·Näitemäng polnud üksnes sõnaline ·Tähtis koht näitemängus kuulus ka muusikale ·Etenduse mõju suurendamiseks kasutati kraanataolist seadeldist, millega näitlejat vajaduse korral orkestra kohale tõsteti ·Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste rolle ·Maskid võimaldasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli ·Mask välistas näoilme ·Näitlejad võisid mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega Etenduste tähtsus kultuspidustustes Zürii valis esitatud näidenditest välja 6, mis tulid pidustustel ettekandmisele 3 lõbusama sisuga komöödiat, 3 tõsisema sisuga tragöödiat Riik määras neile rikaste seast rahastajad, kes katsid etendusega seonduvad kulud Näitekirjanik, kes oli ka lavastaja, tegi oma näidendis tavaliselt kaasa esinäitlejana Ettekandmisele pääsenud autorid said auhinna Etendustes käsitletavad teemad...
Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl
Oma sõbraliku ja avatud olemisega tekitasid esinejad sooja ja õdusa keskkonna, otsekui puuduks saalist kogu ülejäänud publik ning lauldaks igale ühele eraldi ja kõnetataks kõiki isiklikult. Mõnusat vürtsi lisasid rahulikele lugudele tuntud humoristi Märt Avandi teemakohased väikesed killud, mis tugevdasid sidet publiku ja esinejate vahel veelgi. Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate zestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde. Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa
Madeleine'i kirik. · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar. · Jacques Germain Soufflot. Pantheon. · Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone. · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. Skulptuuri iseärasused klassitsistlikul ajal. · Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikajast; · sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed jahedalt, enesessetõmbunud, tagasihoidlikud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või hoopis rõivasteta; · idealiseeritud näojoonte, eriti sirge ,,kreeka" nina tõttu olid kõik omavahel üsna sarnast nägu; · naiste staatuad antiiksammastena pikad ja saledad; · teoste teemad enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; · skulptuurid leidsid rakendust ka ehituses (TROFEEKIMBUD!). Milline oli klassitsistlik mööbel? · Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid;
Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess
dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus Neile on tähtis säilitada sotsiaalset harmooniat. Perekonnad hoiavad kokku Austatakse vanemaid ja võimukandjaid "ei" asemel ütlevad nad "võibolla" Oma pahameelt ei sobi avalikult väljendada kehakeel Teise inimese pead ei sobi puudutada Säilitage head rühti, lõtv kehahoiak jätab halva mulje Neil ei ole kombeks end zestidega väljendada ja nad ei saa neist aru Mehed ja naised ei näita omavahelist kiindumust Samast soost isikud võivad kõndida käsikäes märk sõprusest Ei sobi kellegi peale näpuga näidata Kingitused Külla minnes tuleks võtta kaasa väike kingitus Söögipoolist külakostiks viies võite solvata võõrustajat Kingitused tuleks pakkida Kingitusi ei avata kinkija juuresolekul Kellelegi midagi andes, tuleks teha seda kahe käega
Teine märkimisväärne kunstinik oli Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867), kelle tuntumad maalid on ,,Preili Rivierer" ja ,,Suur odalisk". Skulptuur Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822). Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli
Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Näide ka verbaalsest suhtlemisest: Hääl
Joon 12- Seotusaste madal, kuid isikupäratu- kirjutaja rapsakus, heitlikus, loogiline mõtlemine ja distsipliin puudub. Absoluutne ja suhteline suurus: Absoluutne- märamine on lihtne. Lihtsalt vaadatakse kas käekiri on suur või väike. Väikeste tähtede kõrgus u 3mm on normaalne. *Suur kiri- peegeldab inimese enesehinnangut. Suurelt kirjutavad kõrgetele kohtadele jõudnud inimesed, kes on teadlikud omaenese tähtsusest. Samuti kirjutab suurelt ka ennasttäis inimene, ka suurte zestidega ja kergemeeelne inimene. See võib ka viidata pealetükkivusele. *Väike kiri- asjalikkus, objektiivsus, vaimne iseseisvus, tähelepanuvõime ja teistega arvestamine. Nt teadalased või need, kes seavad esiplanile oma töö, mitte oma mina. *Üleväike kiri viitab alaväärsuskomplksile Joon. 15 ja 16 on mõlemad suured kirjad. 15 on isikupärane, aga 16 isikupäratu. * 15-Teotahteline ja energiline ning vaimselt arenenud nimene, kellel on kõrge eneseginnang, mis on suures osas põhjendatud
Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skeene täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, tähtis osa kuulus ka muusikale. Näitlejatena ja kooriliikmetena esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid näitlejal mängida etenduses mitut rolli, et aga näomask takistas erinevate näomiimikate tegemise, võisid näitlejad mõjule pääseda tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati ka võtteid, näiteks leiutati kraana taoline seadeldis, millega sai vajaduse korral näitleja orkestra kohale õhku tõsta. Tragöödianäitlejad kandsid uhkeid, sageli eredavärvilisi ja rikkalikult kaunistatud rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati, näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile
4 Tipp-modell (käed puusas, üks jalg kõverdatud, enda näitamine, püüd jääda "loomulikku poosi") Silmside. Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Klassikalised silmside vead.
