- iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt · Transparentsus teadvusväli oli ,,läbipaistev" me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte · Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne ,,teadvusväli", avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest.
Teadvus 1. Proovi defineerida mõiste ,,teadvus"? TEADVUS - välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine 2. Mis on teadvuse ja tähelepanu erinevusteks ja sarnasusteks? Erinevused: Sarnasused: 3. Millised on teadvuse piirid? Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. (monkey business näide) ? 4. Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "tea...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
Selle arusaama järgi on tegevus alati poliitiline, kui kõne all on nappide ressursside jagamine või kui püütakse saavutada eesmärki, milleks on vaja kasutada võimu. Õpetus ja õppimine kuuluvad teatud viisil kokku. Õpetamist võiks lühidalt defineerida kui õppimise suunamist. Kasvatusel ei ole omaette väärtust. Kasvatus on alati seotud mingite eesmärkide saavutamisega ja iseseisev väärtus on nendel eesmärkidel. Sama võib öelda ka õpetuse kohta. Õpetamise olemusse kuulub intentsionaalsus ja õpetamine on interakstsiooniprotsess. Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades.
"tähendus", mis tuuakse välja intentsionaalse akti kaudu. Puhta teadvuse idee, selle noeetilis- noemaatiline struktuur. Husserli "puhta teadvuse" mudel 1. teadvust võetakse kui lõputut "voolu" selles ühtses ja katkematus voolus eraldatakse fenomenid, milledest igaüks on terviklikkus. Fenomen on Husserli jaoks eseme tähendus, mis ei samastu kunagi eseme endaga.Teadvuse omaduseks on suunatus esemele. Alati "Bewusstsein von". Intentsionaalsus. Võime välja tuua teadvuse esemelisuse tüübid ja struktuurid — noemaatilised struktuurid. 2. teadvuse aktide (noeetilised struktuurid) modifikatsioonide (vastuvõtt, meenutus, fantaseerimine) analüüs. 3. tänu intentsionaalsusele avaneb veel üks teadvuse omadus — funktsioon teatada tähendus. 4. vool tervikuna ja üksikelemendid on iseavanevad antused (Gegebenheiten). 5. teadvuse ajalikkus, ontoloogilisus, aktiivsus.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rääkida tahavad. Inimkeele omadused: o Arbitraarsus ehk motiveerimatus (pole seost tähenduse ja märgi vahel) aga ikoonid, indeksid o Diskreetsus ehk eristatavus (reeglid, ) o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku
Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu. Darwin - evolutsiooniteooria, looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused. Galton - ilmakaart. sõrmejäljed. intelligentsus päritud -> valikuline aretus. I küsimustik. Binet - mentaalsete protsesside otsene mõõtmine
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine 26. Teadvuse peamised omadused ja funktsioonid. Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus – teadvusväli oli „läbipaistev“ – me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest,
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist ob...
informatsiooni edasi eriliste ühenduste ehk sünapside kaudu. Närvirakud ei jagune. Oma ehituse ja talitluse poolest on neuronid teiste rakkudega sarnased, kuid erinevalt teistest rakkudest edastavad neuronid informatsiooni üksteisele . 13. Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused: Kvalitatiivsus, Subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus, Selektiivsus, Ühtsus ja funktsioonid: 1.- Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus, Olukorra ja seisundi pidev jälgimine 2. Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas, Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva
Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus · Jan E. Purkinje 1837 · Motoorne · Sensoorne · Interneuron · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Mis on teadvus? Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Teadvuse omadused · Kvalitatiivsus · Subjektiivsus, omavaatelisus · Intentsionaalsus · Transparentsus · Selektiivsus · Ühtsus Teadvuse funktsioonid I · Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine · Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine · Käesoleva hetke märgistamine · Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine · Loovus · Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II · Isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas
muutmine, sõnajärg, grammatika elemendid. Tavaliselt on eri keelte konventsioonid erinevad. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Kood on süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja; kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi). Keelelise suhtluse tunnus on ka intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja kavatsusel saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat jms. Keelt on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel (loomad ja seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele, aga inimesed võivad rääkida ka teistest olenditest, loogilisest ja ebaloogiliselt jms). Inimene suudab sõnadega fantaseerida, valetada, teha nalja, olla irooniline, kavandada tulevikku.
infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. 27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on ‘läbipaistev’ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious
iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. 27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus teadvusväli on `läbipaistev' me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse
rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused ja funktsioonid? Mida kujutab endast eneseteadvus? Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegusest teadlik olemine. Teadvuse omadused Kvalitatiivsus, subjektiivsus, omavaatelisus, Intentsionaalsus, Transparentsus , Selektiivsus,ühtsus Funktsioonid - Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine, Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja
Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: · Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar · Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust · Pragmaatika märkide ja interpreteerija suhted; uurimisel oluline keelekasutaja. 20
Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne
ohverdada palju muud infot. Teadvustatud tajud ja mõtted on piiritud, suur osa infotöötlusest leiab aset nn teadvusvälises psüühikas 3. Millised on teadvuse piirid? 4. Mis on teadusseisundi peamiseks omadusteks? Subjektiivusus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus, subjektiivne kvaliteet mis on antud sellele aistingu omajale kuidas maailm ilmneb just talle, unikaalne Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtus teadvustatud kogemus on ühtne teadvusväli, ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses?
arvestavalt!) - võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus Eneseteadvus (t.nö metatase iseendast teadlik olemine) 35. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. · Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. · Transparentsus teadvusväli on ,,läbipaistev me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. · Ühtsus, terviklikkus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
Kõik asjad on vaid pelgad ettekujutused, ent ainult see, mis on tunnetatav selge ja kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas. "mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel. SUBJEKT ------------- OBJEKT Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest. Mõistuse ja jõu piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus
Selle arusaama järgi on tegevus alati poliitiline, kui kõne all on nappide ressursside jagamine või kui püütakse saavutada eesmärki, milleks on vaja kasutada võimu. Õpetus ja õppimine kuuluvad teatud viisil kokku. Õpetamist võiks lühidalt defineerida kui õppimise suunamist. Kasvatusel ei ole omaette väärtust. Kasvatus on alati seotud mingite eesmärkide saavutamisega ja iseseisev väärtus on nendel eesmärkidel. Sama võib öelda ka õpetuse kohta. Õpetamise olemusse kuulub intentsionaalsus ja õpetamine on interakstsiooniprotsess. Intentsionaalsus ei pruugi alati iseloomustada igasugust õpetamist. Võime rääkida nt tahtmatust õpetamisest. Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
mida ma kogen. Kõik mida ma tunnen, tean, moodustab mu kogemused, selle sisu ongi fenomenoloogia. · F. ei ole kogemus piiritletud empiiriliselt. · Edmund Husserl: Loogilised uurimused, 1900. : noees mingi kogemise akt, minu teadvuse tegevus ja noeem fenomen ehk igasugune teadvuse sisu/ühik, mis minu teadvuse voos minust läbi käib. · Intentsionaalsus avatud suunatud asjade poole, Heidegger ütleb: asjadel on omadus end meile näidata. minu teadvus on suunatud, noeemid on suunatud st. ma tajun oma meeltes seda eset ennast, mitte seda pildikest peas, mis tekib. · Horisondid e. sünteesid: objekti sisemine horisont ehk identifikatsiooni süntees kogemuse võime näha, tuua paljud erinevad tajud kokku ühe
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõh...
prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks. Teised varased lähenemised psühholoogias Franz Clemens Brentano (1838-1917) • Sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb. • Mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia. • Mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus. • Fenomenoloogiline introspektsioon – introspektiivne analüüs, mis on suunatud terviklike, sisukate kogemuste vaatlemisele. Carl Stumpf (1848-1936) • Uurimused kuulmisvõime kohta – tülitses Wundtiga. • Uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine. Ei pea mentaalseid nähtusi tükkideks lammutama – vaja uurida terviklikke ühikuid nii nagu need inimestele ilmuvad.
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus tavaliselt ollakse teadlikud millestki. Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine selektiivne tähelepanu. Gestalt-struktuur ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid). Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav. Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka. 9
· Semantiline informatsioon selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente. Semantilisest informatsioonist tuleb lahus hoida inimese teadmus suhtlemise hetkel. · Statistiline informatsioon põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel. Verbaalse suhtluse väga tähtis tunnus on selle intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja rohkem või vähem teadlikul kavatsusel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad. Verbaalne suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja ja vastuvõtja kõnevoorud vahelduvad. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidusus ning põhineb konventsioonil, st on kokkuleppeline. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Lisaks kasutatakse keeles kodeerimist
Sesnomotoorne 0-2 a - Õppimine on aktiivne protsess - Afektiivsed kogemused - Lihtsad liigudus tajuaktid - Selles faasis ei kasuta ei keelt, ei sümboleid ega kujundeid, kuid gaasi arenedes hakkab neid natuke juba kasutama - Algselt puudub objekti püsivus - Vaimne represitsioon on tekkinud selle astme kriitiline areng - Lapsed loovad isikliku maailma vastavalt enda hetkesoovidele - Kalduvus muuta huvitavaid sündmusi püsivateks ehk intentsionaalsus - Õppimine toimub katse-eksitusmeetodil 2. Preoperatiivne ehk operatsioonide eelne faas 2-7a - Õpib imiteerimise teel /matkib teiste tegevusi - Suudab luua kujundeid kujundlik mõtlemine - > võime luua potentsiaalsete sündmuste jada - Lapsel on raske teha vahet reaalsusel ja fantaasial - Neid köidab fantaasia, kujundlikkus, loovus - Lapse reaalsus on objektiivne tema jaoks - Raske mõista mida teised mõtlevad -> ehk egotsentrism
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ja ilu olemust. Just see pidavat aga olema "traditsioonilise esteetika" saatuslik eksitus, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, nä...
