Sotsioloogia (0)

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
1. Mis on sotsioloogia?
... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis , s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust.
Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi.
2. Sotsioloogia peamised lähtekohad.
1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel.
2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid.
4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena.
5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu.
3. Iseloomusta ühte makrosotsiaalset teooriat.
Makrosots. teooria on üldine, püütakse lahendada igapäevaelu.
Struktuur- funktsionalism tunneb huvi ühiskonna kui tervikgrupi ja selle osade vastu. Põhi väide - kui tervikgrupp tahab säilida, siis iga tema osa peab täitma oma funktsioone.
4. Iseloomusta ühte mikrosotsiaalset teooriat.
Mikrosotsiaalne teooria vaatleb inimkäitumise igapäevaseid akte, eesmärgiga teha nende kõrval üldistusi suuremate struktuuride kohta.
Need teooriad lähtuvad kõik inimestevahelisest vastasmõjust.
Dramaturgilise lähenemise korral vaadeldakse vastasmõju kui lühikesi teatrietendusi, püütakse teistega manipuleerida . In. mängivad erinevaid rolle, sest liiguvad päeva jooksul ühest keskkonnast teise.
5. Feministlik sotsioloogia.
... väidab, et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna meessoost valgenahaline keskklassi esindaja.
Naisi ja nende arvamusti ei arvestata. Kui naised ei nõustu sellega, siis arvavad mehed, et tegemist on moraalse või vaimse hälbega. Naised peavad selle teooria vastu võitlema igati.
... väidab, et kogu ühiskonnasuhete ülesehitus on läbi aegade olnud patriarhaalne. Soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise.
6. Mis on kultuur ja mida ta endas sisaldab?
Kultuuriks nimet. sageli sellise inimkoosluse omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium , keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunneustavad ühist identiteeti.
Kultuur sisaldab endas:
1). Lahendusi grupi säilivusprobleemidele,
2). Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid,
3). Materiaalset kultuuri.
7. Sümbolid ja keel.
Sümbol on tähenduseta heli. objekt või sündmus, millele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel, s.o. helide ja zestide kogum, mida kasut. teatud rahvusgrupis.
On olemas ka mitteverbaalne kommunikatsioon, s.t. suur osa infost edastatakse zestide, näoilmete ja kehaliigutuste abil.
8. Keel ja taju.
Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi, tuleb omandada maailmaviis ja maailmanägemine. Sõnavara tundmine on kasulik nende probleemide väljaselgitamisel, mis on olnud tähtsad grupi säilimisele.
Sõnadel on ka hinnanguline mõõde. Mõned tähendavad või toovad esile häid omadusi, teistel on halb toon.
9. Väärtused ja nende tähtsus.
Maailmas pole ühiskonda, kus poleks oma väärtusi ja väärtussüsteemi. Väärtus on ükskõik milline asi, materjaalne või ideaalne.
Väärtused on enamuse poolt heaks kiidetud ja omaks võetud arusaamad sellest, mis on hea ja halb, mis on lubatud ja keelatud, ilus ja inetu, kasulik ja kahjulik.
Inimene võib endale mitte teadvustada, kuid tema väärtused on järjestatud hierarhiliselt (ühed kõrgemal, teised madalamal).
Väärtused on in. käitumise ja püüdluste kõige tähtsamad regulaatorid. Väärtused määravad ära ka suhted teiste inimestega. Väärtusi peetakse eetilise käitumise alustalaks. Organ-s väärtused: lojaalsus, eetika , moraal . Üksikisiku puhul näiteks ausus, abivalmidus.
10. Normid ja sanktsioonid.
Norm on reegel, mis määrab ära sobiliku käitumise. Grupi sälimise seisukohalt võib jagada normid järgnevalt:
1). Tavad - normid, mis antakse edasi põlvest põlve. Tava rikkumisele reageeritakse mitteformaalselt hukkamõistvate sõnade või pilkudega (zestidega). Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil, need võivad olla posit. kui ka negatiivsed. Mida tähtsam on norm, seda rangem on sanktsioon .
2). Moraalinormid reguleerivad "peab" käitumise valdkonda (näit. peab olema viisakas).
3). Seadused - reguleerivad kõige tähtsamaid elu valdkondi ja väljendavad tihti ideaalkultuuri, millest normid on paljude jaoks liiga kõrged ja sellepärast seaduseid rikutakse.