Lobisedes seguneb oluline ebaolulisega, kõik kõrvaline tekitab uusi ideid, loogiline seos kaob. Kõrgenenud maania süvenemisel on haige lakkamatus liikumises. See võib viia pideva kaootilise rabelemiseni, mille puhul ei viida alustatud tegevusi lõpuni ja alustatakse pidevalt uusi tegevusi. Harvemini esineb loid maania, mille puhul ilmneb ainult kõrgenenud meeleolu. Ettevõtlikkus pole kõrgenenud ega mõttekäik kiirenenud. Välimuselt on haige reibas, ülielavate zestidega, säravate silmade ja õhetava jumega, unevajadus on vähenenud. Bipolaarse häire põhjused Nagu paljude teiste haiguste puhul ei ole ka bipolaarsel häirel ühte kindlat põhjust, vaid selle kutsub esile mitmete põhjuste koostoime. Pärilikkus: Uuringud näitavad, et kui inimese lähisugulasel on bipolaarne häire, on haigestumise tõenäosus oluliselt suurem. See ei tähenda aga, et kui näiteks ühel inimese
Imikuid köidavad uued mänguasjad, eredad värvid, liikuvad esemed. Emotsionaalne areng. Esimese kuu lõpuks tekib naeratus näole. Esimesel poolaastal areneb emotsioonide väljendamine. Teisel poolaastal tekib huvi ümbritseva maailma vastu ja tunnetustegevuse vastu. Laps õpib mõistma kõnet, eristama tuttavaid hääli ning selle tooni emotsionaalset värvingut. Juba aasta paiku võivad lapsed mõista mõningaid sõnu kontekstis ja täita täiskasvanu lihtsaid, zestidega illustreeritud korraldusi. Areng teisel eluaastal Lapsed on liikuvamad, valdavalt heatujulised, palju lalisevad, naeravad ja tunnevad rõõmu täiskasvanud suhtlemisest. Kõnd ja teised motoorsed oskused täiustuvad. Esemeline tegevus toimub osavamalt, täpsemalt , koordineeritumalt. Peamiseks tegevusliigiks 2 . eluaastal on gi esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng.
jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal, enim Peterburgis. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Ka klassitsistlik skulptuur lähtus antiigi eeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuurid kuidagi jahedalt, enesesse tõmbunult, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest ja teistest sõjariistadest - nn. trofeekimbud. Maalikunstile oli antiikajast eeskujusid leida raske, sest neid peaaegu polnudki säilinud. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri.
valesid inimesi, pole olemas halbu ja häid. Keegi ei sünni selliseks nagu ta kunagi kujuneb, vaid aja jooksul elu muudab meid. Autor on esiteks oma teose alguses toonud välja need, kellele üldse sobib seda raamatut lugeda. Alguses arvasin, et mina nende hulka ei kuulugi ning kavatsesin selle raamatu sinnapaika jätta. Veidi hiljem pidasin õigeks siiski tutvuda ka teist moodi mõtlevate inimeste arusaamadega usust, elust ja inimestest. Filosoofi arvates on võimalik kristlikku moraali zestidega umber lükata. Võibolla tõesti, selle vastu vaielda ei saa, kuid alati on ka teisi arvamusi. Autor peab Uut Testamenti reostuseks, valeks, mida silma sisse jutustatakse. Tema arvates on seal ainult negatiivsed instinktid. Nietzsche kirjutas nii: "Meid ei erista teistest see, et me ei leia jumalat ei ajaloost, loodusest, ega ka selle tagant, vaid et seda, mida on austatud jumalusena, ei tunneta me mitte jumalikuna, vaid viletsa,
Väärtused määravad ära ka suhted teiste inimestega. Väärtusi peetakse eetilise käitumise alustalaks. Organ-s väärtused: lojaalsus, eetika, moraal. Üksikisiku puhul näiteks ausus, abivalmidus. 10. Normid ja sanktsioonid. Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Grupi sälimise seisukohalt võib jagada normid järgnevalt: 1). Tavad - normid, mis antakse edasi põlvest põlve. Tava rikkumisele reageeritakse mitteformaalselt hukkamõistvate sõnade või pilkudega (zestidega). Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil, need võivad olla posit. kui ka negatiivsed. Mida tähtsam on norm, seda rangem on sanktsioon. 2). Moraalinormid reguleerivad "peab" käitumise valdkonda (näit. peab olema viisakas). 3). Seadused - reguleerivad kõige tähtsamaid elu valdkondi ja väljendavad tihti ideaalkultuuri, millest normid on paljude jaoks liiga kõrged ja sellepärast seaduseid rikutakse. 11. Etnotsentrism ja tema funktsioonid.
