirkondades hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu Fifth level ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigus üsna ohutu. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks (erinevalt C ja B hepatiidist). Bhepatiit Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli Click to edit Master text styles verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad
dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1. Analüüsi protsessi etapid preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline. 2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4. Mis on antikoagulant? verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? albumiinid, globuliinid 9
(välisehitus). Neerud on oa kujulised, pruuni värvusega, 10-12cm pikkused, kaarilised, mis asuvad kõhuõõnes selgmiselt teine teiselpool selgroogu alumiste roiete kohal. Teda katab pealt neerukoor, mille alla jäävad neerusäsid. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud, mis avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. 5. Kirjelda esmase ja lõpliku uriini tekkimist neerudes. Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole.Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. 6. Neeru joonis. 7
Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986. aastal ehitatud Nõukogude Liidu kosmosejaamas Mir olevas tualetis juhiti jääk välja, avakosmosesse. Külmunud suurel kiirusel liikuv uriin aga kahjustas suuresti kosmosejaama päikesepaneele, mistõttu ülejääkide välja juhtimine pole kuigi mõistlik tegevus. Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) klosetisüsteem Tänapäevaks on asjalood kosmosetualettides paranenud ja antud protsess pole enam nii aeganõudev ega keeruline. Siiski on selleks vaja astronaute Maa peal eelnevalt treenida. Rahvusvahelise kosmosejaama tualetis on kahe erineva häda jaoks kaks erinevat lahendust.
Lümf moodustub verest ja seguneb hiljem verega. Pärast imendumist on sel piimjas värvus, sest selles on palju rasvade lõhustumissaadusi. Erituselundid on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. Neerud osalevad vedelate jääkide eemaldamises organismist. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerud paiknevad kõhuõõne tagaosas mõlemal pool selgroogu. Rasvakiht kaitseb neerusid tugevate löökide eest ja hoiab neid paigal. Neerude eritis on uriin, mille teke algab neerukehakestes (mõemas neerus u miljon). Seal eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse (10-15cm)veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all ning see soodustab vee ja selles lahustunud ainete filtreerumist vereplasmast neerukehakestesse. Uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku
Sest maksas olevad maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi sattunud , kahjutuks. Maks puhastab verd. 14. Miks peab erituselundkond pidevalt töötama? Erituselundkond peab pidevalt töötama, et viia kehast välja sinna sattunud mürkained, vee ja mineraalsoolad. 15. Kirjleda uriini teket neerudes! Uriini teke algab neerudes olevates neerukehades. Neerukehaksests eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist kehale vajalike ainete tagasiimendumine verre. Üleliigne vesi koos mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. 16. Nimeta elundid inimkehas, mille kaudu toimub eritamine!
Tekkinud glükoos läheb verre ja tõstab suhkrusisaldust.Pankreasglükagoonmaksglükoos Janu - Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, siis vett kaob rohkem kui tuleb ning reageerib: stimuleerib janukeskust ja sünteesib antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on antiduereetilist hormooni, seda rohkem imatakse neerudes vett esmasuriinist tagasi, kui on vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei
2)süüa 4 korda päevas ja regulaarselt 3)süüa vähem süsivesikute-ja rasvarikkaid toite 9. Miks on tähtis jääkainete eemaldamine organismist? (2) 1)tekkib organismi mürgitus 2)jääkainete kuhjumisel võib surra 10. Miks peavad erituselundid pidevalt töötama? (2) 1)eemaldada kehast jääkained 2)eemaldada organismi sattunud mürkained 11. Järjesta uriini moodustumise etapid. 1)Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse 2)Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi 3)Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise 4)Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda
Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega. Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ning väljaheide väga heledaks, nagu pahtel. Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirus iseenesest. Ühel inimesel kümnest B- hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult
B-hepatiit Anu Annus Väätsa Põhikool 8.klass Mis on B-hepatiit? Viirushaigus. Tekitab silmade ja naha kollasust, väsimust, isupuudust ning naha sügelust. Sümptomid tekivad 2-6 kuud pärast nakatumist. Haigus kahjustab maksa. Kuidas levib B-hepatiit? Sugulisel teel leviv haigus. Levib ka vere kaudu. (amor.ee) Kehavedelike kaudu: higi, sperma, sülg, rinnapiim, uriin, pisarad. (wikipedia.org) Vereülekande kaudu, sünni jooksul emalt lapsele. (wikipedia.org) Kuidas ennetada ja ravida B- hepatiiti? Haiguse tõhusat ravimit pole veel avastatud. Haigust saab ennetada viiruse vastase vaktsineerimisega ja isikliku hügieeniga. Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