11. Etnotsentrism ja tema funktsioonid.
Etnotsentrism - erinevaid kultuure hinnates kaldume neid hindama oma arusaamade ja väärtuste alusel. Kõigi kult. esind. arvavad, et nende kultuur on parim. Paljudes keeltes kasut. oma grupi liikmete kohta sõna "inimesed", vihjates, et teised on "nemad". Sageli kasut. teadlikult ebahumaanseid sõnu.
Funktsioonid (eesmärgid) -
1). Annab kindlustunde oma käitumise arusaamade kohta (kui naaber ostab auto, ostan ka),
2). Tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga,
3). Tugevdab sotsiaalset solidaarsust (näit. kui välismaal kuuled eesti keelt).
Etnotsentrism muutub purustavaks (lõhkuvaks) siis kui ta kutsub vihavaenule ja konfliktidele.
12. Rituaalid ja siirderituaalid .
Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid, mis aitavad kohaneda inimgruppidega ja rahutust tekitavate sündmustega (näit. pulmad , matused).
Siirderituaal on avalik tseremoonia , millega tähistame in. positsiooni muutumist ühiskonnas (näit. leeriskäimisega saab õiguse laulatusele).
Rituaalide eesmärgiks on tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees, hoida in. tundeid grupi kontrolli all.
13. Mis on sotsialiseerumine ?
... nimetame eluaegset õppimise protsessi, mille käigus in. omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast, oma sotsiaalset mina ehk "kes ta on?" ja "mis ta on?".
Sotsialiseerumise protsess: selle protsessi ajal õpib in. staatusele kohaseid rolle (õpitakse rollikäitumist). Kui in. saavutab mingi staatuse, peab ta ära õppima rolli, mille õppimine sisaldab:
* vajaliku info e teabe andmist,
* peab olema võimalus harjutada (praktika),
* peab saama tagasisidet, kusjuures käituma nii, et saaks positiivset tagasisidet,
* peab olema sotsiaalne toetus.
14. Vanemad ja sõbrad sotsialiseerumisagentidena.
Sõbrad on omataoliste grupp, on võrdsed, see on nende eelis. Samas kui vanemad on alati kõrgemal positsioonil. Ja nende võim teeb mõningate rollide õppimise raskeks.
Sõpradelt õpitakse järgmiseid lapsolemise külgi: kuidas oodata oma järjekorda, kuidas tülitseda ja leppida. Kuidas saada hakkama vanematega ja kooliõpil, kuidas läheneda vastassooesindajatele. Sõbrad on tähtsad kogu elu jooksul (eriti puberteedieas 13-18 a). Vanematele on see hirmu ja erutuse aeg, kardetakse , et laps kaotab pereväärtused ja lojaalsuse perekonna suhtes. Sotsioloogide arvates tuleb see aeg lihtsalt ära kannatada, sest sõprade valikut on väga raske mõjutada.
Puberteediea ülesandeks on õppida täiskasvanuks olemist ja saada lahti vanemate sõltuvusest. Vanemad jäävad autoriteediks sellistes valdkondades, nagu haridus , karjäär ja sissetulekud. Sõpradelt õpitakse rohkem välist kui igapäevast käitumist, õpitakse ka seksuaalset käitumist.
15. Peegelpilt -mina.
Õppimise käigus kujunevad välja ka arusaamad iseendast, oma sotsiaalsest minast.
Peegelpiltmina - oma minapilti näeme teiste inimeste käitumise ajal ja reaktsioonide peeglist. Inimese arusaamad enda kohta pärinevad:
1). In. arvamusest selle kohta, kuidas ma teistele paistan. See ei pruugi alati kokku langeda.
2). Teiste hinnangust. 3). Meie arvamusest teiste hinnangute kohta. Kusjuures tähtsaks peetakse autoriteetide hinnangut.
Arvamus iseendast ei ole fikseeritud, see on pigem protsess, oma mina-pilt muutub, kuigi aeglaselt. Ise valime samuti endast kujundeid, mida peame tähtsaks ja eirame neid, mida ei pea tähtsaks.