Nende vahelist seost peeti probleemiks juba antiikajal. Arvatakse, et tollal üldlevinud ütlus "mitte midagi Dionysosest" kritiseeris algselt tragöödia liigset kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate ettekandmise peamiseks kohaks. See, et Dionysose kultus lähtus pigem rahvalikust traditsioonist, soodustas ilmselt tragöödia arengut. Aristotelese järgi on tragöödia arengus oma osa ka saatürite, kes olid loomaliku olemuse, nilbete zestidega ja piiritu seksuaalsusega veinijumala saatjad, tantsudel. Dionüüsiate draamakonkurssidel osalevatele autoritele oli kohustuslik esitada lisaks kolmele tragöödiale ka üks kergema iseloomuga draama saatüritest. Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma, inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul
Mida aeg edasi, seda koletislikum ja kõlvatum hakkas ema surm Nerole tunduma ning kuulutas välja otsuse, et Agrippina sünnipäeva tuleb lugeda kõige õnnetumaks päevaks kogu kalendris. Nero pages seejärel kreeklaste linna Napolisse. Kuigi kaaskondlased kinnitasid Nerole iga päev, et rahva armastus tema vastu olevat pärast Agrippina surma veel palju suurem, ei söendanud ta ometi esialgi pealinna tagasi pöörduda. Suurejooneliste zestidega üritas ta roomlaste soosingut tagasi võita ning ta läks tagasi Rooma, kus sajad tuhanded läksid Nerole vastu, kogu senat oma pidulikes ornaatides, naised ja lapsed suguvõsade ja vanuse järgi rühmadesse seatult. Nero seisis hirmunult oma kolmehobukaarikul ja võttis häbelike käeviibetega vastu oma rahva ovatsioonid; kuid juubelduse kasvades tõusis ka ta enesekindlus, veendumus, et rahvas teda armastab. Nende mõne kilomeetri jooksul linnamüürist
Teine samas vanuses ilmnev sümbolilise mängu tüüp sisaldab jäljendatud skeemide projitseerimist uutele objektidele. Need skeemid ei tulene lapse enda tegevusest, vaid laenatakse teistelt (Butterwort., Harris 2002: 196). 2. Alastaadium: indeksi ja tegevuse eristamine. Edasise arengu käigus muutub zest rekvisiidist järjest enam sõltumatuks. Lapse tegevus (tähistaja)hakkab eristuma sellest, mida tähistatakse (tähistatavast). Tegemist on siiski alles osutavate zestidega. Arenguline edasiminek seisneb selles, et kujuteldava objekti identifitseerimine eelneb selle kasutamise tegevuses ning laps saavutab kujutlusvõime abil seega suurema distantsi ,,siin ja praegu" reaalsusest. Tüüp 2a: lihtne ühe objekti samastumine teisega. Tüüp 2b: Jäljendamismängud (samas: 196). 3. Alastaadium: sümbolite kombinatsioonid. Tekkivate ja järjest keerukamaks muutuvate sümbolite kombinatsioonide kõige lihtsamal
rangemaks, tõsisemaks, aga ka uhkemaks, paraadlikumaks. Selliste muutuste tüüpiline näide on Vladimir Borovikovski looming. SKULPTUUR Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda pinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel Antonio Canova ,,Amor ja Psyche" üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid
mäestik Baekdudaegan, lisaks koopad Danyang´is ja Hwanseongul ning kaunid rannad Haeundae ´s ja Mallipo´s. Lõuna-Korea Incheoni Rahvusvaheline Lennujaam on IATA hinnangul maailma parim olles koos Hong Kongi ja Singapuri lennujaamadega ainsad 5 tärniga hinnatud lennujaamad. Lõuna- Koreas ei räägi väga paljud teenindajad inglise keelt ning seda isegi hotellides. Kuigi sellekohane teade on igal pool väljas, et teenindatakse inglise keeles, piirdub asi siiki pigem kehakeele ja zestidega. Kuid selle juurde käib siiras hea tahe, sõbralikkus, abivalmidus ja rahulikkus, mis kompenseerivad puuduliku keeleoskuse. Kuid Koreas on igal pool ka Turismi informatsioonipunktid, kus ka kindlasti osatakse inglise keelt. 10 6. Kasutatud kirjandus. http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/krtoc.html http://et.wikipedia.org http://countrystudies.us/south-korea/53.htm http://www.trip.ee 11
ruktsioon (skenee). Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, tähtis koht kuulus selles ka muusikale. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid üksnes mehed (ka naiste osades). Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli, et aga mask välistas näomiimika, võisid näitlejad mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Näitemänge oli kahte liiki komöödiaid ja tragöödiaid. Tuntuim komöödiakirjanik oli Aristophanes (,,Linnud"), tähtsamad tragöödiakirjanikud aga Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus"). Kreeka kultuur oli erinevalt Idamaade omast üldiselt reeglitevaba ja humanistlik. RELIGIOON VANA-KREEKAS Kreeka jumalad sarnanesid inimestega nii välimuselt kui iseloomult, neid kujutati ühe suure perekonnana.
Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust; 4) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes; 5) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või zestidega; 6) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi; 7) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud. Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis
intonatsiooni. Sageli vahendab hääl tahtmatult ka saatja emotsionaalset, tervislikku ja muud seisundit. Hääle kõrgus ja tugevus võivad anda rääkija kohta mitmesugust informatsiooni. Ilmed, zestid ja pilgud võivad edasi anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Mitmesuguseid teateid on võimalik edasi anda zestidega, kuid nad on tihti kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga. Vähem konventsionaalsem on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada
Ingres. Preili Riviere Klassitsistlik skulptuur ja tarbekunst Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmoripinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (17571822) ning taanlane Bertel
emotsionaalse seisundi kohta (viha, rõõm jne). Ka hoiakute, vastuvõtjasse suhtumise, isiksuse, vanuse ja soo kohta. Kõri asendit või suuõõnte kuju muutes saab lisada häälele nüansse. Sosin (nt salatsemine), peenike hääl (imikuga rääkides) jne. Ilmed, zestid ja pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ja isegi selle sisusse. Kõige olulisemad ilmed seotud silmade ja suuümbrusega. Zestidega antakse ka mitmesuguseid teateid edasi (nt sõrme liigutamine -> kõnetatava kutsumist kõneleja juurde). Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt Eestis jaatus->noogutus; Indias jaatus->raputatakse pead). Vähem konventsionaalne on verbaalse sõnumiga kaasnev zestikuleerimine ja miimika kasutamine.Kõneleja võib autode kokkupõrget kirjeldades pantomiini abil sellest ,,pildi maalida", lisaks dramaatilisi fakte, nt kiirust või tagajärgi eraldi rõhutades.
nahapaksendid ja kortsud silmade all. Me jagame alati oma tunnete kohta infot, sõltumata sellest, mida me ise arvame end signaliseerivat. ,,Ei ole tähtis, mida sa ütled, oluline on see, milline sa välja näed!" - väidab Samy Molcho. Kehasignaalide muutmine teisendab automaatselt ka meie enda tundeid ja mõtteid. Kui oleme teatud situatsioonides ebakindlad ja näitame seda alateadlikult mingite teatud zestidega, suurendavad just need märgid ka meie ebakindlust. Kes suudab ennast treenida, nt ebakindlates situatsioonides oma käsi püksitaskutesse mitte toppida, ei saa lahti ainult ebakindlust väljendavast signaalist, vaid vabaneb ka osast ebakindlusest. 12 Kasutatud materjalid 1. http://sekretar.ee/index.php?id=10994 (21.10.09) 2. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. OÜ Väike Vanker, 2000 3. Kidron, Anti. Suhtlemine
· nativism (Chomsky) lastel on kaasa sündinud eeldus keele õppimiseks · kognitivism (Piaget) laps omandab keelt koos muu mõtlemisoskuse arenguga · Keele omandamise astmed: · 6-10 kuud silpide periood; · umbes 10 kuu vanuses hakkab silpide koosseis muutuma vastavalt keelele · 1 aasta esimesed sõnad, tihti zestidega · 1,6 aasta kahe sõna periood · Olulisi seisukohti: · keskmist last pole olemas, iga laps on erinev · laps imiteerib palju, kuid loob ka oma süsteemi 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Teise keele omandamine Täiskasvanud keeleõppija (võrreldes emakeelt õppiva lapsega) · on neuroloogiliselt erinev;
Konnotatiivne, afektiivne, sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus on denotatiivsest tähendusest subjektiivsem (on ju kõnelejail igaühel oma kogemused, taust), viitab tähenduskogemusele, mis inimesel ühe või teise sõnaga on. Nt nimed, millel kellegi jaoks mõni konnotatiivne tähendus. Afektiivne tähendus on seotud tunnete või suhtumistega, seda võib väljendada denotaadi valikuga, aga ka prosoodiaga, näoilmega, zestidega. Afektiivsete sõnade eluiga võib olla lühem, tähendused on enamasti ebastabiilsemad, samas on see väga produktiivne valdkond. Sõnavaras on alasid, millesse suhtumine on afektiivne (tabud: vandumine, väljaheited, suguelundid, surm...). Sotsiaalne tähendus on midagi, mis annab aimu kõneleja taustast, tema päritolust, haridusest jne (aktsent, sõnavalik, konstruktsioonid).
