Sarnaselt alkoholiga on siingi selge seos suitsetatud sigarettide hulga ja kahjustuste ulatuse vahel. On tõestatud, et suitsetavad emad sünnitavad tihti enneaegseid beebisid. Nende lapsed kaaluvad vähem kui mittesuitsetavate emade beebid. Suitsetamise mahajätmine on kasulik nii rasedust silmas pidades kui ka naise tervisele üldiselt. On tõestatud, et suitsetavate vanemate lastel esineb ka rohkem allergiat ja ülemiste hingamisteede nakkusi nagu näiteks kurguhaigused, bronhiit, keskkõrvapõletik, kopsupõletik. Vingugaas vähendab veres olevat elutähtsat hapnikku seetõttu loode saab vähem hapnikku. Ravimid ja rasedus Emale manustatavad ravimid võivad mõjutada loote arengut! Klass A Kindlasti ohutu, nt. Paratsetomool. Klass B Tõenäoliselt ohutu, nt. Ibuprofeen lammub kiiresti, ei kumuleeru. Klass C Ei ole teratogeenne, kuid võib olla fetotoksiline: Naprokseen -läbib hästi platsentat,läheb ka rinnapiima, ohutus pole tõestatud
Kiirenenud hingamine. Noorukieas säilib sageli ebaökonoomne hingamistüüp – 1. Oskamatus kasutada hingamismahu suurendamiseks diafragmat 2. Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik
Ülesandeks on anda ülesse poole kehasse oranzi. Kui see keskus on tugev, siis inimene on rahulik ja mõtlev, kui ei, siis hirmud, eneseusalduse puudumine, pinged. IV ROHELINE Südamekeskus. Asetseb südamega ühel joonel selgroo kohal. Kui keskus on tugev, siis inmene on kaastundlik, andekas, kui ei toimi, siis kaastundetu, tihti kannatab solvumise all. V SININE Side kosmosega. Asetseb kurgu kohal. Temast sõltub kõne, eneseväljendus, loov intellekt, vaimsus. Häirete puhul kurguhaigused, nahalööbed, närvilisus. VI INDIGOSININE Asetseb kolmanda silma kohal. Nägemise, kuulmise ja haistmise keskus. VII VIOLETNE Temast oleneb intuitsioon, loovus, keskendumine, kunstimaitse, usk. Tugeva keskusega andekad ja omapärased, väga tundlikud. Vanad rahvad uskusid, et värvidega on võimalik ravida. Selleks sulgeti inimesi ruumidesse, kus nende probleemide leevenduseks lasti vajaminevat värvivalgust või anti juua vett
Prof. Aadu Lüüsi (1878-1967) tegeles pediaatria juurutamise, aga ka lastekaitse korraldamisega Eestis. Ülikooli juurde loodi lastekliinik 1922. aastal. Kahe maailmasõja vahelise Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna teaduslik tase ei olnud kiitaväärt, aga said avatukus uued instituudid ja õppetoolid (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi: 1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa), 2)füsioloogia (M. Tiitso) 3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool. Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate. Füsioloogiainstituudi uurimissuunad keskendusid teadlased
tagasihoidlik võimekus nii kultuurilises kui majanduslikus sfääris. See käib ka Arstiteaduskonna kohta, millel nt sageli olid (teoreetiliste) õppetoolide assistentide kohad raha- või inimeste puudusel täitmata. Samas suudeti Tartus muu maailma arengutega sammu pidada tunnistuseks sellest on uute instituutide ja õppetoolide avamine (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi. Need on lisaks prof. L. Puusepa juhitavale närvikliinikule ja neuroloogiakateedrile, füsioloogia (M. Tiitso) ja farmakoloogia (G. Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19. sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu. Tartu