16. Mis on staatus ja staatuste liigid?
Staatus esindab in. postitsiooni sotsiaalses süsteemis. Meil on palju staatusi, sest osaleme paljudes süsteemides.
Staatused jagunevad:
1). Omistatud staatused, need on suhteliselt muutumatud ja nende üle puudub meil kontroll (sugu, vanus, aadlitiitlid).
2). Omandatud staatused. Neid saame oma valikute ja pingutuste tulemusena (näit. ema-staatus, üliõpilase staatus, töökoha valik, eriala staatus).
3). Peremees -staatus, see on meie staatustest kõige tähtsam ja selle järgi meid sageli ka identifitseeritakse.
Staatused võivad olla kooskõlas, võivad sattuda ka konflikti, see tekitab ängistust või depressiooni.
17. Roll ja rolli kujundajad ning selle leevendamine.
Sotsioloogias kasut. mõiseid "roll" ja "staatus" alati koos.
Roll on staatusele vastav, sobiliku käitumise eeskuju, mis määrab ära suhted teiste inimestega.
Kuna staatusi on meil palju, on tegemist ka rolli koguga. Ka suhtlemisel teiste inimestega hindame kiiresti teise staatust ja vastavalt sellele käitumisrolli.
Rolli kogumi posit. ja negat. küljed:
+
1. Ühe rolli ressursid aitavad täita teist rolli.
2. Rollide paljusus vähendab rolli kaotuse mõju.
3. Rollide paljusus on väga heaks vabanduseks.
Kuidas rolli pinget mõjutada?
1. Valida olulisim. Tuleb teha valik ja täita neid rolle, mille täitmata jätmise eest on karistus suurem. 2. Delegeerida osa rolle teistele. 3. Rolli piirid on väga ähmastunud. 4. Rollikonflikt tekib samuti vastuolulistest nõudmistest.
18. Mis on grupp ja grupi tunnused?
Kõik in. kuuluvad mitmesugustesse gruppidesse . Grupid mõjutavad meie tegusid ja arusaamu iseendast.
Grupiks nimetame igasugust in. kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalse suhete võrgustik.
Grupi tunnused:
1). Liikmete vahel peab valitsema grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum. Iga grupp on ainulaadne.
2). Liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses.
3). Valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab ka teisi grupi liikmeid.
4). Valitseb ühine liikmeksoleku e. "mina" tunne.
19. Grupi liigid (esmased, teisesed ).
1. Esmased e. primaargrupid.
Suhted on intiimsed ja soojad . Ühtsed eesmärgid, jagatakse sarnast maailmavaadet, tuntakse muret teiste liikmete heaolu pärast, suheldakse suhtlemise tõttu. Teisi ei vaadelda kui vahendeid oma eesmärgi saavutamisel. Sellist käitumist nimet. ekspressiivseks käitumiseks. Esmased grupid on suhteliselt püsivad (perekond, sõbrad).
2. Teisesed e. sekundaargrupid.
Sidemed või suhted on vähem emotsionaalsed , rollid on äärmiselt piiritletud . On üks ühine eesmärk, muus osas eesmärgid erinevad. Suhtlemist vaadeldakse vahendina oma eesmärgi saavutamisel. Sellist käitumist nimet. instrumentaalseks käitumiseks ehk käitumist eesmärgi nimel (töökollektiiv, õppegrupp).
20. Ühiskond ja kogukond .
Ka ühiskond on grupp. Kogukonnas tunnevad in. üksteist põlvkondade jooksul, ollakse omavahel mitteametlikult seotud, ühised esivanemad , elatakse läheduses.
Ühiskonnas on suhted rohkem erilised, sotsiaalsed sidemed on vabatahtlikud, käitumises lähtutakse rohkem omakasust (instrumentaalne käitumine).
Tänapäeval toimub üleminek kogukonnalt ühiskonnale. Paljud on selle üle kurvad, kuid ka kogukonnal on omad puudused. Kogukond piirab in. vabadust ja loovust, individuaalsust. Esimesena põgenevadki kogukonnast just noored.
21. In- ja outgrupid.
In- grupp on see kuhu kuulume "meie" ja out-grupp on see, kuhu kuuluvad "nemad". "Nendevahelised" suhted on sageli vaenulikud. See jaotus on seotud etnotsentrismiga või arusaamaga, et meie grupp on parim.