esemeid; joob tassist. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: lapse iseloomust võib saada aimu; laps hakkab tundma huvi peitusemängu vastu. Sensoorne areng: areneb välja sügavustaju ehk kõrgusetunnetus; laps võpatab ja ehmub ootamatute häälte peale, asjad, millest laps aru ei saa, kohutavad teda. Intellektuaalne ja keeleline areng: jäljendab erinevaid helisid; kasutab kahesilbilisi sõnu (näiteks: mam-ma, ti-ta, an-na); teab üksikute sõnade tähendust; ilmuvad vastavate zestidega sõnad (ei, jah). (Lapse areng 7-9 elukuul. 22.09.2011). LISAINFO: Kui laps suudab omal jõul seista, võib innustada teda toe najal esimesi samme tegema. Last kõndima õpetama ei ole vajadust, kui ta on selleks valmis, siis see lihtsalt tuleb ja teda pole võimalik enam pidurdada. Esimeste kobavate sammude suhtes tuleb olla tähelepanelik- laps võib kukkudes haiget saada ja nii ehmuda, et ta ei julge enam kaua uut katset teha
eeskujudega. Esmasel kohal on ratsionaalne meelelahutus. Näitemängude primaarne osa oli rahva naerutamiseks,kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ja teatraalsem. Näituseks puudus Rooma teatris koor,etendus toetus üsna terviklikult erinevaid emotsioone väljendavaid maske kandvatele näitlejatele,kes vürtsitasid etendust ilmekate zestidega,mis sageli olid üsna siivutu tooni ja tähendusega. Kui varem osalesid näitemängudel meesterahvad,siis hiljem hakati kasutama ka naisi,kuid kreekas olid näitlejateks ainult mehed. Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike zanride poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga,võib öelda et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist
oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. Käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest, nign uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kaustamisel inimese ajus. psühholingvistika üks tähtsamaid objekte on lapse keelelise areengu uurimine. 6)sotsolingvistika: Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja
· Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi. Ähvardus võib olla väljendatud sõnadega või zestidega, aga see võib tuleneda ka konkreetsest olukorrast (üksikus kohas ründab grupp mehi üksikut naist). Ähvardus võib seisneda ähvarduses võtta vabadus, olla suunatud kannatanu enda või tema lähedaste vastu. Umbes 1/7 kannatanutest on vägistamise ajal abitus seisundis. Kannatanu on abitus seisundis, kui ta ei saa aru temaga toimuva tähendusest või ta ei ole võimeline vastupanu osutama. Kui kannatanu on abitus seisundis, siis kurjategijal ei ole vaja kasutada vägivalda
Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Näitemängud primaarne osa oli rahva naerutamiseks kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ning teatraalsem. Näituseks puudus Rooma teatris koor, etendus toetus üsna terviklikult erinevaid emotsioone väljendavaid maske kandvatele näitlejatele, kes vürtsitasid etendust ilmekate zestidega, mis sageli olid üsna siivutu tooni ja tähendusega. Kui ennisti osalesid näitemänudel üksnes meesterahvad, siis hiljem hakati kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid näitlejateks üksnes mehed. 15 Kasutatud kirjandus Kasutatud materjalid: 1. `Eesti Raamat`, Lühike teatriajalugu, Phyllis Hartnoll 1989 2. Maailma kirjandus 1.osa 16 Internetiallikad: 3.Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Teater / Internetis 4