(6)funktsionalism; (7)dennetti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) (1)interaktsionism - keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; (2)okasionalism - kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; (3)parallelism - keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; (4)epifenomenalism - kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; (5)subjektiivse valdkonna kaitsjad teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus, ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Biheiviorism - metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reaktsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria - vaim ei võrdu käitumisviisiga, vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus - olla teadvusel, mõelda - see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism - ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus
emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. Eneseteadvus: Eneseteadvus on teaduse üks vorm – iseendast teadlik olemine ja enesest arusaamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja
Keeltel omavahel on nii sarnasusi kui erinevusi, oleneb ka keelte sugulusest ja sõnade liigist (nt eesti keel -> kolm; soome keel -> kolme). Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI M...
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui t...
mälestuste omamine ja tundmine. Teadvus on vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamine ja tundmine. Teadvuse omadused: · Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine
lõppu), kui ka elu lõpetamise protsessi. See viimane tähendus assotsieerub aktiivse tegevusega -- suremine on protsess, mis nõuab teatud pingeid ja ettevalmistust ("ma pole veel surmaks valmis"). Bioloogia asend reaal- ja humani- taarteaduste vahel bioloogias tuleb igal sammul kokku puutuda aspektidega, millel on ilmne humanitaarteaduslik loomus -- nähtuste ajaloolisus, unikaalsus, intentsionaalsus, kirjelduste narratiivsus. Teaduslik bioloogia on praegusajal oma põhiosas seadnud eesmärgiks füsikalistliku ideaali. Seda võib aga mõista nii, et elamise kvaliteet ise jääb vaatluse alt ning teaduslikest kirjeldustest välja. Semiootiline lähenemisviis bioloogias toob selle kvaliteedi -- tähenduse kaudu -- bioloogiasse tagasi. Biosemiootika püüab taas ratsionaalsele uurimisele allutada elussüsteemide need aspektid, mis
kujundid jne. Tundmine, otsustamine kogemuse sisu. Kui ma kogemuse sisu uurima hakkan, ongi see fenomenoloogia. Kogemus ei ole piiratud empiiriliselt. Kui ma kujutan ette ükssarvikut, siis on see ikkagi mingi kogemus(mitte nagu empirismil ülevalpool). Edmund Husserl: tema loodud on fenomenoloogia. Loogilised uurimused, 1900 · Noees/noeem kogemise akt, teadvuse tegevus/ teadvuses tekkinud kujutelm mingist objektist(nt laud, mida vaatan) · Intentsionaalsus suunatus. Minu teadvus ja noeemid on suunatud kui ma näen lauda, siis ma tajun oma meeltes mitte selle laua teisejärgulist koopiat, vaid seda lauda ennast(erineb kõigist teistest epistemoloogilistest strateegiatest selle poolest). Asjad näitavad end mulle sellisena, nagu nad on. Neil pole omadust mind petta. · Horisondid e sünteesid -objekti sisemine horisont e identifikatsiooni süntees kogemuse võime tuua väga
Need tehnikad aitavad ületada paljusid introspektsiooni puhul tekkinud raskusi. · Millised on teadvuse omadused? Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus. Eneseteadvus teadlikkus oma teadvusest e identiteeditunne. Teadvuse omadused: a) kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma ,,tunnet"; b) subjektiivsus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki; d) transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna v teadvusena. · Millal tekib eneseteadvus? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu? Eneseteadvus on teadvuse üks vorm iseendast teadlik olemine ja enesest aru saamine. Eneseteadvus on inimteadvuse keskne komponent. See on teadlikkuse enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