numbrite kaupa või jäljendada eksaminaatori poolt lauale koputatud rütmi. Mõned ülesanded kontrollivad lapse suutlikkust töödelda üheaegselt esitatud informatsiooni, näiteks meenutada leheküljel segipaisatult paiknevaid kujundeid. Teiseks uuenduseks on testis osutatud eriline huvi puuetega laste ja kultuuri- või keeltevähemuste vastu. Selleks on testi lülitatud mittesõnaline osa, milles küsimused esitatakse pantomiimina ja neile võib vastata zestidega. See osa on eriti oluline, et hinnata lapsi, kes ei oska piisavalt rääkida inglise keelt või kes on kuulmispuudega. Neuropsühholoogiline test. Intelligentsuse testimise laiendusena püütakse närvikliinikus avastada patsiendi konkreetset puudust tunnetamisel. Selleks uuritakse, miks ta vastas küsimusele valesti. Testis võib sisalduda terve blokk aritmeetikaülesandeid, mida testija loeb testitavale suuliselt. Nii võidakse küsida:
- isikukaitsevahendid esmaabivahendid, torude-, takistuste-, ohtliku koha ja liikuvate asjade märgistus. 2. AJUTINE valgusmärguanded, helisignaalid (märguanded - valgus, heli, suuline, märk, silt, zestidega) Valgustus (lx) Tähele panna: Märgistus - Nägemisväljas ei tohiks olla suuri valguspunkte. torustik värvid: - Ei tohiks olla suuri valguserinevusi.
Suur epileptiline krambihoog võib areneda äkitselt, täie tervise juures ilme eelnevate aistingutetavõi pärast lyhiajalisi eelsümptome, mida nimetatakse auraks. Teiseks eriliigiks on nn. Väike hoog, mida iseloomustab väga lyhiajaline teadvuse kasumine ilma krampideta; haige tardub ootamatult vaatab yhte punkti ja mõne sekundi pärast jätab kõnelust või oma tööd. Hysteerilised hood algavad valju nutmisega, nuuksumisega, mis asendub naeruga, väljendusrkaste zestidega-ringutab käsi, haarab peast kinni, katkub juukseid ja kukub, vaikselt. Kukkumiseks valib kõige ohutuma koha. Sündroomid diffuussete orgaaniliste protsesside puhul ajukoores a) nõdrameelsus yldistamise ja uue materjali omandamise võime langus. Haigel lähevad kaduma varasemad kogemuse, nõrgeneb mitte ainult mälu vaid ka oma haiguslikku seisundit, ümbritsevat olukorda ja jooksvaid syndmusi kriitiliselt hinnata.
Ärge kasutage pausinuppu, kui te midagi ei mõistnud, sest teie vestluspartneril pole ju ka pausinuppu. Kursusel osalejatel on erinev keskendumisaeg, sõnavara ja mäluvõimed. Seega tekib neil eri aegadel vajadus peatuda, lint seisata ja mõnd lauset uuesti üle kuulata, sest neil kadus järg käest. Sellepärast on teksti ette lugev õpetaja klassis parem kui helikassett, sest tema hoiab õpilastega silmsidet, teeb pause ja saadab teksti miimika ja zestidega. Ka filmide vaatamise kaudu saab õppida rääkimisoskust. Ärge laenutage või ostke suvalist filmi. Te valisite võõrkeelse filmi, mille sisu on teile tuttav. Te olete seda varem emakeeles näinud või sellekohast raamatut lugenud. Valige keeletreeninguks välja parimad stseenid. Need peaksid olema lühikesed ja sisaldama dialoogi. (Kleinschroth 2000: 171, 188-189) Võõrkeelt võib ka õppida lugedes. Lugemisse õpilased suhtuvad erinevalt. Mõned
Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Näitemängud primaarne osa oli rahva naerutamiseks kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ning teatraalsem. Näituseks puudus Rooma teatris koor, etendus toetus üsna terviklikult erinevaid emotsioone väljendavaid maske kandvatele näitlejatele, kes vürtsitasid etendust ilmekate zestidega, mis sageli olid üsna siivutu tooni ja tähendusega. Kui ennisti osalesid näitemänudel üksnes meesterahvad, siis hiljem hakati kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid näitlejateks üksnes mehed. Rooma teater oli tugevalt mõjutatud ka Kreeklaste kirjanduslike zanrite poolest. Näiteks paljud Plautuse komöödiad olid otse tõlgitud Menanderi teostest. Kui võrrelda vastanduvat Rooma teatrit Kreeka omaga, võib kergesti öelda, et Rooma teater oli tunduvalt vähem mõjutatud religioonist.
See tähendab, et suulises suhtluses kasutatakse lisaks sõnadele ja grammatikale ka (a) prosoodiat ja parakeele nähtusi (rõhk, intonatsioon, tempo, toon jms) ning (b) kehakeelt (zestid, miimika, pilk jms). Ühest küljest tähendab see, et nt prosoodial on väga oluline roll selles, kuidas me mingit sõnumit tõlgendame. Sama sõna öelduna eri intonatsiooniga võib teha mõtte isegi vastupidiseks. Teisest küljest tähendab see, et osa suhtlusest toimub pidevalt mittevokaalselt, nt zestidega. See mõjutab omakorda lausungite ehitust. Nii võime moodustada lausungi, mis koosneb verbaalsest algusest ja zestiga väljendatud lõpust (Mine sa õige [ropp zest]). Samuti võivad dialoogis kuuluda kokku verbaalsed ja mitteverbaalsed üksused. Nt võib inimene kutsuda teist lausungiga (Tule siia!), kuid teine vastata keeldumist märkiva pearaputusega. Muidugi on olemas vahendatud suhtlusvariandid, milles multimodaalsus ei saa väljenduda täielikult
Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi ja õpetusi kasut teise keele õpetamisel (ja õppimise) metoodikas. Täiskasvanud keeleõppija on neuroloogiliselt Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it
puidust kepid. Joone otsa tähised asetatakse maavaiade taha joone sihile (joon5) sellisele kaugusele maavaiast, et oleks võimalik linti üle maavaia paigutada. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Vahetähiseid asetagu 2 inimest. Üks neist seiseab joone alguses 2- 3m tagapool esimest tähist ja vaadates üle esimese ning viimase tähise, suunab vahetähiste asetamist, näidates zestidega, kas tähist tuleb nihutada ühele või teisele poole. Vahetähiste asetamine kulgegu suunaja suhtes joone kaugemast otsast alates suunaja poole, et iga uue paigaldatava tähise ja suunaja vahele jääks ainult esimene tähis. 8.Situstsiooni mõõdistamine. Abriss. Polaarkoordinaatide meetod. Kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmôôtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel môôtmistamisel
looduse enda karje. Kuna see karje toodi kuuldavale ainult teatud instinkti ajel hädaolukordades, et paluda abi suures ohus või leevendust tugevas valus, ei kasutatud seda kuigi palju igapäevases elus, kus valitsesid mõõdukamad tunded. Kui inimeste ideed hakkasid avarduma ja paljunema ning nad ise tihedamalt suhtlema, läks tarvis rohkem märke ja ulatuslikumat keelt. Seepärast võeti kasutusele mitmekesisemad häälitsused ja täiendati neid zestidega, mis on loomult väljendusrikkamad ja mille tähendus ei sõltu nii tugevasti varasemast määratlusest. Nõnda siis tähistati nähtavaid ja liikuvaid objekte zestidega ning kuuldavaid--matkivate helidega. Kuid zestiga saab osutada ainult kohalolevatele või kergesti kirjeldatavatele objektidele ning nähtavatele tegevustele. Samuti ei aita zest igas olukorras, sest pimedus või kehade paiknemine üksteise taga teevad selle kasutuks, ja pealegi zest pigem eeldab tähelepanu, mitte ei
Selle zesti tähendus pärineb Charles Darwini ajast. "Käega suu katmine on hämmelduset väljendav liigutus. Samuti tõstab käe suu ette inimene, kes oma äsja öeldus sõnu kahetseb või nende üle piinlikkust tunneb Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine. Mida enam jutt kuulajat erutab, seda rohkem hakkab ta alateadlikult endast zestidega märku andma ( Nierenberg 1997: 91). Allasurutud emotsioonid Mitteverbaalsed kanalid alluvad inimese kontrollile erinevalt. Nii lekivad mõned mitteverbaalsed kanalid rohkem kui teised. Kui inimene midagi varjab, saab ta kontrollida sõnalist sisu ning valitseda näoilmet, kuid keha ei allu nii kergesti meie tahtele. Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks
seos sotsiaale kontekstiga : lapse tegevus, enne laps õpib midagi teeb, pärast saab sõnast teada, kui laps ei oska midagi teha ei tule sõna ka eriti kiiresti. Ühise tähelepanu kujundamine . Lapse arusaam tähistamisest, ta juba oskab suunata suhtlemist täiskasvanutega. 3)Kõne areng. Zestid on samasuguste tähendustega lapsele, nagu sõnad, st et zestidel on sümboolne tähendus. *Ühe sõna staadiume holofraas algab kui laps saab aru,et sõnaga võib palju rohkem edasi anda, kui zestidega. Laps saab grammatikast aru, aga keskendub sellele, et anda sümbolist tähendust. *Kahe sõna stadium e telegraafkeel. Eelkooliiga. 1)Kõne areng: võimaldab lapsel suunata teiste inimeste käitumist vastavalt oma vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine. Kõne kontrolliv funktsioon. Nt Ma olen julge. Lause kus on EI olemas ei tööta. 3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine.
Klassitsistlik stiil jõuab täie maksuvuse ja küpsuseni alles 1770.a. 80 aastatel. Varaklassitsismist võib muusikas rääkida umbes u. 1760-1780. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud, lühikeste fraaside ja ooperlike "zestidega" meloodia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel. Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks. Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste kujundajate varajane looming. Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu
Normaalseks suhtlemisdistantsiks peetakse 50-120 cm. Kliendi usalduse saavutamiseks peate tajuma kliendi poolt etteantud distantsi. Küljepoolset liginemist lubab inimene lihtsamalt kui eest või tagant. Kui tajute, et antud kauguses ei saavuta kliendiga piisavat kontakti, siis proovige neutraalsete teemadega tähelepanu hajutada. Ärge olge pealetükkiv. Kui olete kontakti saavutanud, siis klient läheneb teile ise. Illustreeri oma juttu avatud zestidega ja naerata (sulle ei maksa see midagi, kuid teistele tähendab palju) Kehakeelt ei tohi jälgimast unustada ka telefoniga vesteldes! Ole valvas, et saavutatud kontakt säiliks kogu teenindusprotsessi käigus : Hoia silmside Vajadusel kalluta end kliendi poole Vestle kliendiga jätmata teda oma mõtetega üksi (selgitage oma tegevust) 18 ........................................................................................
olemasolevale standardile kas partner ehk ei märka veel midagi peale minu maski (mis ei ole sugugi soovitav). Subjekt piirdubki sellega, kuidas ta näeb välja teiste silmis. Sellise häälestatusega subjektil on olemas ainult soov luua näilist kontakti, aga mitte astuda tõelisse kontakti. Kolmandas vastastikuse informeerimise faasis tahab subjekt lihtsalt informeerida partnerit oma püüdest kiiremini lõpetada kontakt. Ta võib zestidega öelda: "ma ei puuduta teid, ärge teie ka mind puudutage" või "kaduge minema kuni veel võimalik" on, "ma hetkeks, kohe lähen ära vabandage."jne Vestlus võib olla subjekti jaoks meeldiv, kuid kongruentsi siiski ei teki: subjekti rollilehvik on kaetud maskiga ning vestluskaaslasel tekib ebameeldiv tunne: ma ei rääkinud mitte midagi halba, vastupidi aga temaga on kuidagi ebamugav. Teiste sõnadega isegi kongruentsus meenutab siin konfrontatsiooni
Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites seega ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli. Samas välistasid nad igasuguse miimika, lastes näitlejatel mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati mitmeid tehnilisi võtteid - nii näiteks leiutati seade millega näitlajat vajaduse korral orkestra kohale kõrgele üles tõsta. Teatris käsitleti kogu linnriigi jaoks olulisi teemasid. Komöödiad ammutasid ainest eeskätt igapäevasest poliitilisest elust. Näitlejad kandsid sageli tollaseid riigimehi kujutavaid maske ja heitsid nende üle nii mõnigi kord meie mõistes otse ebaviisakat nalja. Ka kõige
Nii koor kui ka näitlejad esinesid orkestral, skeene aga täitis taustadekoratsiooni ülesannet. Draama polnud üksnes sõnalavastus sõnalised osad vaheldusid siin laulupartiidega. Näitlejate ja koori liikmetena esinesid ainult mehed, täites seega ka naiste osi. Maskid ja nende vahetamine lubasid ühel näitlejal mängida etenduses mitut rolli. Samas välistasid nad igasuguse miimika, lastes näitlejatel mõjule pääseda vaid tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati mitmeid tehnilisi võtteid - nii näiteks leiutati seade millega näitlajat vajaduse korral orkestra kohale kõrgele üles tõsta. Teatris käsitleti kogu linnriigi jaoks olulisi teemasid. Komöödiad ammutasid ainest eeskätt igapäevasest poliitilisest elust. Näitlejad kandsid sageli tollaseid riigimehi kujutavaid maske ja heitsid nende üle nii mõnigi kord meie mõistes otse ebaviisakat nalja. Ka kõige
annaabi.ee 
